← Eesti

2-19-10872/350

Obsah (7)§ 390§ 682§ 695§ 378§ 389§ 381§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-10872 Määruse kuupäev Tartu, 22. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi Nordecon

) § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 järgi tühistada osas, milles ringkonnakohus keelas AS-il Wasa

  1. novembri
  2. a üürilepingust tuleneva üüri tasumise kostjale ja määras, et juhul kui AS Wasa maksab kostjale
  3. novembri
  4. a üürilepingust tulenevat üüri, tuleb see raha kanda 3 669 032 euro 36 sendi ulatuses kohtu tagatiste kontole (ringkonnakohtu määruse p-d 1.4–1.5). Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Hageja määruskaebus jääb läbi vaatamata.
  5. Hageja määruskaebuses esitatud seisukohtade järgi ei ole ta rahul sellega, et ringkonnakohus jättis hagi tema soovitud viisil tagamata ja tagas selle osaliselt teisel viisil.

§ 390

lg 1 esimese lause järgi võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise sama seaduse § 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas. Praegu on hageja taotlenud ringkonnakohtult hagi tagamist ja ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse osaliselt. Seega vaidlustab hageja ringkonnakohtu määrust osas, milles hagi jäi (tema soovitud viisil) tagamata. Selle peale ei näe seadus ette kaebeõigust (RKTKm 30.01.2020, 2-19-11532/18, p 9).

§ 682

lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele.

§ 695järgi kohaldub see säte ka määruskaebuse menetlemisel.

Tulenevalt

§ 682

lg‑st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust esitada kaebus (RKTKm 29.03.2023, 2-21-18008/31, p 11). Hageja kaebus on võetud Riigikohtu menetlusse ekslikult ning tuleb jätta läbi vaatamata.

  1. Hageja taotles hagi tagamist mh selliselt, et keelata AS-il Wasa alates hagi tagamise määruse jõustumisest kuni
  2. novembrini 2038 üüri tasumine kostjale või isikule, kelle kasuks kostja või iga 4

(6)2-19-10872 järgmine nõude omaja on üürinõuet käsutanud, kohustades AS-i Wasa tasuma selle perioodi eest üürimaksed kohtu tagatiste kontole. Seega soovis hageja, et kohus kohustaks AS-i Wasa täitma oma kostja vastu olevaid kohustusi kohtu tagatiste kontole. Ringkonnakohus tagas hagi mh selliselt, et keelas AS-il Wasa kostjale raha maksmise ja määras, et juhul, kui AS Wasa kostjale siiski raha maksab, tuleb see tasuda kohtu tagatiste kontole. Kolleegium nõustub kostja väitega, et sellisel viisil hagi tagamine on põhjendamatu.
  1. Hageja soovis, et AS Wasa täidaks üürilepingust tulenevaid kohustusi edasi, kuid tasuks raha kostja asemel kohtu tagatiste kontole. Praegu on ringkonnakohus hagi tagamiseks otseselt keelanud AS-il Wasa üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise kostjale ja kohustanud AS-i Wasa tasuma raha kohtu tagatiste kontole üksnes juhul, kui ta otsustab keelust hoolimata üürilepingust tulenevaid kohustusi täita. Esiteks põhjustab selline tegevus kostjale sissetuleku kaotuse tõttu kahju ning kostja määruskaebuse väidete õigsust eeldades kaotaks ta seeläbi ka oma ainsa sissetuleku, mis võib viia tema maksejõuetuseni. Teiseks ei ole see eelduslikult hageja huvides, sest kostjale maksete tegemise keelamine ei aita saavutada hagi tagamise eesmärki, mis on lihtsustada selle kohtuotsuse täitmist, millega hagi kostja vastu rahuldatakse (RKTKm 11.05.2011, 3-2-1-30-11, p 10). Kui hagi rahuldav kohtuotsus peaks jõustuma, ei aitaks kohtuotsust täita see, et kostjale on kohtumenetluse ajal vähem raha tasutud.
  2. Hageja on ülehinnanud

§ 378

lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu tõhusust tema soovitud eesmärgi saavutamiseks. Hageja eesmärk on see, et tal tekiks võimalus rahuldada oma nõue kostja vastu selle raha arvel, mille AS Wasa kostjale üürilepingu täitmiseks tasub, kuid samal ajal vältida seda, et kostja selle raha menetluse ajal kolmandatele isikutele tasuks. Sellist eesmärki aitab kõige paremini saavutada selle nõude arestimine, mis kostjal on AS-i Wasa vastu (

§ 378lg 1 p 2 ja § 389 lg 1).

Nimelt tekib nõude arestimisel

§ 389

lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus, mis annab hagejale (sissenõudjale) tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks (RKTKm 24.05.2023, 2-21-16071/38, p 18.4.2). Hageja taotletud abinõu sellist eelist ei võimalda, mis tähendab seda, et kostja suhtes toimuvas täitemenetluses rahuldataks kohtu tagatiste kontole tasutud raha arvel hageja nõudega samaväärselt ka teiste võlausaldajate nõudeid.

  1. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse arestida tema kasuks kostja 535 000 euro suurune nõue AS-i Wasa vastu, mis kajastub kostja
  2. a majandusaasta aruandes, ja nõue, mis tekib kostjal siis, kui kostja rahuldab kolmandast isikust võlgniku kohustuse, mille tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteegid. Ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata, sest hageja esitatud kujul ei ole arestitavad nõuded piisavalt identifitseeritavad. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendustega. 17.

§ 378

lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus keelas kostjal muuta kinnisasja koormavate hüpoteekide tagatiskokkuleppeid ja võtta uusi kohustusi, mida tagab AS-i Wasa kasuks seatud hüpoteek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg 1 esimese lause järgi on kohtu antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tehingud, mille tegemise ringkonnakohus kostjal keelas, ei ole käsutustehingud. Tagatiskokkulepe on olemuselt võlaõiguslik kokkulepe (RKTKm 28.12.2023, 2-22-2008/72, p 17). Seega ka juhul, kui kostja muudaks vaatamata keelule tagatiskokkuleppeid või võtaks uusi kohustusi, mida tagab kostja kinnisasjale seatud hüpoteek, ei oleks need tehingud tühised, kuna seaduses ei ole keeldu rikkuva võlaõigusliku kokkuleppe tühisust ette nägevat õigusnormi. Sama kehtib abinõu kohta, millega ringkonnakohus keelas kostjal üürilepingu lõpetamise ja selle tingimuste muutmise. Samas ei ole välistatud keelu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine. 5

(6)2-19-10872 18. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus seaduslik. Hagi tagamise taotlus vastab

§ 381lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Kostja hinnangul on hagi õiguslikult perspektiivitu. See oleks nii juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 13). Praegu on hageja nõudel materiaalõiguslik alus ja maakohus on hageja nõude juba osaliselt rahuldanud, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1 372 456 eurot 3 senti ja viivise. See, et kostja hinnangul on hageja nõuded tõendamatuse tõttu põhjendamatud, ei mõjuta nõude õiguslikku perspektiivi hagi tagamise otsustamise kontekstis. 19. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et hagi tagamata jätmine ei raskenda kohtuotsuse täitmist. Hageja nõue on objektiivselt suur ja kuivõrd kostja ainus vara on temale kuuluv kinnisasi ja AS-iga Wasa sõlmitud üürilepingust tulenev sissetulek, esineb oht, et tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist. Kohtulik hüpoteek ei kahjusta ülemäära kostja huve (

§ 378

lg 4 esimene lause), sest see ei piira kostjal kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Pealegi koormasid kostja kinnisasja juba varem selle väidetavat väärtust ületavas summas hüpoteegid. Kuigi hageja on ise vastuoluliselt väitnud, et üürileping on sõlmitud kostja jaoks kahjulikel tingimustel, aitab üürilepingu tingimuste muutmise keeld vältida seda, et kostjale laekuv üüritulu kaoks või väheneks. 20. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.