← Eesti

2-10-31480/328

Obsah (12)§ 174§ 175§ 169§ 445§ 162§ 200§ 457§ 663§ 657§ 477§ 138§ 178

Tsiviilasi nr: 2-10-31480 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-31480 Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kostja I esitas 14.04.2016 vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud (ületavad kostja I kulusid enam kui 3 korda) ja hagejal puudus üldse vajadus õigusabi kasutamiseks, kuna tal endal on juriidiline haridus. Kostja ei nõustu osaliselt hageja lepingulise esindaja kuludega perioodil 02.12.2013-06.12.2013 kokku 19,2 tunni ulatuses. Hageja on korduvalt leidnud, et tegemist pole keeruka ja mahuka asjaga, siis pole kostja hinnangul selline ajakulu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu materjalidega tutvumiseks ja juhiste saamiseks on maksimaalselt 3 tundi. Samas vaidleb kostja I vastu kõikidele hageja
  2. aasta menetluskuludele vastu ka põhjusel, et kulusid ei nähtu hageja
  3. aasta aruandest, seetõttu pole neid tegelikkuses kantud. Kostja ei nõustu osaliselt hageja lepingulise esindaja kuludega 09.12.
  4. Põhjendatud on kohtuistungi ettevalmistus 0,5 tundi, mitte 3 tundi. Põhjendatud pole konsultatsioon ja nõupidamine 1,2 tunni ulatuses. Kostja ei nõustu osaliselt hageja lepingulise esindaja kuludega perioodil 03.02.201505.02.2015 kokku summas 10,3 tundi. Kostja aktsepteerib kohtuistungil osalemise kulu 1,3 tundi, istungi ettevalmistamise kulu 0,5 tundi, lisandunud dokumentide analüüsi kulu 0,5 tundi. 8 tunni ulatuses kostja hageja lepingulise esindaja kulusid ei aktsepteeri. Kulud on ülepaisutatud ega saa kuidagi vastata tegelikkusele. Kokku aktsepteerib kostja sellest perioodist kulusid 2,3 tunni ulatuses. Perioodil 01.03.201629.03.2016 olid hageja lepingulise esindaja väidetavad kulud kokku 33,15 tundi. Kostja aktsepteerib hageja lepingulise esindaja ajakulu osaliselt 07.03.2016 ja 14.03.2016 osavõtt istungitest kokku 7 tundi ja ettevalmistusi istungiteks (3 istungi ettevalmistus), kokku 3 tundi. Kostja aktsepteerib menetlusdokumentide ja protokolli paranduste esitamist perioodil kokku 4 tunni ulatuses. Seega kokku aktsepteerib kostja hageja lepingulise esindaja kulusid antud perioodil kokku 14 tunni ulatuses ja palub jätta rahuldamata hageja menetluskulud 19,15 tunni ulatuses. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja põhjendatud menetluskulud saavad olla maksimaalselt kokku 21 tundi. Hageja esindaja tunnihind on liiga kõrge, advokaatide tunnitasu aktsepteeritud määr on maksimaalset 70 eurot/ tund. Hageja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumendid pole õiguslikult keerulised. Kohtuistungitel polnud lepingulise esindaja tegevus aktiivne, vaid pigem formaalne (tehniline). Kohus nõustub kostjaga I, et hageja menetluskulud on kohati liiga suured, samuti lepingulise esindaja tunnihind. Samas ei välista juriidiline haridus lepingulise esindaja kasutamist.
  5. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel 4

(10)Tsiviilasi nr: 2-10-31480 peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).
  1. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille menetlus venis pigem menetlusosaliste arvukate taotluste tõttu ja Kalju Hanni on vandeadvokaadi abi, mitte vandeadvokaat, asus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 120 eurot + käibemaks.
  2. Kohus leidis seoses hageja õigusabikulude järgnevat: - 02.- 06.12.2013 – menetluse materjalide analüüs – kohus leiab, et nimetatud tegevus ei saanud võtta aega kauem kui 6 h, arvestades tsiviilasja keerukust. Kohus arvestas põhjendatud aja määramisel, et aega kulus tavapärasest menetlusest rohkem menetlusosaliste arvukate taotluste ja esitatud dokumentide tõttu. - 06.12.2013 – kliendi selgitused ja juhiste saamine – ei ole õigustatud rohkem kui 1 h ulatuses, arvestades tsiviilasja keerukust, - 09.12.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 09.12.2013 kohtuistungil osalemine – 1,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 09.12.2013 – 04.02.2015 – edasiste toimingute arutelu, lisandunud menetlusdokumentide analüüs, kliendi selgitused ja juhised – ei ole õigustatud rohkem kui 3 h ulatuses, arvestas asjaolu, et selleks ajaks oli juba esindaja menetlusega kursis, mistõttu ei tohtinuks need toimingud rohkem aega võtta, - 04.02.2015 - 05.02.2015 - kohtuistungiks ettevalmistamine – 3,33 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 05.02.2015 kohtuistungil osalemine – on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul 1,23 h ulatuses lähtudes protokollis märgitud istungi kestmise ajast, - 05.02.2015 edasiste toimingute läbirääkimine kliendiga, 01.03.2016 kostjate menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüs - ei ole õigustatud rohkem kui 5 h ulatuses, arvestas asjaolu, et selleks ajaks oli juba esindaja menetlusega kursis, mistõttu ei tohtinuks need toimingud rohkem aega võtta. Ehkki kostjad olid esitanud uusi dokumente, sealhulgas Cranbrook Holding OÜ arvukad tõendid, peab kohus siiski 5 h piisavaks ajaks, millega oli võimalik kõikide dokumentidega ennast kurssi viia, arvestades menetlusdokumentide sisu, - 03 - 04.03.2016 vastus kostjate menetlusdokumendile – ei ole põhjendatud rohkem kui 3 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu, - 04.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3,33 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 07.03.2016 osavõtt kohtuistungist – 4,02 on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 07.03.2016 edasiste toimingute arutelu kliendiga – 1,33 h põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 08.03.2016 taotlus kohtule - ei ole põhjendatud rohkem kui 0,5 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu, - 11.03.2016 07.03.2016 kohtuistungi protokolli analüüs – 1,25 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 14.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine – 1,33 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, 5
(10)Tsiviilasi nr: 2-10-31480 - 14.03.2016 osalemine kohtuistungil - on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul 2,95 h ulatuses lähtudes protokollis märgitud istungi kestmise ajast, - 16.03.2016 07.03.2016 istungi protokolli analüüs ja taotlus protokolli parandamiseks – on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul 1 h ulatuses (kuivõrd kohus on eelpool juba pidanud 07.03.2016 kohtuistungi protokolli analüüsi vajalikuks õigusabiks 1,25 h ulatuses ning istungi protokoll ei olnud nii mahukas ega keeruline dokument), - 23.03.2016 14.03.2016 istungi protokolli analüüs – 2,33 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 24.03.2016 seisukoht Cranbrook Holding OÜ 16.03.2016 taotlusele 07.03.2016 istungi protokolli parandamiseks – 1,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, - 29.03.2016 – kohtuistungiks ettevalmistus ja arutelu kliendiga – 1,83 h põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul, -29.03.2016 kohtuistungil osalemine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul 2,73 h ulatuses lähtudes protokollis märgitud istungi kestmise ajast, - hageja on tasunud riigilõivu 30.09.2010 määruse peale 18.10.2010 määruskaebuse esitamisel 400 krooni (25,56 eurot) määruskaebuse esitamisel. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.12.2010 määrusega määruskaebuse rahuldamata, jätab kohus

§ 169

lg 3 alusel riigilõivu hageja enda kanda, - hageja on tasunud riigilõivu 04.12.2012 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot – kuna Harju Maakohus jättis taotluse 05.12.2012 määrusega rahuldamata, siis jätab kohus

§ 169lg 3 alusel riigilõivu hageja enda kanda.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 50,5 h s.o 6060 euro ulatuses (50,5 h x 120 eurot), millele lisandub käibemaks 969,60 eurot, so 7272 eurot, millest 80 % on 5817,60 eurot ja riigilõiv 80 % ulatuses 880 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 6183,90 euro ulatuses.
  2. Kohus rahuldas kostja I avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 26,43 h s.o 2643 eurot (26,43 h x 100 eurot), millest 20 % on 528,60 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt.
  3. Kohus leidis kostja II osas, et tema menetluskuluks on riigilõiv 25 eurot, mille ta maksis 19.11.2013 määruskaebuse esitamisel 16.10.2013 määruse peale. Kuna lõppkokkuvõttes soovis kostja II 22.08.2013 määruse tühistamist, mis jäi jõusse, ei ole

§ 169

lg 3 alusel riigilõivu kindlaksmääramine põhjendatud, kuna kostja II üksnes venitas seeläbi menetlust. Muud tema poolt esitatud kaebused on jäänud rahuldamata. 17.

§ 445

lg 1 ja § 463 lg 2 alusel tasaarvestas kohus hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud summas 6169 eurot (6697,60 eurot – 528,60 eurot). Määruskaebus

  1. Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja I.
  2. Määruskaebuse kohaselt on meelevaldne kohtu diskretsiooniotsus jätta rahuldamata jäetud avalduste ja kaebustega seotud kohtukulud hageja enda kanda

§ 169lg 3 alusel.

Nii põhjendas kohus 18.10.2010 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 400 krooni (25,56 eurot) määruskaebuse esitamisel. Sarnasel viisil põhjendas kohus 04.12.2012 hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud 6

(10)Tsiviilasi nr: 2-10-31480 riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu eeltoodud põhjendustest nähtuv õiguslik seisukoht on ekslik. 20. Kehtiva menetlusseaduse mõttest tuleneb, et kohtukulud, sh riigilõiv, jäävad vähemalt üldjuhul kaotatud poole kanda sõltumata sellest, kas vastava kuluga seotud avaldus, kaebus jms on kohtu poolt rahuldatud või mitte.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

21.

§ 169

lg 3 sätte tegeliku sisu ja kohaldamise ala väljaselgitamiseks ei tohi seda tõlgendada eraldiseisvana. Kõnealuse sätte süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb mh arvestada

§-i 169 pealkirja „Menetluse venimisest tingitud menetluskulud“. Seega on kohtul alust kohaldada

§ 169

lg-s 3 ettenähtud erandit eelkõige olukorras, kus menetlusosalise poolt esitatud taotluse, väite, kaebuse vms kas ainsaks või vähemalt peamiseks eesmärgiks venitada menetluse lahendamist (vrd

§ 200lg 2).

Antud juhul ei ole kohus kaevatavas määruses ega ka varasemas menetluses ette heitnud hagejale menetlusõiguste kuritarvitamist ega menetluse venitamist. 22. Kaevatav määrus vastavas osas selgelt vastuolus sama kohtuasja põhimenetluse raames tehtud ja tänaseks jõustunud kohtulahenditega (vrd

§ 457

lg 1), s.o Harju Maakohtu enda 24.05.2016 kohtuotsuse resolutsiooni viimase punktiga, samuti, mis on antud kontekstis eriti oluline, kõrgemalseisva Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2017 otsuse resolutsiooni p-ga 3.

  1. Viidatud lahenditega on menetluskulude jaotus lõplikult määratud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtava määrusega ei võinud kohus muuta põhimenetluses tehtud lahenditega otsustatud kulude jaotust poolte vahel.
  2. Vaidlusaluste diskretsiooniotsustuste tegemisel jättis kohus arvestamata menetluskulude kindlaksmääramise menetluse eripära ja sellest tulenevad piirangud.

§ 169

lg 3 ei reguleeri aga mitte menetluskulude kindlaksmääramist, vaid menetluskulude jaotust.

  1. Kõnealuste menetlustoimingutega seotud menetluskulusid ei jäetud hageja kanda ka nende kohtulahenditega, millistega hageja vastavad taotlused ja kaebused lahendati.
  2. Osaliselt on meelevaldne ka kohtu hinnang mõnede menetlustoimingutega seotud hageja lepingulise esindaja vajaliku ja põhjendatud kulu osas. Nii näiteks leidis kohus järgmist: "02.06.12.2013 - menetluse materjalide analüüs – kohus leiab, et nimetatud tegevus ei saanud võtta aega kauem kui 6 h, arvestades tsiviilasja keerukust. Kohus arvestas põhjendatud aja määramisel, et aega kulus tavapärasest menetlusest rohkem menetlusosaliste arvukate taotluste ja esitatud dokumentide tõttu." Ometigi moodustas toimiku maht sel ajal juba mitusada lehte, mis tähendab, et esindaja pidi kohtu hinnangul kulutama ainuüksi iga lehega tutvumiseks loetud minuteid või isegi sekundeid. Hageja lepingulisel esindajal ei piisanud oma ülesande täitmiseks kohtutoimikus asunud dokumentidega pelgalt tutvumisest, vaid ta pidi neid võrdlema, läbi töötama ja õiguslikult analüüsima. Kohtu eeltoodud hinnang on 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-10-31480 täielikult motiveerimata ja see on ka ilmselgelt ekslik sisuliselt. Seega ületab kaevatav määrus viidatud osas diskretsioonipiire.
  1. Kostja I palus maakohtu määruse tühistada, muuta maakohtu määrust osas, milles kohus jättis hageja kanda eespoolviidatud menetlustoimingutega menetluskulud ja/või jättis rahuldamata hageja avalduse vastavate menetluskulude kindlaksmääramiseks; määrata kindlaks ja välja mõista kostjatelt solidaarselt eespoolviidatud menetlustoimingutega seotud menetluskulud vastavuses hageja poolt 29.03.2016 esitatud menetluskulude nimekirjaga. Menetluse edasine käik
  2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks vastustajatele.
  3. Vastustaja I palus jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja II kaebusele ei vastanud.
  4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 30. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summa 6697,60 eurot (resolutsiooni punkt 1) ning jättis hageja õigusabikulude nõude rahuldamata 6183,90 eurot ulatuses (resolutsiooni punkt 2) ning teha selles uus määrus, millega suurendada kostjatelt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 406,05 euro võrra (sellest riigilõivu osas 60,45 eurot ja õigusabi osa 345,6 eurot (sh käibemaks)) ning vähendada hageja õigusabikulude nõuet, mis jääb rahuldamata, 345,6 euro võrra. Samuti tuleb määrus tühistada osas, milles kohus resolutsiooni punktides 1 ja 3 märgitud nõuete tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6169 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning suurendada kostjatelt hageja kasuks lõplikult välja mõistetavate menetluskulude summat 406,05 euro võrra. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 31. Määruskaebuse sõnastusest saab ringkonnakohus aru nõnda, et hageja on maakohtu määruse vaidlustanud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 6183,90 euro ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus on selles osas rikkunud menetlusõiguse norme või ületanud diskretsiooni piire. 32.

§ 175lg 1 1.

lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-17112, p 13). 33.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477lg 7 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-10-31480 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14).

  1. Määruskaebuse väidete kohaselt ei oleks maakohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses enam tohtinud juhinduda menetluskulude jaotamist reguleerivatest sätetest, kuna menetluskulude lõplik jaotus selgus asjas tehtud ja jõustunud lõpplahenditega.
  2. Ringkonnakohus nõustub eelnevaga. Kohtud määrasid menetluskulude jaotuse asjas tehtud kohtuotsustes. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2017 kohtuotsuse jõustumisega 09.10.2017 seoses tuli maakohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda otsuses määratud jaotusest ehk sellest, et maakohtu menetluskuludest tuleb hagejal kanda 20 % ning kostjatel solidaarselt 80 %, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  3. Kohustus juhinduda menetluskulude jaotust kindlaksmääravast kohtulahendist tuleneb menetluskulusid kindlaksmääravale kohtule

§ 175lg 1 1.lausest.

Seega ei saanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses enam ise menetluskulude jaotust reguleerivatest muudest sätetest, sh vaidlustatud määruses märgitud

§ 169lg 3 juhinduda, sisuliselt uut jaotust teha või varem määratud jaotust muuta.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa kohus enam menetluskulusid jaotada. 37. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus rikkus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel

§ 175

lg 1, kui asus seisukohale, et 30.09.2010 määrusele esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot ning 04.12.2012 hagi osalise tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot (kokku seega 75,56 eurot) tuleb kaebuse ja taotluse rahuldamata jätmise tõttu

§ 169lg 3 alusel jätta hageja enda kanda.

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja eelnimetatud riigilõivu kulu kandnud (I kd, tlk 59 ja II kd, tlk 152). Tegemist on kohtukuluga

§ 138lg 2 mõttes, mis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt tuleb nimetatud riigilõivukulu hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 80 % ulatuses ehk summas 60,45 eurot välja mõista. Hageja põhjendatud kulud riigilõivudele maakohtumenetluses moodustavad eelnevast tulenevalt kokku seega 1175,56 eurot (1100+25,56+50), millest menetluskulude jaotust arvesse võttes tuleb kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja mõista 940,45 eurot (1175,56x80%).

  1. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka diskretsiooni piiride ületamist ning meelevaldset hinnangut õigusabikulude põhjendatusele. Konkreetse näitena on hageja välja toonud talle osutatud õigusabitoimingud perioodil 02.12.201306.12.2013 seoses menetluse materjalide analüüsiga.
  2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga osaliselt.
  3. Maakohtule saab tõepoolest ette heita diskretsiooni piiride ületamist seoses 02.12.2013-06.12.2013 menetluse materjalide analüüsi ajakulu (kokku 16,33 tundi) põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et menetluse materjalide analüüsile, arvestades selleks hetkeks olemasolevate materjalide hulka (kokku 3,5 köidet), ei saanud lepingulisel esindajal mõistlikult kuluda mitte vähem, kuid ka mitte rohkem kui 9 töötundi, mis on 3 tunni võrra rohkem kui pidas põhjendatuks maakohus. Ringkonnakohus võtab sealjuures lisaks arvesse ka seda, et maakohus pidas 09.12.2013 kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks kogu märgitud ajahulka, so 3 tundi ega vähendanud seda. 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-10-31480
  1. Ülejäänud õigusabikulude osas, milles hageja taotlus rahuldamata jäi, maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsiooni piire ületanud ei ole.
  2. Maakohus on selles osas vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik. Maakohus on oma otsustust arusaadavalt ning õiglaselt põhjendanud, mistõttu puudub alus diskretsiooni sekkumiseks. Maakohus on õigesti arvesse võtnud, et kuna hageja lepinguline esindaja on pärast materjalidega tutvumist olnud menetlusega kursis, ei saanud läbirääkimistele kliendiga kuluda enam ülemäärast aega ning lisanduvate dokumentidega tutvumisele rohkem aega kui konkreetsete menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlikult võimalik. Maakohus on õigesti leidnud ka seda, et asja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades on põhjendatud lugeda esindajatasu suuruseks tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

  1. Ringkonnakohus märgib, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, p 12).
  2. Võttes arvesse eeltoodut moodustavad hageja põhjendatud kulud õigusabile maakohtumenetluses kokku seega 7704 eurot (50,5 tundi + 3 tundi=53,5 tundi x 120 + käibemaks), millest menetluskulude jaotust arvesse võttes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 6163,2 eurot (7704x80%).
  3. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud nii riigilõivule kui õigusabile kokku moodustavad seega 8879,56 eurot (riigilõivudele 1175,56 eurot + õigusabile 7704 eurot), millest menetluskulude jaotust arvesse võttes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 7103,65 eurot (8879,56x80%).
  4. Hageja taotlus jääb õigusabikulude nõude osas eeltoodust tulenevalt rahuldamata 5838,3 euro ulatuses (12001,5-6163,2).
  5. Võttes arvesse, et maakohus rahuldas kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, so summas 528,60, tasaarvestab ringkonnakohus

§ 445

lg 1 alusel hageja ja kostja I vastastikused nõuded 528,60 euro ulatuses tervikuna. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja I menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu tervikuna ning hageja menetluskulude hüvitamise nõue kostjate suhtes 528,60 euro ulatuses. Ringkonnakohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6575,05 eurot (7103,65-528,60). 49.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 50.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.