KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,
- aprill 2026 Tsiviilasja number 2-25-20175 Tsiviilasi Paavo Parve kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali
- novembri
- a otsuse peale täiteasjas nr 186/2016/1486 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Paavo Parve määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Paavo Parv (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Philippe Hint esindajad Puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata ja Paavo Parve määruskaebus rahuldamata.
- Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Paavo Parve kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (täitemenetluse seadustiku (TMS)§ 218 lg 3 kolmas lause).
- Paavo Parv (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali
- novembri
- a otsuse peale täiteasjas nr 186/2016/1486, mille maakohus jättis
- jaanuari
- a määrusega rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
- Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 218 lg 3 teise lause järgi võib kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale üldjuhul esitada määruskaebuse. Sama sätte kolmanda lause järgi ei või määruskaebust esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.
- Kuna täitemenetluses nr 186/2016/1486 on täitmisel oleva rahalise nõude suurus väiksem kui 2000 eurot ja ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei saa selle määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. Ringkonnakohus jätab määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
- Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur arestis tema menetluskulude hüvitamise nõude. Avaldaja leiab, et olukord, kus menetluskulud tasub võlgniku eest kolmas isik või on esindajaga lepitud kokku tulemustasu maksmises, aga menetluskulude hüvitamise nõue kuulub menetlusosalisele ja kohtutäitur saab selle nõude arestida, on vastuolus põhiseadusega, kuna rikub võlgniku põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (ja kasutada kohtusse pöördumisel esindajat). Menetluskulude hüvitamise nõue tekib alles pärast menetluse lõppu ja tegemist on varalise nõudega. Ringkonnakohus möönab, et juhul, kui menetluskulude hüvitamise nõue on arestitud, võib olla raskendatud just soovitud esindaja leidmine kokkulepitud täieliku tulemustasu puhul ning sellega seoses ka juurdepääs kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei piira see aga avaldaja põhiõigusi määral, mis oleks vastuolus põhiseadusega. Pandiõiguse õiguslikuks aluseks on võlausaldaja kaitse vajadus, mis kaalub üles võimaliku avaldaja õiguste piirangu. Võlgnik saab endiselt esitada hagi, end kaitsta ja kasutada menetluses esindajat. Isegi kui menetluskulud tasub kolmas isik või on kokku lepitud tulemustasus, on kohtusse pöördumine võimalik.
- Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 2