§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled paluvad kohtul kinnitada ka kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-126612 ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.
lg-le 4 tuginedes lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Lähtuvalt
lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 385 euro tagastamist. Hageja palub riigilõivu tagastada J Z’i arvelduskontole xxx. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 3 2-25-21999
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on J Z’i hagi I M’i vastu laenu- ja kindlustusmaksete hüvitamise nõudes. 01.04.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes
§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.
lg-le 4 tuginedes lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Pooled paluvad kohtul kinnitada ka kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-126612 ning lõpetada tsiviilasjas menetlus. Kohus selgitab pooltele, et tsiviilasja nr 2-25-126612 menetluse lõpetamiseks esitatud kompromissi ei ole võimalik kinnitada tsiviilasja nr 2-25-21999 raames. Kui pooled soovivad sõlmida kompromissi tsiviilasja nr 2-25-126612 menetluses, tuleb see pooltel esitada tsiviilasjas nr 2-25-126612. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt laenumaksete hüvitist 7905.84 eurot ja kindlustusmaksete hüvitist summas 748.31 eurot. Kohtule esitatud kompromiss on laiem kui käesoleva tsiviilasja ese, kuid kohtu hinnangul tagab kompromissi sõlmimine õigusrahu. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel 4 2-25-21999 toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Lähtuvalt
lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 385 euro tagastamist. Hageja palub riigilõivu tagastada J Z’i arvelduskontole xxx. Hageja on tasunud riigilõivu 770 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (770 eurost) pool, s.o 385 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud rekvisiitidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.