KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-119769 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi E T vas

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 59% ulatuses OÜ GS Core kanda ja 41% ulatuses E T kanda.
2. Välja mõista E Tlt OÜ GS Core kasuks menetluskuludena 123 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E Tl tasuda OÜ-le GS Core käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ GS Core (hageja) esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E T (kostja) vastu 1355,81 euro saamiseks. Kostja esitas 15.08.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 26.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule. 2. Hageja esitas 03.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 986 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 323,01 eurot ja põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 31.10.2019 Xxx AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) kirjalikus vormis laenulepingu nr XXX, milles lepiti kokku kostjale antavas laenu summas 1063 eurot, intressiga 36,93% aastas. Leping sõlmiti 36-kuuks (3-aastaks), lõpptähtpäevaga 11.10.
2. Laenuleping sisaldab kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Laenulepingu kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu p-le 4.
3. kinni laenusummast. Laenuandja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 1000 eurot ja leping hakkas kehtima. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik. Enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja laenuandja täiendav teabeleht.

§ 4034

lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule

§-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades

§ 4034

lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult reaalselt väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu 2 lõppemisele järgnenud päevast. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 14 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa tagastamiseks. 12.10.2022 muutus viimase maksetähtpäeva (11.10.2022) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 05.05.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kõik lepingust tulenevad kohustused tuleb täita hagejale. 4. Leping lõppes ja nõue muutus sissenõutavaks viimase maksetähtpäeva 11.10.2022 möödumisega. Hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hagiavalduse kohaselt ei ole lepingut üles öeldud. Lepingut saab üles öelda ülesütlemise avaldusega, mis tarbijakrediidilepingu puhul peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. Kostja poolt tõendina esitatud 31.01.2020 ekiri ei vasta seaduse nõuetele ega ole käsitletav krediidiandja poolt kostjale saadetud lepingu ülesütlemise avaldusena. Selle tagajärjeks ei saanud olla lepingu lõppemine. Tegemist on informatiivse e-kirjaga, mitte lepingu ülesütlemisavaldusega, selle sisu on ekslik ja ebaselge. See ei vasta ülesütlemise protseduuri- ega sisu nõuetele, samuti on täitmata ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. 31.01.2020 seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksegraafiku kolm esimest makset (11.11.2019-13.01.2020), mille põhiosa summad moodustavad kokku 51,16 eurot (16,54 + 17,05 + 17,57). Seega oli lepingut täidetud suuremas ulatuses kui lepingu alusel kohustusi sissenõutavaks muutunud oli. Seega ei olnud lepingu ülesütlemine

§ 416

lg-st 1 imperatiivsest keelust tulenevalt lubatud, kuivõrd puudus sissenõutav võlg kolme kuu maksete ulatuses, ja ülesütlemine ei oleks kehtiv isegi siis, kui selleks oleks nõuetekohane ülesütlemise protseduur läbi viidud, kostjat ülesütlemisest hoiatatud ja õige isiku poolt nõuetele vastav, sisult selge ülesütlemisavaldus tehtud. Kostja esitatud e-kirjast ei nähtu isegi see, kas üldse või kui palju oli kostja ülesütlemise alusena hagi aluseks oleva konkreetse lepingu alusel krediidiandja arvates ülesütlemise eelselt sissenõutavana võlgu. Kuivõrd puudus õigus maksegraafikus märgitud makseid nõuda, ei saanud kulgema hakata ka üksikute kuumaksete põhiosasummade aegumistähtaeg. Alles lepingu lõpptähtpäeva möödumisega muutus kostja kohustus ühemõtteliselt selgeks ja võlausaldajal tekkis legaalne õigus kostjalt tagastamata põhiosa ulatuses võla tasumist nõuda. Sealt algas ka aegumistähtaja kulgemine. Aegumistähtaeg algab siis, kui võlausaldajal tekib õigus kohustuse täitmist nõuda. Täitmata ulatuses muutusid kõik lepingust tulenevad põhiosa maksmise kohustused tingimusteta sissenõutavaks alles lepingu viimase maksetähtpäeva 11.10.2022 möödumisega. Alles 12.10.2022 tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt täitmata osas põhiosa tagastamise kohustuse täitmist ja alles sellest ajast sai alata aegumistähtaja kulgemine, mis lõppenuks 12.10.2025 ja mis ei olnud hagi esitamise ajal saabunud. Hagi esitamisega aegumistähtaja kulgemine katkeb. Hagi esitamisega on võrdsustatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, mis käesolevas asjas esitati 12.08.2025 ehk enne aegumistähtaja lõppu. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2. Hageja on esitanud kohtule faktiliselt eksitavat informatsiooni väites, et leping lõppes/muutus sissenõutavaks 12.10.
3. Krediidiandja esitas kostjale 31.01.2020 e-kirja teel selgesõnalise laenu ülesütlemise avalduse. Sellest lähtuvalt on nõue tänaseks aegunud ja puudub kohtustus selle täitmiseks. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
7. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (

§ 402) tulenevate kohustuste täitmiseks.

See nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse

§ 113

lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

1. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - 31.10.2019 sõlmisid Xxx AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) kirjalikus vormis laenulepingu nr XXX, milles lepiti kokku kostjale antavas laenu summas 1063 eurot, intressiga 36,93% aastas, leping sõlmiti 36-kuuks (3-aastaks) lõpptähtpäevaga 11.10.2022 ning lepingule kohaldusid laenulepingu üldtingimused (dtl 78-98); - laenuandja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 1000 eurot (dtl 99); - lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik (dtl 100-101); - enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 102-106) ja laenuandja täiendav teabeleht (dtl 107-110); - 05.05.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 112), millest teavitati ka kostjat.
2. Krediidileping on

§ 401

lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on

§ 402

lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 13. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 403

4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal 4 algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46). 14. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. Krediidi kulukuse määr oli 31.10.2019 sõlmitud laenulepingu järgi 58,07% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2019 oktoobris 19,37%. Seega ei ületa kõnealuse tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 58,07%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu seadusega kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.
2. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 17. Hageja selgitas, et tal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt. Seega asus hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti ning hageja esitas hagis nõude sellele vastavalt, arvestades

§ 4034

lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult reaalselt väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast. 18. Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas laenuleping on laenuandja (st hageja õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud. Vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused (eeskätt oluline lepingurikkumine).

§ 195

lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Praegusel juhul on laenuandja saatnud kostjale elektrooniliselt 31.01.2020 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta (vt dtl 123) ning vaidlus puudub asjaolus, et kostja on teate kätte saanud (dtl 122). Seega on täidetud laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.

1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas täidetud on ka laenulepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Laenulepingu p-st 13.2.
2. tuleneb, et laenuandjal on õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenuvõtjalt kõikide laenulepingust tulenevate või sellega seotud finantskohustuste täitmist, teavitades laenuvõtjat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui laenuvõtja on kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud kolm

§ 402) sätestatud nõuetega.

Nii võib

§ 416

lg 1 esimese lause järgi krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

1. Vaidlus puudub, et laenulepingu osaks on maksegraafik (dtl 100-101), mis sisaldab intressimakseid ja mille põhiosa summa sisaldab ka kokkulepitud lepingutasu 63 eurot, mis peeti krediidiandja poolt laenu väljamaksmisel kokkulepitud laenusummast kinni. Intressi ja lepingutasu tasumise kohustust lepingust ei tekkinud. Seega tuleb lugeda lepingu maksegraafik lepingutasu 63 euro ulatuses algusest peale täidetuks. Lisaks oli kostja tasunud makseid kokku summas 14 eurot. Seega on kostja lepingut täitnud kokku 77 euro (63 + 14) ulatuses, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Maksegraafikust nähtuvalt oli 31.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud kolm esimest makset (11.11.2019-13.01.2020), mille põhiosa summad moodustavad kokku 51,16 eurot (16,54 + 17,05 + 17,57). Seega oli lepingut täidetud suuremas ulatuses kui lepingu alusel kohustusi sissenõutavaks muutunud oli.
2. Eelnenust tulenevalt ei olnud laenuleping laenuandja (st hageja õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud, kuna materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks olid täitmata. Seetõttu kehtis leping kuni 11.10.2022, mil kostjal tuli tasuda viimane laenu tagasimakse.
3. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 401

lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste) aegumist tuleb hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

1. Laenulepingu maksegraafiku järgi
2. a sissenõutavaks muutunud osamaksete (kuumaksete) osas algas hagi aegumistähtaeg TsÜS §-st 154 lähtudes 01.01.2020 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2022 kell 24.
4. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2021 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2023 kell 24.
6. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2022 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2024 kell 24.
8. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2023 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2025 kell 24.
9. Lähtudes TsÜS §-s 144 sätestatust aeguvad samal ajal ka kõrvalnõuetena vaadeldavad kahjuhüvitise, intressi- ja viivise (viivitusintressi) nõuded. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 12.08.2025, mis jätkub siiani käesolevas hagimenetluses, siis ei ole
10. a sissenõutavaks 6 muutunud osamaksete osas vastavad nõuded aegunud. Ülejäänud (st 2019-
11. a sissenõutavaks muutunud osamaksed) osas on nõuded aegunud.
12. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Laenulepingu maksegraafikust nähtuvalt tuli kostjal tasuda
13. a sissenõutavaks muutunud osamakseid kokku summas 418,49 eurot. Vaidlus puudub, et kostja tegi tagasimakse summas 14 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud ja veel aegumata summa 404,49 eurot (418,49 - 14).
14. Hageja viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Viivist võib võlausaldaja

§ 113lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Ts

MS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 26. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist kooskõlas

§ 113

lg-ga 1 alates 12.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemise päevani (20.01.2026) kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit (nn referentsintressimäär). Arvestades tasumata põhinõuet (404,49 eurot) kujuneb alates 12.10.2022 kuni 20.01.2026 viivis alljärgnevalt: Võlaperiood 12.10.2022 - 31.12.2022 01.01.2023 - 30.06.2023 01.07.2023 - 31.12.2023 01.01.2024 - 30.06.2024 01.07.2024 - 31.12.2024 01.01.2025 - 30.06.2025 01.07.2025 – 31.12.2025 01.01.2026 - 20.01.2026 % aastas % päevas 0,021918 0,028767 0,032877 0,034153 0,003347 0,030548 0,027808 Summa päevas 0,088655 0,11636 0,132983 0,138145 0,135383 0,123563 0,112481 Perioodis päevi 81 181 184 182 184 181 184 Perioodi summa 7,181055 21,06116 24,46887 25,14239 24,910472 22,364903 20,696504 8 10,5 12 12,5 12,25 11,15 10,15 10,5 0,027808 0,112481 20 2,24962
3. Kokku on viivis seadusjärgses määras käesoleva otsuse tegemise (20.01.2026) seisuga seega kokku 148,07 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 21.01.2026 viivise protsendina põhinõudelt (404,49 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 404,49 eurot, seisuga 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 148,07 eurot ja alates 21.01.2026 viivise kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 7 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 41% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 59% ulatuses hageja ja 41% ulatuses kostja kanda. Seejuures märgib kohus, et hagi ligikaudse rahuldamise osas võttis kohus arvesse nii põhinõude rahuldamise ulatuse kui ka viivise hagi esitamise (03.09.2025) seisuga sissenõutavaks muutnud ulatuses (summas 132,44 eurot), nii nagu hagis on hageja oma nõude esitanud.
3. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse.
4. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 140), mille järgi on tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest kokku tasutud riigilõiv summas 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
5. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
6. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka
7. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele). Samuti tuleb kostjal hagejale hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele. 8
8. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Samuti on kostja kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad.
9. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 123 eurot (s.o 300 eurost 41%).
10. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 39. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 9