Obsah (6)

§ 238§ 34§ 242§ 38§ 88§ 33

4-26-1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märtsil 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-1 (2315,25,012521) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi Mark Fadeje

) §-de 238 ja § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 kohaselt

§ 238alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 280 eurot.

Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluse otsuses. Makse tegemisel on kohustuslik märkida viitenumber.

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 4-26-1 Edastada kohtuotsus Mark Fadejevile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. 30.12.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi kiirmenetluses tehtud otsusega nr 10220192402713 väärteoasjas nr 2315,25,012521 karistati Mark Fadejevit liiklusseaduse (

) § 238 ja § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades

§ 238alusel rahatrahviga 600 eurot (s.o 75 trahviühiku ulatuses).

Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik M. Fadejev 30.12.2025 kell 22.21 mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx aadressil xxx ja sõidutas sõitjat, kes ei istunud sõidu ajal sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohal (istmel). Sõitja ülakeha oli sõiduki avatud aknast väljas. Lisaks ei olnud menetlusalusel isikul kaasas politseiametnikule esitamiseks Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik M. Fadejev

§-de 34 lg 2, 38 lg 2 ja 88 lg 1 nõudeid ning pani toime

§-des 238 ja 242 lg 1 sätestatud väärteod.

1. 01.01.2026 esitas M. Fadejev Harju Maakohtule väärteoasjas nr 2315,25,012521 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluses tehtud otsusele nr
3. 13.01.2026 jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päeva pikkuse tähtaja.
4. 13.01.2026 esitas M. Fadejev kohtule täiendatud kaebuse, milles muuhulgas nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samas toob esile põhitaotlusena talle 30.12.2025 mõistetud karistuse vähendamise. M. Fadejev põhjendas oma taotlust järgmiselt. 4.1 M. Fadejevi arvates võimaldab mõistetud karistust vähendada liiklusalase rikkumise toimepanemise viisi ja koha asjaolud. Nimelt toimus see rikkumine õhtusel ajal avalikuks liikluseks kasutataval lumest puhastamata parkimisalal, kus puudusid teised sõidukid ja jalakäijad. Kaassõitja viibis sõiduki aknast väljas lühiajaliselt, tema eesmärgiks oli salvestada video. Sõiduki kiirus oli ligikaudu 20 km/h, mis on tavapärasest liikluskiirusest madalam. M. Fadejevi hinnangul ei tekkinud sellises olukorras reaalset ega ka potentsiaalset ohtu ei kaassõitjale ega kolmandatele isikutele. Tema arvates ei ole lühiajaline aknast väljumine suletud parklas võrreldav sõitjate veoga avalikus liikluses ohtlikul viisil. Tema kasutuses ei olnud veoautot ega sõitjate veoks kohandamata sõidukit. 4.2 Lisaks tõi M. Fadejev esile, et ta esitas politseiametnikule sündmuskohal kõik vajalikud andmed tema isiku tuvastamiseks. Dokumentide puudumine oli tingitud juhuslikust eksimusest (rahakott jäi teise jope taskusse). See asjaolu ei takistanud menetlust ega põhjustanud praktilisi raskusi. 4.3 Kaebaja viitas ka otsuse aluseks olnud tõendite puudumisele, leides, et mõistetud karistus põhineb üksnes menetleja vaatlusel ja objektiivseid tõendeid (nagu nt foto või video) ei ole esitatud. 4.4 Lõpetuseks rõhutas M. Fadejev, et 30.12.2025 sündmus on tema elus üksikjuhtum. Igapäevaselt kasutab ta mootorsõidukit viisil, et järgib üldreeglina liiklusreegleid. Seda kinnitab tema liiklusalaste rikkumiste ajalugu, see on minimaalne. 2 4-26-1
5. 19.01.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus menetlusaluse isiku M. Fadejevi kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et M. Fadejev on väärteootsuses toodud asjaolude kohaselt rikkunud

§ 34

lg 2, § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid, tema käitumine on nõuetekohaselt tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. See palus ta esitatud kaebus jätta rahuldamata. 5.1 Menetleja hinnangul on M. Fadejevile etteheidetu teod õigesti kvalifitseeritud

§ 238lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

Menetleja märkis, et M. Fadejev pani rikkumised toime vähemalt ettevaatamatusest. 5.2 Kohtuväline menetleja selgitas, et olenemata sellest, kui suurel kiirusel antud rikkumine aset leidis, ei oma see tähtsust, kuna sõiduajal peab nii juht kui ka kaasreisija käituma selliselt, mis ei ole ohtlik ning ei häiriks juhi tähelepanu. M. Fadejevi kaassõitja mõtlematu käitumine sõidu ajal aknast ülakehaga väljasolemine, aga võib suurendada õnnetusse sattumise riski. Võib tekkida vajadus äkkpidurduseks või järsuks manöövriks, mis võib tuua kaasa tagajärje, kus kaasreisija võib kukkuda autost välja ja saada vigastada. Seega ei saa olla kirjeldatud tegevus liiklusohutusest tulenevalt aktsepteeritav. Menetlusaluse isiku poolt sellise käitumise õigustamine näitas aga kohtuvälise menetleja arvates tema suhtumist liiklusreeglitesse, kaasliiklejate ellu ja tervisesse. 5.3 Kohtuväline menetleja leidis, et M. Fadejevi tegu on õigusvastane, selle osas puuduvad KarS §-des 27 ja 30 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isiku süü keskmisest suurem, kuna ta ei ole mõistnud teo ohtlikkust. Seetõttu pidas ta põhjendatuks karistuse määramist sanktsiooni maksimaalses määras. Kuivõrd M. Fadejev pani

§ 238

ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga, siis määrati talle õigesti ka karistus Kar

S § 63 lõike 1 sätte alusel

§ 238järgi summas 600,00 eurot (75 trahviühikut).

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul teatasid menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Seega, olles tutvunud nii M. Fadejevi kaebuse, väärteoasja nr 2315,25,012521 materjalide ja kohtuvälise menetleja 19.01.2026 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab kohus, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas 30.12.2025 tehtud kiirmenetluse otsuse peale esitatud M. Fadejevi kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.
2. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 238järgi kvalifitseeritav väärtegu 8.

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule esiteks ette

§ 238järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

9.

§ 238

näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Tegemist on blanketse õigusnormiga, milles tuleb ära näidata, milliseid konkreetseid nõudeid on menetlusalune isik rikkunud. 3 4-26-1 9.1

§ 34

lg 2 sätestab, et sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. 9.2 Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et 30.12.2025 kella 22.10 ajal xxx asuvas parklas M. Fadejevi juhitud mootorsõidukis sõidukis xxx registreerimismärgiga xxx ei asetsenud sõidu ajal kõrvalistuja sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohal (istmel), vaid oli ülakehaga sõiduki avatud aknast väljas. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumine tõendatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistajate ütlustega. 9.3 M. Fadejev on ülekuulamisel selgitanud, et 30.12.2025 kella 22.00 ajal juhtis ta sõidukit xxx registreerimismärgiga nr xxx xxx poodide juures asuvas parklas. Parkla oli tühi. Temaga kaasas sõitnud proua soovis teha video, mille tõttu ei istunud ta korrektselt istme peal. Antud situatsioon kestis umbes poolteist minutit, selliselt ei olnud plaanis kaua sõita. M. Fadejev kinnitas, et ei teinud sõitmise ajal ohtlikke manöövreid. Samas märkis ta ülekuulamise lõpus, et sai aru, et selline mootorsõiduki juhtimine on keelatud ja lubas selliselt enam mitte tegutseda. 9.4 Tunnistajad patrullpolitseinikud xxx ja xxx kirjeldasid M. Fadejevi liiklusrikkumise asjaolusid ühetaoliselt. Politseiametnikud jõudes 30.12.2025 kell 22.10 xxx asuvasse parklasse, nägid halli värvi sõidukit, mis oli külglibisemises ja kõrvalistuja ukse aknast oli väljas inimese ülakeha. Tunnistaja xxx andis sõidukile peatamismärguande sinise- ja punase vilkuriga. Sõidukiks osutus halli värvi xxx registreerimismärgiga xxx ja juhiks M. Fadejev. 9.5 Siinkohal märgib kohus, et ei nõustu kaebaja väitega, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole väärteotoimiku pinnalt piisavalt tõendatud. Väärteo kohta on tõenditeks on menetlusaluse isiku kui ka sündmuskohale saabunud politseiametnike ütlused. Need on omavahel kooskõlas ja täiendavad üksteist. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et politseiametniku vahetu tajuga fikseeritud asjaolud võivad olla piisavad väärteo tõendamiseks, kui puuduvad põhjendatud kahtlus nende usaldusväärsuses. Antud juhul selliseid kahtlusi ei esine. Videomaterjali puudumine toime pandud väärtegude osas ei välista rikkumise fakti tõendamist. 9.6 M. Fadejev väidab kindlameelselt, et 30.12.2025 kella 22.10 ajal tema poolt mootorsõiduki juhtimisel viisil, et kõrvalistuja on ülakehaga aknast väljas, mingit ohtu ei olnud (kiirus oli väike 20 km/h, teisi sõidukeid parklas ei olnud). Samas ei eelda nimetatud rikkumise osas

§ 34lg 2 toodu, et sellega pidanuks olema oht realiseerunud.

Seega ei välista ohu puudumine rikkumise õigusvastasust. See fakt on pigem asjakohane karistuse individualiseerimisel. 9.7 M. Fadejev on veel märkinud, et tema poolt ei olnud liiklusalase rikkumise toimepanemisel kasutusel

§ 34

märgitud veoautot ega sõitjate veoks kohandamata sõidukit (veosekasti tähenduses), mistõttu ei pruukinud olla õige näidata otsuses tema poolt selle sätte rikkumist. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et seadus ei ütle, et sõitjate veo reegleid saavad rikkuda vaid veoautoga liiklejad või ka mootorsõidukite juhid, kes veavad sõitjaid ärilisel või muul eesmärgil. Sõitjate veona käsitletakse ka olukorda, kus sõiduki juhtimisel viibivad sõidukis kaasreisijad, sõltumata sõiduki liigist või veo eesmärgist. Seetõttu on

34 lg 2 nõuded kohaldavad ka M. Fadejevile etteheidetaval juhul. 9.8 Kohus on seisukohal, et M. Fadejev on teo subjektiivsest küljest toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isiku enda ütlustest nähtub, et ta oli teadlik nõudest, mille kohaselt peab kaasreisija viibima sõidukis valmistaja poolt ettenähtud kohal. Niisamuti pidi ta aru saama, et 4 4-26-1 sõiduki juhtimine olukorras, kus kaasreisija viibib ülakehaga sõiduki aknast väljas, on ohtlik ja keelatud, kuid sellest hoolimata jätkas ta sõiduki juhtimist, mistõttu möönis ta seeläbi rikkumise toimepanemise võimalikkust. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et menetlusalune isik ei soovinud küll otseselt süüteokoosseisu täitumist, kuid möönis selle võimalikkust, mistõttu on tegu toimpandud kaudse tahtlusega. 9.9 Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 34

lg-s 2 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 238

järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu 10.

§ 242

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine. 10.1 Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumist.

§ 38

lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 loetletud dokumendid. 10.2 Vastavalt

§ 88

lg 1 peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument /…/. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik. 10.3 Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et M. Fadejevil puudus tema kinnipidamisel 30.12.2025 kella 22.10 ajal isikut tõendav dokument, tema isik tuvastati 30.12.2025 kell 22.22 andmebaasides olevate andmete alusel isikusamasuse tuvastamise protokolliga. Ka tunnistajate xxx ja xxx ütlustest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul isikut tõendavat dokumenti kaasas ja ta esitas patrullpolitseinik xxx isikusamasuse tuvastamiseks oma isikukoodi ja nime. Kontrollimisel selgus, et isikuks osutus M. Fadejev. 10.4 Kaebuses on märgitud, et kuigi M. Fadejevil ei olnud kontrollimise hetkel kaasas isikut ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, ei olnud see tema poolt nii tahtlikult toime pandud, vaid dokumentide puudumine tulenes inimlikust eksimusest, rahakott, kus vastavad dokumendid olid hoiul, oli ununenud koju. Samas on ka mainitud, et tema isik siiski õnnestus sündmuskohal ilma suurema vaevata kindlaks teha. 10.5 Kohus märgib, et

§ 33

lg 2 p 5 sätestab eraldi juhi kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Seega asjaolu, et politseiametnikel võivad olla tehnilised vahendid vajalike andmete saamiseks, ei ole menetlusalusel isikul kui juhil lasuvate kohustuste täitmist välistavaks asjaoluks. 10.6 Kohtu hinnangul on M. Fadejev täitnud

§ 242lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu ja on teinud seda vähemalt ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Kar

S § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isiku sõnul unustas ta 30.12.2025 mootorsõidukiga sõitma minnes juhiloa koos rahakotiga koju. Samas juhtimisõigust või isikut kinnitava dokumendi kaasas kandmine mootorsõiduki juhtimise ajal on seaduses sätestatud nõue. Seega M. Fadejev pani dokumendi esitamata jätmise toime hooletusest, oleks saanud seda kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumise korral vältida. Tahtlikule käitumisele selles faktis viitavaid asjaolusid kohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. 10.7 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik M. Fadejev rikkus 30.12.2025 kella 22.10 ajal ka

§ 38

lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 242lg-s 1 ettenähtud väärteo.

5 4-26-1

1. Kuivõrd menetlusalune isik on talle etteheidetud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. KARISTUS
2. M. Fadejev vaidlustab talle määratud karistuse, paludes vähendada rahatrahvi suurust. 13.

§ 238

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 242lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 14. Kohtuväline menetleja määras M. Fadejevile

§ 238

ja

§ 242lg 1järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt

§ 238

alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määrast oluliselt kõrgema karistuse.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.
2. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku süüd toimepandud väärtegudes on võimalik hinnata keskmisest suuremana. Kuigi

§ 238

järgi kvalifitseeritav rikkumine oli tahtlik, tuleb arvestada selle toimepanemise konkreetseid asjaolusid, sealhulgas rikkumise lühiajalist kestust, selle toimumise kohta (lumerohkuse tõttu piiratud poodide esine parkla ala) ja aega (30.12.2025 kell 22.10, s.o aasta lõpp, õhtune aeg, mil lähedal asuvad poed olid suletud), teiste liiklejate puudumist sündmuskohal. Kohus saab arvesse võtta, et M. Fadejevi rikkumisega kaasnes oht kaasreisija tervisele, kuid reaalseid tagajärgi see siiski kaasa ei toonud. Need asjaolud kogumis viitavad pigem sellele, et isiku süü ei ületa keskmist määra.

1. Kohtupraktika kohaselt on isiku süü suurem, kui ta on pannud toime korraga kaks rikkumist. Kohus leiab, et dokumentide kaasas kandmata jätmine kujutab endast rikkumist, mis ei mõjuta otseselt liiklusohutust. Ka seadusandja näeb seda tegu väiksema raskusega, kuna näeb selle teo eest ette väikse karistuse (kuni 20 trahviühikut). Menetlusalune isik tuvastati viivitusteta, menetluses ei esinenud selle tõttu takistusi. Lisaks ei ole selle teo toimepanemine toimunud kohtu hinnangul M. Fadejevi poolt tahtlikult, vaid ettevaatamatuse (täpsemalt hooletuse) vormis, rahakott koos vastavate dokumentidega oli koju ununenud. Nii on kohtu hinnangul M. Fadejevi süü nimetatud teos võimalik pidada väikseks. Tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis tegude kogumis suurendaks oluliselt isiku süüd või õigustaks oluliselt rangema karistusmäära kohaldamist.
2. Kohus ei tuvastanud M. Fadejevi käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
3. Kohus leiab, et M. Fadejevile etteheidetavate süütegude iseloomu ja raskust hinnates on võimalik karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk saavutada temale määratud karistust leevendades. M. Fadejevil kehtivad karistused väärteo- või kriminaalkorras puuduvad. Seega 6 4-26-1 saab öelda, et ta on õiguskuulekas ja igapäevaselt liiklusnõudeid järgiv. Nii näitab eelnev käitumine menetlusaluse isiku kohta, et teda saab mõjutada edasiselt liiklusreegleid järgima, mõistes talle rahatrahvi keskmisest määrast väiksemana. Kohus ei nõustu väitega, et menetlusalune isik M. Fadejev ei ole oma käitumisest mingeid järeldusi teinud. Vastupidi, ta on oma süüd tunnistanud ja lubanud edasiselt talle etteheidetud süütegusid vältida.
4. Kohus märgib, et üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise vaates on oluline tagada turvalisus ja ohutu liiklus kõigi liikluses osalejate jaoks. Liikluses osalemisel peab iga inimene vältima oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist. Samas ohutu liikluse tagamise huvides ei ole kohtu arvates põhjust M. Fadejevi rahatrahvi suurust ülespoole korrigeerida. Patrullpolitseinike ütluste kohaselt said nad 30.12.2025 kella 22.00 ajal väljakutse selle kohta, et Kangrumetsa teel Kurna külas kaupluse juures parklas driftivad 15 sõidukit. Kohapeale jõudes nägid nad parklas ühte halli värvi sõiduautot, mis oli külglibisemises ja, mille kõrvalistuja ukse aknast oli inimene ülakehaga väljas. Seega viitavad kogutud tõendid, et sündmuskohal oli varasemalt suurem seltskond. Menetlusalune isik pani aga liiklusalase rikkumise toime ajal, kui teised sõidukid olid juba lahkunud ehk parklas rohkem sõidukeid ega kolmandaid, tema tegevusest ohustatud saada võivaid, isikuid enam ei viibinud. Sündmuskoha lähedased kauplused olid hilise aja tõttu suletud ehk ka sealt ei olnud tulemas liiklusrikkumise alasse võimalikke ohustatud isikuid.
5. Arvestades, et rikkumisega ei kaasnenud kahjulikke tagajärgi, oht teistele liiklejatele oli vähene, menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendamatult range. Kohus on seisukohal, et rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra on piisav saavutamaks nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumistest.
6. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220192402713 väärteoasjas nr 2315,25,012521 osaliselt, s.t määratud karistuse osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab M. Fadejevile

§-de 238 ja 242 lg 1 järgi kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid

§ 238alusel rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling Kohtunik 7