← Eesti

4-26-88/13

Obsah (5)§ 66§ 16§ 56§ 57§ 50

4-26-88 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2026. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-26-88 (kohtueelses menetluses 2780,25,017120) Kohtukoosse

§ 66

lg 2 ja 3 alusel määrata, et määratud rahatrahv tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. c. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 17.12.

  1. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida otsuses olev viitenumber. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Romet Rassadin kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohus viitab, et kui Romet Rassadin juhib peale kohtuotsuse jõustumist mootorsõidukit, siis paneb ta oma teoga toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja väärteotoimik on kohtule edastatud e-toimiku kaudu, seega ei kuulu toimik tagastamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o kuni 18.02.2026 (k.a) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 18.03.2026 kell 9.
  2. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 17.04.2026 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond koostas 28.11.2025.a väärteoprotokolli AB1663626 Romet Rassadinile selle eest, et tema, 28.11.2025 kella 12.21 ajal juhtis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
  4. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 179 km/h +/- 6 km/h. Esmase juhtimisõigusega juhiloa omanikuna ei oleks ta tohtinud sõita kiiremini kui 90 km/h, seega ületas Romet Rassadin lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h (V, tl 1).
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten xxx karistas 17.12.2025.a koostatud otsusega Romet Rassadinit LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Määratud rahatrahvi tasumise tähtajaks märgiti otsuses 12.02.2026 (V, tl 1113). Kohtuväline menetleja on 9.01.2026 määrusega lükanud rahatrahvi täitmisele pööramise edasi, viimane osamakse tasuda hiljemalt 12.06.2026 (V, tl 16).
  6. Harju Maakohtule 11.01.2026.a esitatud kaebuses palub Romet Rassadin Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse otsuse tühistamist seoses lisakaristusega. Alternatiivselt, kui kohus peab lisakaristuse rakendamist vajalikuks, palub kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise asendamist arestiga. Samuti oleks kaebaja nõus põhikaristuse suurendamisega kuni 300 trahviühikuni lisakaristuse asemel. Kaebuses tunnistab Romet Rassadin, et on talle süüks pandava rikkumise toime pannud ning selles osas ei vaidle ja kahetseb juhtunut väga. Kaebaja toob välja, et juhiload on talle väga vajalikud, 2
  11. 4-26-88 eelkõige seetõttu, et käies vahetustega tööl, on tema graafik seatud nii, et ühel nädalal algab tööpäev väga vara ning teisel lõpetab õhtul hilja. Töökohta pääseb ta ka ühistranspordiga, ent tulenevalt busside sõidugraafikust tähendaks see hommikuti 5.30 kodust väljumist. Tulevikku vaatavalt soovib kaebaja asuda tööle xxx, kus töötamise eelduseks on B-kategooria juhilubade olemasolu. Kui lisakaristus pööratakse täitmisele, on kaebajal, kui esmaste juhilubade omanikul, võimalik oma juhtimisõigus taastada alles 12 kuu möödudes viimasest karistusest ehk kaebaja hinnangul tähendaks 6-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine tema jaoks 18-kuulist juhilubadeta perioodi. Oma asja arutamist palus Romet Rassadin kohtuistungil. 11.02.2026 toimus asjas kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes tühistada lisakaristuse või siis muuta seda kohtu äranägemisel. Samuti taotles kaebaja rahatrahvi maksmise ajatamist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. Väärteo toimepanek on tõendatud ning selles osas vaidlus puudub. Määratud karistus vastab isiku süü suurusele, kuivõrd Romet Rassadin oli teo toimepanemise hetkel omanud juhtimisõigust vaid 10 päeva ehk tegemist oli algaja juhiga. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu, et esmased load väljastatakse selleks, et algaja juht saaks tõestada enda sobivust juhina liikluses. Kui aga algaja juht paneb toime niivõrd raske rikkumise juba 10 päeva möödudes juhtimisõiguse saamiseks, siis näitab see, et juht pole valmis veel liikluses osalema. Karistuse muutmise osas märkis kohtuväline menetleja, et karistuse eesmärk pole võimaldada menetlusalusel isikul valida omale sobivaim sanktsioon, vaid see peabki olema ebameeldiv. Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et ka esmakordse rikkumise puhul ei ole juhtimisõiguse ära võtmine välistatud. Karistus peab avaldama ka eripreventiivset mõju, seega juhtimisõiguse äravõtmine ja hilisem järelkoolituse läbimine aitab Romet Rassadinil tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning mõista, et suurima lubatud kiiruse ületamine sellises ulatuses on keelatud nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 11.02.2026 kell 13.
  12. MAAKOHTU SEISUKOHT
  13. Otsustamaks Romet Rassadinile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.
  14. Käesoleval juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 227 lg-s 4 ettenähtud süüteo toimepanemist.
  15. Kohtuasjas puudub vaidlus selle üle, et Romet Rassadin juhtis 28.11.2025 kella 12.21 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
  16. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 179 km/h +/6 km/h. Omades esmast juhtimisõigust ei oleks Romet Rassadin tohtinud sõita kiiremini kui 90 km/h, seega ületas Romet Rassadin lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 83 km/h. Nimetatud asjaolud on leidnud tõendamist alljärgnevate tõenditega.
  17. Kiiruse ületamine on fikseeritud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X DP009669, mis on nõuetekohaselt taadeldud 31.03.2025 vastavalt taatlustunnistusele nr TTRS-25/00056 kehtivusega 31.03.2026 (V, tl 4).
  18. Kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP009669 kasutamine on protokollitud 28.11.
  19. Protokolli kohaselt oli seade töökorras ja töötemperatuur vastas nõuetele, märgitud on mõõtmise tehiolud, politseisõiduki asukoht ja liikumine ning kiirusmõõturi lugemi näidud. Protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik sellega tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga (V, tl 3). 3 4-26-88
  20. Kiirust mõõtnud politseiametnik xxx on Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.2026 teatise kohaselt läbinud kaks kiirusmõõturi koolitust (V, tl 6). Sellest nähtub, et kiirusmõõtjat Stalker DSR 2X DP009669 oli taadeldud, töökorras ja seda käsitles politseiametnik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omandanud pädevuse kiirusmõõturi kasutamiseks.
  21. Politsei sõiduki pardakaamera salvestiselt nr FILE251128-121751F.MP4 nähtuvalt liikus politseiauto mööda Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, kui salvestise kella 12.19.34 ajal möödub visuaalselt tajutavalt suurel kiirusel sinine xxx. Kiirusemõõtja tablool süttivad numbrid, mis ligikaudu 10 sekundiga kasvavad 155-st 179-ni. Salvestise kell 12.19.46 lukustub tablool number 179 ning politsei kiirendab, järgnedes kiirust ületanud xxx-le. Videosalvestise kell 12.20.39 jõuab politseipatrull xxx-le järgi ning politsei peatumismärguande peale peatub sõiduk registreerimisnumbriga xxx politseiauto ees paremal pool teepeenral.
  22. Romet Rassadin selgitas kohtuistungil, et sõites Jüri ja Peetri vahelisel 2+2 maanteel hakkas keegi kõrvalteelt ette keerama, mille peale ta ehmus. Algaja juhina ja vähese kogemusega vahetas ta rida ning kiirendas. Kaalus ka pidurdamist, aga kuna ka tema taga olid autod ja tol päeval oli lubatud suurim sõidukiirus 110 km/h, siis tollel hetkel tundus see kõige turvalisem valik. Romet Rassadin sõnas kohtule, et kahetseb väga juhtunut ja mõistab, et tegelikult on kiirendamine palju suurem oht nii talle kui teistele ning et taolise kiiruse saavutamine oli väga, väga mõtlematu.
  23. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteo menetlemisel, kuivõrd konkreetse rikkumise asjaolud on kajastatud väärteoprotokollis korrektselt ning vastavad nii menetlusaluse isiku ütlustele kui ka kohtule esitatud videosalvestistele. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kiirust mõõdeti taadeldud mõõteseadmega (V, tl 4) vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku xxx poolt (V, tl 6). Menetlusalune isik on väärteoprotokolliga tutvunud ning teadlik oma õigustest väärteomenetluses, mida kinnitab tema allkiri (V, tl 1), seejuures on ta oma õiguseid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse.
  24. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Romet Rassadin on LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud tahtlikult nimelt kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks. Tahtlikku õigusrikkumise toimepanekut kinnitab kohtu hinnangul järgnev. 19. Romet Rassadin on oma ütlustes rikkumist ehk kiiruse ületamist tunnistanud. Ta möönis istungil, et kiirendas sõidukit seoses ehmumisega ning ka seda, et sellise kiiruse saavutamine oli mõtlematu. Kuigi Romet Rassadin vastas istungil kohtuvälise menetleja küsimusele spidomeetri näidu jälgimise kohta, et ei vaadanud spidomeetri näitu enne, kui märkas politsei vilkureid, ei anna see alust asuda seisukohale, et Romet Rassadin pani rikkumise toime hooletusest. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse suurima sõidukiiruse (179 km/

  1. h)ja esmasele juhile suurima lubatud sõidukiiruse (90 km/
  2. h)vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema Romet Rassadinile ka spidomeetri näitu jälgimata tajutav ega saanud jääda märkamatuks hoolimata tema vähesest kogemusest autojuhina. Isegi olukorras, kus esineb oht ettesõiduks kõrvalteelt ning ümberringi on teised sõidukid, ei ole kohtu hinnangul kuidagi õigustatud kiiruse suurendamine sellises määras. Võttes arvesse, et sellel teelõigul oli tol päeval lubatud üldine maksimaalne sõidukiirus 110 km/h, siis pole ka eluliselt usutav, et liikudes algajale juhile lubatud suurima sõidukiirusega (90 km/
  3. h)peaks otsasõidu vältimiseks kiirendama kuni 179 km/h, möödudes seejuures mitmetest teistest sõidukitest samuti ka politsei eravärvides alarmsõidukist. Kui tegemist oleks olnud ajutise kiirendamisega kõrvalteelt tajutud ohu vältimiseks, siis politseisõiduki pardakaamera salvestiselt nr FILE251128-121751F.MP4 nähtuvalt oli politseiauto ees piisavalt tühja maad, mis oleks võimaldanud menetlusalusel isikul hilisemalt sel hetkel reastuda paremale ning jätkata liiklusreeglitele vastavat sõitu. Muu hulgas välistab hooletusest tingitud kiiruse ületamise ka 4 4-26-88 asjaolu, et tulenevalt Romet Rassadini antud ütlustest teadis ta nii tol teelõigul väärteo toimepanemise ajal kehtinud suurimat lubatud piirkiirust kui ka temale seaduse alusel lubatud suurimat sõidukiirust ning kiirendamist alustades sõitis ta juba maantee vasakpoolsel rajal. Seega jätab kohus tõendikogumist välja Romet Rassadini ütlused osas, mis puudutavad kiiruse ületamise põhjendusi, kuivõrd antud selgitused niivõrd suure kiiruse rakendamiseks vältimaks kõrvalteelt ettesõitu, ei ole eluliselt usutavad ning ei haaku kogutud tõenditega, eelkõige politseisõiduki pardakaamera videosalvestistel nähtuvaga. 20. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 21. Eeltoodust tulenevalt on Romet Rassadini poolt väärteo toimepanemine tõendatud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. 22. Edasi käsitleb kohus mõistetud põhikaristust, arvestades kohtupraktikaga, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta (RKKo 3-1-1-59-15). 23.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. LS § 227 lg 4 ütleb, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
  2. Kohtuväline menetleja on isikut karistanud LS § 227 lg 4 alusel 150 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 1200 eurot. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsust ning võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud raskusastmelt kergeima ning määranud karistuse mis on sanktsiooni keskmääras. Politsei karistas lisaks Romet Rassadnit lisakaristusega sanktsiooni miinimummääras. Taoline karistus viitab Romet Rassadini keskmäärast kõrgemale süüle.
  3. Riigikohus on lahendi 3-1-1-6-17 p-s 9 öelnud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra.
  4. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus sellega, et LS § 227 lg 4 kehtib kõikidele kiiruse ületamistele rohkem kui 60 km/h, seega lg 4 mõistes on kiiruseületamine olnud alla võimalikku keskmist määra, kuid Romet Rassadini teosüüd suurendab see, et ta ületas kiirust kavatsetult, 2+2 rajaga kiirteel tiheda liiklusega valgel ajal vihmase ilmaga märjal teekattel, olukorras, kus tema lubatud sõidukiirus erines tavaliikleja omast - ehk oli 90 km/h-, ületades kiirust seega kokku mitte vähem kui 83 km/h, vähemalt umbes 2 km ulatuses. Eelnevat arvestades on Romet Rassadini teosüü süüteokoosseisu mõttes sanktsiooni keskmäärast kõrgem.
  5. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning arvestab samuti menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd Romet Rassadin on tunnistanud kiiruse ületamist, kahetsenud oma tegu ning aru saanud oma teo ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest, tuleb mõistetavat karistust vähendada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

  1. Eripreventiivseid aspekte kajastab kohus lisakaristuse juures, nõustudes kohtuvälise menetlejaga selles, et eripreventiivsed kaalutlused lisakaristuse kohaldamiseks esinevad.
  2. Eeltoodule tuginedes, võttes arvesse süü suurust, ühe kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti lisakaristuse kohaldamist, leiab kohus, et isikule 5 4-26-88 LS § 227 lg 4 alusel määratud rahalist karistust tuleb kergendada ning karistada teda rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ehk kohaldada põhikaristust alla sanktsiooni keskmäära.
  3. Romet Rassadin on esitanud taotluse rahatrahvi tasumine ajatada. Lähtudes rahalise karistuse suurusest, milleks on 800 eurot, on tegemist summaga, mille ühekordne tasumine võib käia keskmisele inimesele üle jõu. Soovimata asetada Romet Rassadinit põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda ning arvestades, et ta on vastava taotluse ka esitanud, leiab kohus, et Romet Rassadini taotlus rahatrahvi tasumise ajatamiseks, mille politsei on rahuldanud, on põhjendatud. Arvestades, et kohus muutis rahatrahvi suurust, muudab kohus ka rahatrahvi tasumise ajatamist.
  4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 17.12.2025 otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. Rahatrahvi ajatamine ei välista rahatrahvi ühekordset või tähtajast varasemat tasumist.
  5. Järgmiseks võtab kohus seisukoha mõistetud lisakaristuse osas.
  6. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib LS § 227 lg-s 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
  7. Kohtuväline menetleja määras Romet Rassadinile lisakaristuse LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud miinimummääras ehk 6 kuud.
  8. Eelnevalt on kohus leidnud, et menetlusaluse isiku teosüü on üle sanktsiooni keskmäära. Romet Rassadin pani toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo, mis sanktsiooni arvestades on raskeim liiklusväärtegu.
  9. Karistuse määramisel tuleb lisaks menetlusaluse isiku mõjutamisele lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning vaieldamatult kuulub õiguskorra alla liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Praegusel juhul on aga lisaks keskmäärast suuremale teosüüle keskse tähtsusega Romet Rassadinile lisakaristuse kohaldamisel asjaolu, et ta rikkumise toimepanemise ajaks oli omanud juhtimisõigust vaid 10 päeva.
  10. Kohus peab vajalikuks toonitada, et algaja juht peab olema liikluses eriti tähelepanelik nii kaasliiklejate kui ka iseenda tegevuse suhtes. Sinna alla käib ka sobiva sõidukiiruse valimine, liikluskorraldusvahendite ja spidomeetri jälgimine. Romet Rassadin on ise korduvalt rõhutanud oma kogenematust juhina ja mõtlematust sõidukiiruse valikul. Kohtule esitatud videofailidest nähtub, et tol päeval oli ilm vihmane, teekate märg ning liiklus tihe. Taolistes tingimustes algaja juhina niivõrd suures ulatuses kiirust ületades, tekitas menetlusalune isik suure ohu nii enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Isegi liikuval politseiautol võttis videosalvestisest nr FILE251128-121751F.MP4 nähtuvalt aega, et Romet Rassadinile järele jõuda ning tema sõiduk peatada.
  11. Rõhutades, et Romet Rassadin oli teo toimepanemise hetkel omanud esmast juhtimisõigust vaid 10 päeva, tema juhitud sõiduki kiirus oli 179 km/h +/- 6 km/h ehk mitte vähem kui 83 km/h üle lubatud suurima sõidukiiruse ning kohtu hinnangul pani isik väärteo toime kavatsetult, rikkumine toimus vihmase ilmaga, märja teekattega ja tiheda liiklusega maanteel leiab kohus kõiki süüteo toimepanemise tehiolusid ning eeltoodud põhjendusi kogumis hinnates, et õiguskorra riive oli niivõrd suur, et kohtuvälise menetleja poolt määratud miinimummääras lisakaristus on eripreventiivsetel kaalutlustel põhjendatud, vastab

§ 56lg 1 tingimustele ning tuleb jätta muutmata.

  1. Kohtule esitatud menetlusaluse isiku kaebusest ja antud ütlustest nähtuvalt, teeb juhtimisõiguse ära võtmine Romet Rassadini elukorralduse keerulisemaks ja seab piirangud liikumisele eeskätt töö ja kodu vahel, ent tegu pole ületamatu takistusega, kuivõrd kasutada 6 4-26-88 saab ka ühistransporti. Kohtule pole esitatud ühtegi muud kaalukat asjaolu, miks peaks Romet Rassadinile juhtimisõiguse alles jätma.
  2. Kohtu kohustus on tagada muu hulgas ka liiklusrahu, mistõttu ei saa lähtuda pelgalt menetlusalusele isikule põhjustatavatest võimalikest ebamugavustest. Esmase juhtimisõiguse kehtivuse ehk kahe aasta jooksul tuleb algajal juhil õppida selgeks iseseisev liikluses osalemine ning omandada piisavalt kogemusi erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks. Õiguskuulekas käitumine selle aja jooksul näitab algaja juhi valmidust omandada juhtimisõigus. Kui aga niivõrd tõsine rikkumine pannakse toime praktiliselt vahetult esmase juhtimisõiguse omandamise järgselt, näitab see, et isik pole veel valmis liikluses osalemiseks. Lisaks pole Romet Rassadini antud selgitused kiiruse ületamise põhjuse osas eluliselt usutavad, mistõttu tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust ja üldist õiguskorra kaitset tagavat ülesannet.
  3. Kuigi Romet Rassadin on varasemalt väärteo korras karistamata, on Riigikohus lahendi nr 423-1826/41 p-s 14 öelnud, et juhtimisõiguse äravõtmist ei välista asjaolu, et menetlusalusele isikule pole varem seda karistust kohaldatud. Juhtimisõigust ei saa üldjuhul ära võtta vaid isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (

§ 50lg 2).

  1. Kuigi Romet Rassadini teosüü on üle sanktsiooni keskmäära, siis arvestades, et ta on varem väärteokorras karistamata, on võimalik lisakaristust kohaldada sanktsiooni miinimummääras. Seega on LS § 227 lg 4 alusel mõistetud põhikaristus 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, ehk alla sanktsiooni keskmäära, koos LS § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldatud lisakaristusega juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks, ehk lisakaristus miinimummääras, taolises olukorras proportsionaalne ja põhjendatud, vastab Romet Rassadini teosüüle ning on piisav, et mõjutada Romet Rassadinit edaspidi hoiduma taolistest väärtegudest.
  2. Kohus selgitab, et LS § 127 kohaselt on Romet Rassadin kohustatud viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui Romet Rassadin juhib peale kohtuotsuse jõustumist mootorsõidukit, siis paneb ta oma teoga toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  3. Romet Rassadini taotlust asendada juhtimisõiguse äravõtmine alternatiivselt arestiga, kohus rahuldada ei saa, kuivõrd kohaldatav säte lisakaristusele alternatiive ette ei näe ning tulenevalt reformatio in peius põhimõttest ja VTMS § 132 p-st 2 on kaebemenetluses keelatud kaebaja olukorda raskendada.
  4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 ja 2, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, muutes rahalise karistuse määra ning määrates rahatrahvi tasumise tähtaja. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.