Obsah (18)

§ 444§ 468§ 442§ 630§ 633§ 405§ 415§ 178§ 187§ 407§ 367§ 173§ 162§ 177§ 174§ 176§ 138§ 175

2-25-125003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Palmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2026 Tallinn Tsiviilasja number 2-25-125003 Hagi ese Elisa Ee

§ 444lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p.2).

9. Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (

§ 442lg.10, § 637 lg 2 1).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (

§ 630lg.1, § 632 lg.1).

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (

§ 633lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse 1 2-25-125003 esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg.1).

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused 1. Kooskõlas

§ 407

lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 2. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg.3).

RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva

§ 444

lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).
3. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1,7, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 2 2-25-125003 1,4,6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 116 lg.1, lg.2 p.1, § 188 lg.1,2, § 189 lg.1 ja

§ 367alusel.

Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

§ 367alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga.

Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4. Kohus määrab kooskõlas

§ 173lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.

5. Menetluskulud tuleb

§ 162lg.1 alusel jätta kostja kanda.

6.

§ 177

lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulud peavad olema kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 176

lg.5) ning menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg.10).

7. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindajakulu 253,50 eurot. Menetluses tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmine on kooskõlas

§ 138lg.2, § 139 lg.1, § 144 p.1, § 146 lg.1 p.3, § 172 lg.9, § 4842.

8. Esindajakulu osas peab kohus

§ 175lg.1 kohaselt hindama vajalikust ja põhjendatust.

Kohus leiab, et osad hagimenetluses tehtud toimingud (alusdokumentidega tutvumine ja analüüs) on kattuvad juba maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega ning hõlmatud seega ka maksekäsu kiirmenetluse eest ettenähtud tasuga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldust ilma nõude alusdokumentidega eelnevalt tutvumata ning neid analüüsimata. Nende toimingute eest hagimenetluses täiendava tasu väljamõistmine ei oleks põhjendatud. Kohus loeb hagiavalduse koostamiseks tehtud toimingu vajalikuks ning selleks kulunud aja põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Hagi koosneb suures osas hageja ja kostja vahelise kliendi- ja teenuse osutamise lepingu copy-paste ärakirjast, esindaja poolt lisatud faktiliste ja õiguslike asjaolude esiletoomine on minimaalne. Kohus ei loe ka antud asjaoludel mõistlikuks hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäära 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel asja mahukust ja keerukust arvestades mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 1 töötundi tasumääraga 84,50 eurot ilma käibemaksuta. 9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 279,50 eurot (175+20+84,50). 10. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik 3