Lihtmenetluses (
) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt osutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (edaspidi hageja) A Lle (edaspidi kostja) õigusabiteenust, mida tõendab õigusteenuse osutamise aja seisuga hageja advokaadi xxx ja kostja vaheline kirjavahetus. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kaheksa tunni ulatuses, mille osas hageja esitas kostjale 22.10.2019 arve nr 21910019 summas 1 152 eurot koos käibemaksuga. Arvele on märgitud hageja poolt kostjale osutatud teenuse sisu selgitav kommentaar. Arve maksetähtpäev oli 29.10.2019.a. Kuivõrd kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust seniajani täitnud ega võlgnevust tasunud, on kostja enda kohustuse täitmist rikkunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 152 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 301 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga hageja väidetud lepingut sõlminud, mistõttu on hageja nõue alusetu. Hageja väitel on pooled sõlminud õigusabiteenuse osutamiseks suulise käsunduslepingu. Kostja toob välja, et AdvS § 55 lg 4 kohaselt ei või kliendi esindamiseks kohtus suulist lepingut sõlmida. Hageja peab tõendama poolte vahel sõlmitud kokkuleppe olemasolu ning selle alusel tehtud töid. Kuna kostja ei ole hageja väidetud käsunduslepingut sõlminud, siis ei saa kostjal hageja ees võlgnevust olla. Kostja tõi hilisema menetluse kestel välja, et advokaat xxx osutas kostjale õigusabi. Kostjal oli kohustus tasuda õigusabi eest otse advokaat xxx, mitte hagejale ning kostja eest täitis kohustuse kostja ema xxx, kes tasus advokaat xxx 1400 eurot. Hageja seisukoht Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv leping sõltumata kliendilepingu kirjaliku vorminõude järgimisest. Hageja esitas tõendina Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2019. a otsuse, millest nähtub üheselt, et kostjat on esindanud hageja advokaat xx. Xxx. Kuivõrd xxx. Xxx on esindanud kostjat riigikohtus, siis on ilmne, et kostja esindajal tuli esmalt tutvuda ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, selgitada kostjale tema õiguslikku positsiooni ning koostada kostja esindamiseks kassatsioonkaebus. Xxx Xxx seejuures ei saanud teenust osutada vahetult füüsilise isikuna, teenuse osutamine saab toimuda üksnes advokaadibüroo kaudu. Hageja ei ole andnud nõusolekut ega ole kiitnud kostja ema poolt advokaat Xxx Xxxile tehtud tehinguid kui hageja ja kostja võlasuhtes kohustuse täitmist heaks. Kõnealusel kahel kostja ema poolt tehtud maksel ei ole mingit seost hageja ja kostja vahelise võlasuhtega ega kostjale osutatud õigusabiteenusega. Kostja ema poolt tehtud makse(d) ei kattu ka summaarselt hageja nõudega. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt
lõikele 1.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse 2 põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja on kostja vastu nõuet esitades tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 619 ja 108 lg
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude 3 jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud
Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud on 20 eurot ning õigusabikulud 3285 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on tutvunud hageja lepingulise esindaja poolt esitatud kulunimekirjadega ja leiab, et mitte ükski toiming ei ole olnud ebavajalik ega ajaliselt ebamõistlikult suur. Seejuures on need samas suurusjärgus vastaspoole esindaja kuludega. Kohtu hinnangul on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 3285 eurot põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud kokku summas 3620 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
(digitaalselt allkirjastatud) Viktor Bome Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.