← Eesti

2-25-17904/25

Obsah (6)§ 230§ 235§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna koht

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

§ 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 22.04.2024.a lahend tsiviilasjas nr 2-22-3718/21 p 12). Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et sissenõudjal tema vastu nõuet ei ole ning et sundtäitmine seetõttu alusetu. Harju Maakohtu 07.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-16616 on jõustunud, samuti on jõustunud 08.01.2026 kohtumäärus. Kohtuotsusest tulenev nõue ei ole 3 rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Täiteasjas nr 025/2025/2262 on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, seega ei saa hageja TMS § 221 lg 1 1 kohaselt esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Elatise väljamõistmise kohtuotsuses on alates 01.01.2018 kuni kostja 21-aastaseks saamiseni elatise saamise tingimuseks see, et kostja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kostja on tõendanud, et ta on kohtuotsuses märgitud ajavahemikul õppinud kutseõppe tasemeõppes ja omandanud keskharidust. Lähtudes eeltoodust ei ole tähendust kostja võimalikul sissetulekul ja hageja sissetulekul ning poolte omavahelistel perekondlikel suhetel. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et X hagi Y (Y) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2025/2262 ei ole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. III

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on kostjale osutanud kohtumenetluses õigusabi 4 tundi 40 minutit tunnihinnaga 161,20 eurot, kokku 752,26 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: - 24.01.2026 asja materjalidega tutvumine, seisukoha koostamine 3 tundi; - 05.02.2026 ettevalmistus istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund; 05.02.2026 kohtuistungil osalemine 40 minutit. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi tunnitasu 130,00 eurot (millele lisandub käibemaks) ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ega ole ülepaisutatud.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus kostja taotletud menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab

§ 174

lg 1 alusel hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 752,26 eurot (koos käibemaksuga).

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on viivise väljamõistmist taotlenud. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.