) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
5. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel 2 samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, määrab kohus menetluskulud kindlaks vastavalt kompromissis sätestatule. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 7. Juhindudes
lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt tasus hageja riigilõivu 280 eurot, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 215 eurot (kokku 280 eurot). RLS § 59 ja RLS lisa 1 kohaselt on menetlusse võetud hagi hagihinnale vastava riigilõivu suurus 140 eurot. Kuigi hageja on maksnud riigilõivu nõutust rohkem, lahendab kohus
lg 1 p 1 kohaselt enammakstud riigilõivu tagastamise eraldi määrusega, ehk kohus võtab
lg 2 p 1 alusel riigilõivu tagastamisel arvesse menetlusse võetud hagi hagihinnalt arvestatavat riigilõivu suurust, s.o 140 eurot. 8. Eeltoodut arvestades on hageja tasunud riigilõivu järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel puuduoleva osa, s.o 75 eurot (kokku 140 eurot).
lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot (= 75 / 2). Pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust 37,50 eurot kuulub tagastamisele kompromisslepingus märgitud arvelduskontole. 9.
lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kompromissi kinnitamise määrus sisulisele läbivaatamisele kohtumenetluses ei kuulu, seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.