← Eesti

2-18-656/54

Tsiviilasi nr: 2-18-656 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Margo Klaar, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-656 Tsiviilasi XX hagi YYi vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.08.2018 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2250 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad YYi apellatsioonkaebus Istungi toimumise aeg Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Janno Perv Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva 10.01.2018 RESOLUTSIOON:

  1. Harju Maakohtu 31.08.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise suuremas ulatuses, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetusest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. YY apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
  4. Hagi rahuldada osaliselt.
  5. 2.Mõista välja YY-lt XX kasuks alates 13.01.2018 kuni XX täisealiseks saamiseni igakuine elatis, mille suuruseks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool perehüvitiste seaduse §-s 17 1

(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 sätestatud lapsetoetusest (seega moodustab igakuine elatis 2018.a 222,5 eurot, 2019.a 240 eurot). 4.3.Elatis tuleb tasuda igakuiselt hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks CC`i pangakontole XXXXXXXXXXXXX. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4), märkides makse selgituses „elatis vastavalt tsiviilasja nr 2-18656 otsusele“. 4.4.Elatise maksmisega viivitamisel tuleb YY`il tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvates päevast, mil YY satub kohustuse täitmisega viivitusse, kuni nõude kohase täitmiseni. 4.5.Jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise võlg summas 2 818,71 eurot. 4.6.Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  1. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle põhjendused
  2. 13.01.2018 esitas XX hagi YY vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt peab YY tasuma 20.07.2008 kohtumääruse alusel elatist 160 eurot kuus. Alates 2016.a. hakkas kostja tasuma elatist summas 140 eurot kuus. Seoses lapse treeningu- jm kuludega ning üldise elatustaseme tõusuga ei võimalda senine elatis lapsele normaalset elustandardit. Hageja igakuiste kulude suurus on 740 eurot. 06.08.2018 esitatud seisukohas täpsustab hageja oma nõudeid alljärgnevalt: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise võlgnevus summas 2818,71 eurot (235 x 11 [elatis perioodi eest 01.02.2017- 31.12.2017] + 235÷31×17 [elatis perioodi eest 13.01.2017-31.01.2017] + 250÷31×13 [elatis perioodi eest 1.01.2018- 13.01.2018]= 2818.71). 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (
  3. aastal – 250 eurot (500/2=250)). 3) Märkida lahendis, et igakuise elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutmisega. 4) Märkida lahendis, et elatis, viivis ja menetluskulude hüvitis tuleb tasuda hageja ema CC pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX. Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4), märkides selgituses „elatis vastavalt tsiviilasja nr 2-18-656 otsusele”. 5) Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. 2
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 6) Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena 2000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Kostja vastuväited
  1. 19.02.2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja põhjenduste kohaselt on kostja alati täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, kostja tasub elatist summas 140 eurot kuus. Lisaks sellele, et kostja maksab elatist 140 eurot kuus, kasvatab ta last vahetult, tasub huvialaringi eest MTÜ-s S – 65 EUR/kuus ja mobiiltelefoni eest – 5 EUR/kuus. Lisaks maksab kostja lapse meelelahutuse eest. Kostja ostis lapsele paruka summas 140 EUR, kuna lapsel on tervislikud probleemid peanahaga. Igapäevaselt sõidutab XX kooli YY isa, AA, kes annab lapsele sularahas 5 EUR/päevas taskuraha toidu ostmiseks ja muude pisikulutuste katteks. Eluasemekulu puhul summas 170 EUR/kuus leiab kostja, et tegemist on liiga kõrge summaga ning eluasemekulu lapse peale ei saa olla suurem kui 30 EUR/kuus. Hageja seaduslikul esindajal CC-l on veel 1 ülalpeetav. CC elab koos oma kahe lapsega korteris ning on arusaamatu, miks XX osakaal kommunaalkuludest peaks olema 100% ehk 170 EUR kuus. Tõendamata on ka „muud vältimatud püsikulutused“ summas 165 EUR ning kulutused riietele summas 100 EUR. Kostja leiab, et eespool mainitud kulud on ülepaisutatud. Kostja palub kohtul arvestada asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist ülalpeetavat: JJ ja KK. Eespool mainitud laste puhul täidab kostja samuti ülalpidamiskohustust. Kostja töötab inkassaatorina firmas Q AS ning tema palk ei ole märkimisväärne – ca 750 EUR kuus. Kostjat aitavad rahaliselt kostja vanemad, kuna kostjal on 3 alaealist last, keda on vaja ülal pidada. Esimese astme kohtu otsus
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks alates
  3. jaanuarist 2018 elatise 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni määrates, et elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega ning elatise maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Tagasiulatuva elatise nõude 2 818,71 eurot jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  4. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue esitatud seadusega ettenähtud elatise miinimummääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda.
  5. Lapsevanemad ei vaidle selle üle, et lapse põhielukoht on hageja seadusliku esindaja CC juures. Kostja palub 18.06.2018 esitatud taotluses arvestada asjaoluga, et hageja viibib kostja juures 160 päeva 365-st päevast ehk 44 % ajast. Kostja on koostanud suhtlemiskorra päevade arvu tabeli, tuginedes 20.06.2008 kohtumäärusele, millega oli määratud suhtlemiskord hagejaga. Arvestades, et kostja viibib hagejaga 44 % ajast, siis kostja leiab, et ta on lapse ülalpidamise kohustust täitnud. 07.08.2018 toimunud kohtuistungil lapse ema sõnade kohaselt suhtleb hageja viimasel ajal rohkem vanaisaga, isaga suhtleb laps telefoni teel. Kostja hageja väitele vastu ei vaielnud. Seega loeb kohus tõendatuks, et laps suhtleb isaga enamasti telefoni teel. Kostja ei ole 3
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 tõendanud, et hageja viibib kostja juures olulise osa ajast ning seega ei ole põhjendatud kostja väide, et ta on lapse ülalpidamiskohustust täitnud.
  1. 18.04.2018 menetlusdokumendis (tlk 90) täpsustab kostja, et lapse vanaisa ehk kostja isa AA sõidutab hagejat kooli 1-2 korda nädalas ning nendel päevadel annab hagejale sularaha 5 eurot päevas taskurahana toidu ostmiseks. 07.08.2018 toimunud kohtuistungil kostja ütluste kohaselt tasus AA ka lapse tantsutrenni eest 65 eurot kuus. Laps käis tantsutrennis MTÜ S´is. Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lapsele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine.
  2. Kostja on arvestanud lapse ülalpidamiskulu hulka mobiiltelefonikulu 5 eurot/kuus. 07.08.2018 toimunud kohtuistungil selgus hageja ütlustest, et kohtumenetluse ajal pandi lapse telefoniarve kinni ja selle eest isa enam ei maksa.
  3. Arvestades kostja elustandardit, võimaldab kohtu hinnangul kostja varaline olukord tasuda elatist miinimummääras kõikidele kostja lastele.
  4. Kohus leiab, et on oluline arvestada ka sellega, et hagejal on diagnoositud allergiline astma ja laiguline juuksetus, mida tõendab kohtule esitatud ambulatoorne epikriis. Tulenevalt diagnoosist on hagejal ka eelduslikult suuremad vajadused - ravimid, kreemid, parukad ja psühholoogiline abi, mis põhjustab lisakulusid. Arvestades hageja diagnoosi ja haigusest tulenevaid suuremaid kulusid, leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja taotlus arvata elatisest maha riiklikud toetused.
  5. Kohus arvestab käesolevas asjas seda, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last, siis tõenäoliselt elatise võlgnevuse väljanõudmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Tuleb arvestada ka seda, et kostja on ülalpidamisekohustust täitnud summas 140 eurot. Hageja on selle raha vastu võtnud ja puuduvad tõendid, et hageja oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole suurema elatise nõudes. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatise võlgnevuse 2818,71 eurot kostjalt välja mõistmata.
  6. Hageja on palunud kohustada kostjat tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest viivist võlgnetavalt elatiselt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise maksmine on rahaline kohustus, mille täitmisega viivitamisel võib nõuda seadusjärgset viivist. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus selgitab kostjale, et elatis tuleb tasuda hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks, peale nimetatud tähtaega hakkab tasumata elatiselt jooksma viivis.
  7. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Lähtudes hageja taotlusest ning TsMS § 445 lg-st 1 tuleb kostjal maksta elatis hageja ema arvelduskontole. Kostja apellatsioonkaebus
  8. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
  9. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudus hagi rahuldamiseks alus, sest kostja on hagejat piisavate rahaliste ülekannetega ülal pidanud vabatahtlikult ning toetanud 4
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 hagejat muul viisil. Maakohus ei andnud hinnangut sellele, et hageja kulud on ülepaisutatud ning tema tegelikud vajadused väiksemad.
  1. Otsuse tegemisel ei arvestanud maakohus sellega, et lisaks hagejale on kostjal veel 2 alaealist last ning kostja sissetulekud ei võimalda kohtu poolt väljamõistetud elatist tasuda. Maakohus jättis arvestamata ka selle, et hageja saab peretoetust. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise suuremas ulatuses, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetusest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  4. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et kostja on tasunud elatist ebapiisavas suuruses.
  7. Kuna ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb käesoleva asja lahendamisel kindlaks teha hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suurus. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud summa 740 eurot. Kostja vaidles maakohtus osaliselt hageja esile toodud kuludele vastu. Maakohus ei tuvastanud otsuses selgelt, millised on hageja vajalikud ja põhjendatud ülalpidamiskulud. Maakohtu seisukohast, et elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras tagab alaealise ülalpidamise ulatuses, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda, võib järeldada seda, et maakohtu arvates kulub hageja igakuiste vajaduste katteks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Samas, käsitledes kostja taotlust elatise väljamõistmisel arvestada ka riigilt saadava peretoetusega, leidis maakohus, et kuna tervislikust olukorrast tulenevalt on hagejal täiendavad kulud, siis peretoetuse laekumisega arvestama ei pea.
  8. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja arvamust, et hageja igakuised ülalpidamiskulud ei moodusta rohkem kui 375 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema igakuiste vajaduste katteks kulub suurem summa kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär, mis 2018.a oli 500 eurot. Kostja ei ole asjas tõendanud, et hageja kulude katteks kulub väiksem summa. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja ei pea tõendama, et tema vajaduste katteks kulub kuupalga 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 alammäär, siis leiab ringkonnakohus, et käesoleva elatisehagi lahendamisel tuleb nimetatud suuruses hageja vajadusi eeldada.
  1. Hagiavalduses esitas hageja eksliku seisukoha, et jõustunud kohtulahendiga oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 160 eurot. Elatise väljamõistmist puudutav lahend enne käesoleva asja menetlust poolte vahel puudub. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tõendanud, et käesoleva menetluse jooksul on ta hagejale igakuiselt ülalpidamiseks tasunud 140 eurot ning lisaks on kostja isa tasunud hageja tantsutreeningute eest 2018 jaanuaris 65 eurot, veebruaris 79,25 eurot ja märtsis 82 eurot (I kd, tlk 213). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatisehagi esitamist tasus kostja hageja ülalpidamiseks samuti 140 eurot igakuiselt, lisaks tasus mobiiltelefoni kulud, meelelahutuskulud, muud väiksemad kulud ja kostja isa tasus tantsutreeningute eest. Samuti suhtlesid hageja ja kostja vahetult vastavalt maakohtu määruses (I kd, tlk 25) määratud suhtlemisgraafikule. Arvestades, et 2017.a oli alampalga suuruseks 470 eurot ning sellest tulenevalt miinimummääras elatise suuruseks 235 eurot, siis arvestades ka hagejale makstud riiklikku lastetoetust, kattis kostja poolt tasutu hageja vajadustest poole.
  2. Maakohus asus seisukohale, et huviringide kulu ei saa arvestada elatise koosseisu ning lisaks ei saa tantsutreeningute eest tasumisega arvestada ka seetõttu, et lapse vanaisa tasub treeningukulud omal vabal tahtel. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Nagu eelpool esile toodud, tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel PKS § 99 lg 2 järgi arvestada lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et laps võtab osa tantsutreeningutest ja soovib seal käia, seega on treeningute kulu lapse ülalpidamiskulu. Poolte kokkuleppel tasus treeningute kulu lapse isapoolne vanaisa ja seega täitis ta osaliselt kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes.
  3. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et hagiavalduse esitamisel puudus alus hagi esitamiseks, sest nõutud suuruses tasus kostja hagejale elatist vabatahtlikult. Selleks, et hagi esitamine oleks olnud põhjendatud, tulnuks hagejal tõendada, et tema igakuised kulud ületavad olulisel määral alampalga suurust. Siiski ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud, põhjendatud, sest menetluse jooksul on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvalt toimunud muutused. Nimelt ei tasu kostja isa enam tantsutreeningute eest, kostja ei tasu mobiiltelefoni eest, samuti on vahetu suhtlus hageja ja kostja vahel katkenud. Kuigi kostja väidete järgi on olukorra muudatuse põhjustanud hageja ema, kes ei saada enam tantsutreeningute arveid, sõlmis hageja jaoks uue mobiiltelefoni lepingu ning keelas hagejal kostjaga suhelda, ei muuda see asjaolu, et kostja tasub hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks igakuiselt vaid 140 eurot kuus.
  4. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus elatise väljamõistmisel arvestamata sellega, et kostja sissetulekud ei võimalda nõutud suuruses elatist tasuda, mh seetõttu, et kostjal on kolm alaealist ülalpeetavat last. Ringkonnakohtus avaldas kostja, et ta on võimeline ja nõus tasuma hagejale ülalpidamiseks igakuiselt 140-160 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses väidab kostja jätkuvalt, et tema sissetuleku suuruseks on Q AS-ist saadav töötasu 750 eurot kuus ning muud sissetulekud puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei ole veenvad. Maakohus on igakülgselt analüüsinud poolte väiteid ja esitatud tõendeid ning leidnud põhjendatult, et kostja 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 elustandard viitab sellele, et tema majanduslik olukord on palju parem, kui seda kajastavad ametlikud allikad. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu järeldust ümber ei lükka.
  1. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks osutada järgmist. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja on M OÜ-s ja C OÜ-s juhatuse liige. Asja materjalidele lisatud AA kinnituste (I kd, tlk 179-180) kohaselt aitab kostja äriühinguid tasuta. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja väidab, et tal puuduvad majanduslikud võimalused oma lastele seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumiseks, tuleb kostjal juhatuse liikme kohustuste täitmiseks nõuda tasu maksmist ning kui äriühingud tasu maksmisest keelduvad, siis rakendada oma vastavad teadmised ja oskused sellise äriühingu hüveks, kes on nõus osutatud teenuste eest tasu maksma. Seega isegi juhul, kui pidada kostja väiteid tema sissetuleku suuruse kohta veenvaks, ei annaks see alust elatise suuruse määramiseks kostja osutatud suuruses. Maakohus on õigesti viidanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või, et tema sissetulek on liiga väike, kuna vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Lisaks osutab ringkonnakohus kostja enda asjas esitatud tõenditele (I kd, tlk 184-202), millega kostja soovis tõendada, et teda aitavad rahaliselt tema vanemad. Nimetatud tõenditest nähtuvalt on kostja vanemad kostjale perioodil 2017 septembrist kuni 2018 veebruarini üle kandnud umbes 1500 eurot. Ringkonnakohus osutab, et vastavalt PKS § 102 lg 2 tulenevalt peab vanem, juhul kui ta ei ole võimeline andma kohustatud isikuna õigustatud isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb kostja varalise olukorra tuvastamisel arvestada ka kostja vanemate poolt kostjale üleantuga.
  2. Maakohus leidis, et riikliku lapsetoetuse saamisega elatise suuruse tuvastamisel arvestada ei saa. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja vajaduste katteks kulub suurem summa kui kuupalga alammäär. Kuigi õige on maakohtu seisukoht, et PKS-e sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on perehüvitiste seaduse alusel õigus saada lapsetoetust, leiab ringkonnakohus siiski, et käesolevas asjas tuleb kostjalt elatise väljamõistmisel riikliku lapsetoetusega arvestada. Nimelt on kostjal kolm ülalpeetavat last ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada.
  3. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvatud pool perehüvitiste seaduse §-s 17 sätestatud lapsetoetusest. 2018.a moodustas seega igakuine tasumisele kuuluv elatise suurus 250-(55:2)=222,5 eurot ja 2019.a moodustab 270-(60:2)= 240 eurot. Menetluskulude jaotus
  4. Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, esitatud asjaolusid ja tõendeid, on põhjendatud poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda, nagu 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-18-656 maakohus õigesti leidis ning samuti tuleb jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda, juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Margo Klaar Iko Nõmm kohtunik kohtunik kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.