TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-317 Määruse kuupäev 4. detsember 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Marge Motini ja Margit Motini kaebus Tartu Ülikooli 10. jaanuar

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marge Motin (kaebaja I) ja Margit Motin (kaebaja II) esitasid
2. ja
3. novembril 2024 Tartu Ülikoolis õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ õppejõule
4. rühmatöö, mille õppejõud luges nõuetele mittevastavuse tõttu „mittearvestatuks“. Kuna rühmatööde positiivsele tulemusele sooritamine oli aine läbimise eelduseks, jättis õppejõud pärast seda hindamata kaebajate
5. rühmatöö ning hindas
6. jaanuaril 2025 kaebajate õppeaine lõpphindeks „mittearvestatud“. Hindamistulemus fikseeriti Tartu Ülikooli
7. jaanuari
8. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-
10. Kaebajad esitasid
11. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Ülikooli
12. jaanuari
13. a protokolli nr SV2024/2025-01093, millega 3-25-317 märgiti kaebajatele õppeaine „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ hindeks „mittearvestatud“, ning lugeda kaebajate poolt kõnealuse aine läbimine „arvestatuks“.
14. Tartu Halduskohus võttis
15. veebruari
16. a määrusega menetlusse Marge Motini ja Margit Motini kaebuse Tartu Ülikooli
17. jaanuari
18. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate
19. jaanuari
20. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine.
21. Vastustaja esitas
22. märtsil 2025 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
23. Vastustaja teatas
24. septembril 2025 kohtule käesolevas haldusasjas, et kaebajad on ülikoolist eksmatrikuleeritud (Tartu Ülikooli
25. augusti
26. a korraldus nr 7-1/P2/1917 ja
27. septembri
28. a korraldus nr 7-1/P2/2116) ning
29. novembril 2025 haldusasjas nr 3-25-151, et kaebajad ei ole eksmatrikuleerimisi vaidlustanud.
30. Kohus selgitas
31. novembri
32. a kohtunõudega kaebajatele, et esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kuna kaebajad ei ole enam Tartu Ülikooli immatrikuleeritud, siis ei avalda vaidlusalused hindamisotsused neile enam mõju ning kaebajate esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded on menetluslikult lubamatud õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Kohus palus kaebajatel teatada, kas nad nõustuvad haldusasja menetluse lõpetamisega või soovivad nad minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul peavad kaebajad kohtule selgitama, kuidas on see nende õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajatele menetluse lõpetamise tagajärgi.
33. Kaebajad esitasid kohtule
34. novembril ja
35. detsembril 2025 avaldused, milles paluvad jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes. Kuigi kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud, siis on ülikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajate õiguste kaitseks ja kõrghariduse omandamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Tartu Ülikoolis on võimalik õpingud lõpetada eksternina õppides. Vaidlusalune õppeaine on eeldusaine veel sooritamata õppeainele. Kui vaidlustatud hindamisotsused jäävad kehtima, siis takistab see kaebajate võimalust järgmist ainet sooritada ja õpingud lõpetada. Kaebajad on samas õppeaines ka varasemalt kohtu poole pidanud pöörduma (haldusasi nr 3-21-967), kuna kaebajate õppimine on olnud takistatud ning sellest tulenevalt on kaebajate õppeaeg pikenenud. Hindamisotsuste õigusvastasuse tuvastamine eemaldab formaalse ja õigusvastase takistuse, mis takistab eksternina õpingute lõpetamist, kõrghariduse omandamist ning õpingute jätkamist järgmises astmes. KOHTU SEISUKOHT
36. Tartu Halduskohtu menetluses on Marge Motini ja Margit Motini kaebus Tartu Ülikooli
37. jaanuari
38. a arvestusprotokollis nr SV2024/2025-01093 kajastuvate kaebajaid puudutavate
39. jaanuari
40. a hindamisotsuste tühistamiseks ning ülikooli kohustamiseks korraldada õppeaines „Eripedagoogide ja logopeedide kutse-eetika“ uus hindamine. Võrreldes kohtusse kaebuse esitamise ajaga on praeguseks asjaolud oluliselt muutunud. Kuna kaebajad on Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeritud, siis on kaebajate Tartu Ülikooli vastu esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Vaidlustatud hindamisotsused ei avalda kaebajatele enam otsest mõju ning kaebajate õiguste kaitseks ei ole vajalik enam hindamisotsuseid tühistada ja ülikooli kohustada uut hindamist korraldama. Kaebajate väide, et nad plaanivad õpinguid eksternina jätkata ning et vaidlusaluste hindamisotsuste kehtivus 2 3-25-317 võib takistada kaebajate võimalust eksternina järgmist õppeainet sooritada ja õpingud eksternina lõpetada, eeltoodut ei väära. Käesoleval hetkel ei riiva vaidlusalused hindamisotsused kaebajate subjektiivseid õigusi. Haldusasja edasi menetlemine tühistamis- ja kohustamisnõuetes pelgalt põhjusel, et tulevikus võib kaebajatel tekkida soov õpinguid eksternina jätkata ning selle raames võivad vaidlusalused hindamisotsused kaebajaid negatiivselt mõjutama hakata, ei ole põhjendatud. Isikutel on õiguskaitsevajadus üksnes siis, kui haldusakt või toiming nende õigusi otseselt puudutab. Praegu pole tegemist sellise olukorraga. Seetõttu on kaebajate esitatud kaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12;
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34).

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 9.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad on väljendanud soovi jätkata haldusasja menetlust tuvastamisnõudes, kuid kohus ei pea seda põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10;
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Praegusel hetkel puudub reaalne oht, et vaidlustatud hindamisotsused võiksid või saaksid kaebajate õigusi negatiivselt mõjutada ja kaebajate õigusi rikkuda. Ühtlasi ei kohustaks hindamisotsuste õigusvastasuse kindlakstegemine vastustajat tulevikus kaebajate õppetööd teistmoodi hindama, samuti ei parandaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajate õiguslikku positsiooni. Preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine on praegusel juhul välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Ülikooli tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi ei ole kaebajad hüvitamisnõude esitamise kavatsusele tulevikus ka viidanud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajate õiguste kaitseks vajalik.
5. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis kuulub kaebajatele tagastamisele tasutud riigilõiv 40 eurot (

§ 104lg 5 p 4).

Kaebajatel tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3