2-23-18374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2025, Narva Tsiviilasja number 2-23-18374 Tsiviilasi IPCS Nordic OÜ (end

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Poolte vaidlus on selle üle, kas kostja on oma kohustusi rikkunud või mitte. Kostja kohustuste osas on andnud selgituse tunnistaja N S ning kostja ise (dtl 346 jj). Kostja on selgitanud, et: „Perioodil 21.10.2021- oktoober 2022 töötasin pearaamatupidajana. Finantsdirektor N S lahkus töölt septembris 2022 ja ma võtsin finantsdirektori ülesanded üle kuni koondamiseni 09.01.2023.“ „Alates 21.10.2021 kuni septembri lõpp 2022 oli ettevõttes töötamise skeem järgmine: Minu vahetu ülemus oli meie holdingu finantsdirektor H. S oli 2 kuud direktoriks N G. Nad kontakteerusid otse omanikuga V ja sain käske nende käest. Arvete maksmise kontrolli üle ja seda kontrollis vahetult S, kes sai otsest käsku V.“ (dtl 347). Kostja on vande all selgitanud, et ta ei mäleta, kas talle enne töölepingu sõlmimist tööülesandeid selgitati, aga arutati üle, mida pearaamatupidajalt oodati. Kuna raamatupidajaid oli rohkem, siis jagati ülesandeid ja eelmine raamatupidaja kirjeldas oma ülesandeid ja kostja võttis need üle. Talle oli määratud kassapidaja funktsioon ja ta maksis töötasusid kassa kaudu välja (dtl 351).
2. Kostja ei ole eitanud maksete tegemist ja raha välja võtmist (dtl 24 jj, dtl 72 jj, dtl 141), kuid on selgitanud, et on seda teinud hageja juhatuse liikme A V (dtl 23) korraldusel ja teadmisel. Nimetatud väidet on kostja tõendanud esmajoones nii enda vande all antud ütlustega kui ka N S ütlustega. Hageja on samas seisukohal, et nii kostja kui ka N S ütlused ei ole usaldusväärsed ja kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et raha oleks kantud tema kontole hagejaga seotud isikute instruktsioonide kohaselt.
3. Esmajoones leiab kohus, et TsMS § 283 lg 2 kohaselt, kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust või kui kohus jõuab pärast vastaspoole ülekuulamist veendumusele, et vastaspool ei ole dokumenti hoolikalt otsinud, võib kohus lugeda õigeks tõendi esitaja poolt kohtule esitatud dokumendi ärakirja. Kui dokumendi ärakirja ei ole esitatud, võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. 29.08.2024 istungil kohustas kohus hagejat esitama e-kirjad, millest pidi nähtuma hageja esindaja korralduste andmine 4/6 2-23-18374 kostjale. Juhul, kui e-kirjad ei olnud säilinud, siis pidi hageja esitama tõendi kirjavahetuse säilimise korraldamise kohta ja serveri asukoha kohta (dtl 211). Kohus kordas oma nõuet 20.01.2025 (dtl 299). Hageja kohtu nõuet ei täitnud. 18.03.2025 istungil kohustas kohus hagejat tõendama, et hagejal puudub juurdepääs ja kontroll oma failide üle (dtl 306). Hageja ei esitanud nimetatud tõendeid. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja saatis hagejale kirjad ja sai vastu ka instruktsioonid, mille alusel raha välja võeti. Kohtu jaoks ei ole usutav, et hagejal puudub ülevaade oma dokumentatsioonist ja e-posti säilitamise korraldusest. Olukorras, kus töötaja täidab tööülesandeid ja kasutab selleks ettevõtte e-posti aadressi on ebamõistlik eeldada, et töötaja samaaegselt kogu kirjavahetuse ka isiklikult säilitab. Küll aga võiks eeldada, et ettevõte hoiab alles oma kirjavahetuse ja seda on kohtu korraldusel võimalik esitada.
4. Lisaks sellele tõendab hageja juhatuse liikme korraldusi ja ettevõtte ülekannete tegemist ka esitatud kirjavahetus (dtl 148 jj). Nimetatud kirjavahetusest tuleneb, et A V on andnud instruktsioone, kuidas kannete selgitusi lisada (dtl 148), on palunud eelarve ümber tegemist (dtl 149), palunud arveid maksta (dtl 150) ja instrueerinud, et arvetel ei tohi olla tema nime ega Venemaa aadressi. Kirjavahetusest nähtub, et sõnumid on saadetud 2022 lõpus. 20.02.2023 on A V ja kostja arutanud rahade ülekandmist ja edasi tasumist (dtl 152). Septembris 2022 on kostja arutanud P L ülekannete tegemist (dtl 154). 26.09.2022 on kostja selgitanud N S, et läheb Eestisse raha võtma (dtl 156). Tunnistaja N S ütlustega on samuti tõendatud, et A T, P L, hr K, J P, J K töötasid samuti hageja juures (dtl 357). Tunnistaja kinnitas, et kõik rahalised liikumised kooskõlastati A V ja samuti kirjeldas tunnistaja sularaha arveldusi (dtl 357), m.h seda, et sularaha väljavõtete kohta peeti aruannet, mida tutvustati A V (dtl 357) ja ilma juhatuse heakskiiduta makseid ei tehtud (dtl 360). Sama on kinnitanud ka kostja oma vande all antud ütlustega (dtl 346 jj).
5. Hageja on väitnud, et kostja ja tunnistaja on esitanud vastuolulisi ütlusi. Kohus seda ei tuvastanud. Juhised maksete kohta on tõendatud lisaks tunnistaja ütlustele ka kirjavahetusega ning mingites detailides ebatäpsused on arusaadavad, kuna juhtunust on möödas mitu aastat. Kohus möönab, et ettevõtte finantskorraldus ei olnud kindlasti mitte tavapärane ning kohus on sellele ka prokuratuuri tähelepanu juhtinud, kuid samas leiab kohus et käesoleva menetluse ülesanne ei ole sellele hinnangut anda. Käesoleval juhul on vajalik tuvastada, kas kostja rikkus tööülesandeid. Kohus leiab, et kui ettevõtte juhtkond kiidab heaks tööülesannete täitmise ja ka kohustab ülesandeid täitma, siis ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oli tööülesannete rikkumisega.
6. Arvestades seda, et kohus on seisukohal, et hageja kohustuste rikkumine ei ole tõendatud, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida ka kahju hüvitamise nõude muid eeldusi.
7. Kohus jätab hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD
8. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus kõik kulud hageja kanda.
9. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise 5/6 2-23-18374 lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6/6