1-16-255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 16.02.2016 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruu

§ 121(alates 01.01.2015 Kar

S § 121 lg 2 p 2, 3) ettenähtud kuriteo. Samuti Kirill Bõstrovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem karistatud 17.04.2013 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi, tegutsedes grupis J.J-iga, 27.03.2015 kella 22.40 paiku XXX baari I hoone juures kasutas füüsilist vägivalda D.W suhtes, nimelt korduvalt lõi jalaga vastu pead ja vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, mille kestus ületab 4 nädalat. Kirill Bõstrovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem karistatud 17.04.2013 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi, olles alkoholijoobes, 05.07.2015 kella 17.22 paiku XXX maja juures kasutas füüsilist vägivalda Q.E suhtes, nimelt kaks korda lõi rusikaga vastu nägu ja vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel moel Kirill Bõstrov pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, tervisekahjustusega, mis kestab vähemalt neli nädalat, korduvalt, s.

§ 121lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo.

Samuti Kirill Bõstrovi süüdistatakse selles, et tema 07.08.2014 kella 17.31 paiku XXX asuvas juuksurisalongis, hoides käes nuga, ähvardas S.C-d tervisekahjustuse tekitamisega ja kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel Kirill Bõstrov pani toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.

§ 120(alates 01.01.2015 - Kar

S § 120 lg 1) ettenähtud kuriteo. J.J-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem karistatud 18.06.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kuriteo eest, mis leidis aset 06.01.2015, taas, tegutsedes grupis Kirill Bõstroviga, 27.03.2015 kella 22.40 paiku XXX baari I hoone juures kasutas füüsilist vägivalda 3 1-16-255 D.W suhtes, nimelt korduvalt lõi jalaga vastu pead ja vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, mille kestus ületab 4 nädalat. Sel moel J.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, tervisekahjustusega, mis kestab vähemalt neli nädalat, korduvalt, s.

§ 121lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Kirill Bõstrov ennast süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Süüdistatav J.J ei tunnistanud ennast süüdi. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsjate seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Kirill Bõstrovi süü antud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning nad on õigesti kvalifitseeritud, aga J.J-i tuleb õigeks mõista tema tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3.2 S.L peksmised Antud kuriteo toimepanemine Kirill Bõstrovi poolt on tõendatud: Kannatanu S.L ütlustega (lk 54-61), kust tuleneb, et Kirill Bõstroviga tutvus ta 2011.aastalu umbes 2014.aasta kevadest hakkas uuesti Bõstroviga suhtlema, mõne aja pärast, millal, täpselt öelda ei oska, hakkas Bõstroviga koos elama üürikorteris aadressil XXX. Kuni 2014.aasta suveni olid temal suhted Bõstroviga normaalsed, aga suvel hakkas Bõstrov alkoholi tarvitama, vahel ta jõi Bõstroviga, aga vahel Bõstrov jõi üksinda kodus või sõpradega. Vahel, kui Bõstrov oli alkoholijoobes, tekkis nende vahel sõnavahetus, mille käigus Bõstrov võis teda lüüa rusikaga keha suvalisse piirkonda. Bõstrov peksis teda keha erinevatesse piirkondadesse, kuhu nimelt, ta ei mäleta. Seejärel rahunes Bõstrov maha. Kui Bõstrov kaineks sai, palus temalt vabandust. Kainena oli Bõstrov täiesti teine inimene, teda ei löönud. Ta andestas Bõstrovile, kuid seda juhtus korduvalt, täpseid kuupäevi ta öelda ei oska, kuid kõik toimus 2014.aasta suvel. Haiglasse pöördus ta abi saamiseks vaid ühel korral, kuna Bõstrov lõi rusikaga tema vasaku kulmu lõhki. Teistel kordadel ta arstiabi ei vajanud. Politseisse ta samuti ei pöördunud mitte seepärast, et kartis Bõstrovit, vaid lihtsalt arvas, et taolised perekonfliktid puudutavad vaid neid. Arvas, et Bõstrovi poolse vägivalla, mis väljendus temale kehavigastuste tekitamises, ta provotseeris osaliselt ise esile. Samuti ta selgitas, et Bõstrov lõi teda ainult kätega. Peale seda elasid koos edasi, kuid vahel ta läks mingiks ajaks ema juurde elama. Seejärel Bõstrov palus andeks ja ta läks tagasi 4 1-16-255 Bõstrovi juurde. Umbes kolm kuud tagasi nad läksid järjekordselt Bõstroviga riidu, kuid kehavigastusi kannatanule Bõstrov ei tekitanud ja nad võtsid vastu otsuse lõplikult lahku minna. Käesoleval ajal elab ta ema juures. Tunnistaja L K ütlustega (lk 70-73), mille kohaselt S.L on tema tütar. Tütar elab koos Kirill Bõstroviga umbes kaks aastat.

1. aastal S.L perioodiliselt elas koos Bõstroviga üürikorterites, üks nendest asus aadressil: XXX.
2. aasta suvel peksis Bõstrov S.L-i korduvalt. Nii ühel suvepäevadel
3. aastal, S.L jõudis temale helistada ja paluda abi ja nagu ta aru sai, Bõstrov võttis tütre käest telefoni ära. Ta kutsus välja politseid ja ise sõitis maja nr XX juurde XXX. Siis kui politseinikud tulid korteri ukse juurde, ust kaua ei avatud. S.L ja Bõstrov ukse taga rääkisid, et nemad poliseid ei ole kutsunud ja neil kõik on korras. Pärast ust ikkagi avati ja tunnistaja nägi, et S.L kätel ja kehal olid sinikad. Kuna tütar kategooriliselt keeldus tegemast mingisuguseid avaldusi, siis politseinikud viisid teda ja S.L-i traumapunkti, kuid nii pea kui politseinikud sõitsid minema, S.L jooksis traumapunktist minema ja meditsiinilist abi ei oodanud. Peale antud peksmist S.L oli tema juures pikali umbes kaks nädalat, tütrel oli väga halb, kuid tütar kategooriliselt keeldus haiglasse minemast, nad ravisid tütart ise. Bõstrov käis tema juures kodus, koputas vastu ust, karjus solvanguid ja ähvardusi S.L ja kogu tema pere aadressil, sellepärast ta korduvalt kutsus politseid. Mõne aja möödudes S.L läks tagasi Bõstrovi juurde. Pärast seda mõne aja möödudes Bõstrov jälle peksis tütart tugevasti läbi, tütar pöördus traumapunkti, kus talle õmmeldi pead. Pärast seda tema vanem tütar S.C viis S.L-i korterist minema ja peitis suvilas. Bõstrov otsis S.L-i, siis tuli S.C juurde tööle ja ähvardas teda noaga. Jutuajamisel S.L on temale rääkinud, et S.L kardab Bõstrovit, kuid pärast on Bõstrovile kõik andestanud ja uuesti jätkas koos Bõstroviga elamist. Fototabeliga (lk 59-61), millest nähtub, et kannatanu S.L näol on nähtavad vigastused. 3.3 Q.E peksmine Antud kuriteo toimepanemine Kirill Bõstrovi poolt on tõendatud: Kannatanu Q.E ütlustega (lk 1-6), kust tuleneb, et 05.07.
4. aastal oli ta oma töökohas videovalve toas kaupluses S aadressil: XXX. Kella 17.22 ajal kaupluse töötaja tuli tema juurde ja teatas, et kaupluse külastaja nägi kuidas tütarlaps, kelle jalas olid teksapüksid ja seljas värviline pluus musta värvi kotiga võttis riiulilt ühe pudeli viskit ja väljus läbi kaasat jättes kauba eest tasumata. Vaadates videosalvestust, ta leidis ülalnimetatud tütarlast ja seda hetke kui tütarlaps paneb varguse toime. Minnes õue nägi ta antud tütarlast ja minnes tütarlapse juurde palus tütarlapsel temaga tulla valvetuppa ja selgitas tütarlapsele, et tütarlapse kotis asub maksmata kaup. Tütarlaps oli nõus. Olles kaupluse ukse juures Puškini tänava poolt Narva linnas tema juurde tulid kaks noormeest. See meesterahvas kes edaspidi nimetas ennast Kirilliks, hakkas rääkima, et lase Kirilli naist lahti. Tütarlaps hakkas välja rabelema, kuid lahti ta tütarlast ei lasknud ja nii nad kõik koos läksid teisele poole tänavat, ja nimelt Kerese tn
5. Siis tütarlaps hakkas oma mehele karjuma „anna nuga“, kuid selle asemel noormees, kelle seljas oli hall kampsun, mille ees oli pealiskiri ja jalas sinised teksapüksid, lõi teda rusikaga vastu nägu vasakule poole ja vastu parema õlga. Ta lasi tütarlapse lahti ja hakkas ennast kaitsma, võttis vastava asendi ja siis nägi, et mööda sõitis politseiauto ja ta hakkas kutsuma appi. Tunnistaja S.L ütlustega (lk 25-29), kust tuleneb, et 2015.aasta suvel, viibides alkoholijoobeseisundis kaupluses S , pani ta toime pudeli viskit varguse, aga oli tänaval kinnipeetud turvatöötaja poolt. Ta hakkas turvamehe käest juurest välja rabelema, hakkas 5 1-16-255 vehkima kätega. Turvamees lõi teda, ta kukkus asfaldile. Ilmselt nähes seda jooksis Bõstrov turvamehe juurde ja lõi turvameest kätega paar korda. Siis teda ja Bõstrovit peeti kohapeal kinni. 3.4 D.W peksmine Antud kuriteo toimepanemine Kirill Bõstrovi poolt on tõendatud: Kannatanu D.W ütlustega (lk 103-106), kust tuleneb, et 27.03.2015 kella 20.00 ajal ta oli külas, kus jõi ära 0,5 liitrit viina ja ühe liitri õlut, viibis külas kuni 22.30 ja läks minema. Seda mis toimus edasi ta ei mäleta. Toibus reanimatsioonis. Ta ei tea, mis on temaga juhtunud. Tänaseks päevaks temaga on kõik korras. 02.04.
6. aastal tuli haiglast koju. Peale haiglat vaatas oma asjad üle, asjadest temal ei läinud mitte midagi kaduma. Tunnistaja O Z ütlustega (lk 89-93), mille kohaselt ta töötas baaris I baaridaamina, mis asub aadressil: XXX. 27.03.2015 kella 22.00 ajal baari sisenes kiilakas meesterahvas, kes oli purjus. Meesterahvas mitte midagi ei tellinud, lihtsalt istus laua taga. Pärast seda 20 minuti möödudes baari sisenesid kaks noormeest ja tütarlaps. Siis kui seltskond möödus magavast kiilakast mehest, tugeva kehaehitusega noormees riivas magavat meest ja too ärkas üles. Nad hakkasid millestki rääkima, rääkisid kord rahulikult, kord kõrgendatud toonil. Seltskond kutsus kiilakat meest endaga kaasa, kuid mees koos nendega ei läinud. Seltskond väljus õue. Kiilakas mees väljus baarist umbes minuti möödudes peale neid. Umbes kolme minuti möödudes ta läks koridori suitsetama, koridor asub baari sissepääsu ees, seinad on klaasist. Sealt ta nägi läbi klaasi, et tütarlaps koos kahe noormehega läksid sõidutee ääres asuva kõnnitee peale ja läksid maja nr XX suunas mööda Tallinna maanteed. Siis ta nägi, et tugeva kehaehitusega noormees rääkis kiilaka meesterahvaga. Kiilakas meesterahvas hakkas noormehe juurest taganema, noormees läks talle järgi, tuli kiilakale mehele väga lähedale ja lõi meest käega. Meesterahvas kukkus. Tugeva kehaehitusega noormees hakkas oma jalgadega peksma seda meest vastu pead. Noormees peksis võttes hoogu, nagu jalgpalli, samuti peksis vastu nägu ülevalt alla, peksis ainult jalgadega, lõi umbes 10 korda. Oli näha, et löögid olid tugevad. Ta koheselt helistas politseisse ja teatas juhtunust. Siis sinna tuli kõhn noormees koos tütarlapsega. Kõhn noormees lõi meest jalaga vastu keha umbes kolm korda. Pärast seda nad läksid temast kolme meetri kaugusele. Äratundmise esitamise protokolliga (lk 95-98), mille kohaselt tunnistaja O Z osutab Kirill Bõstrovile, kui isikule, kes peksis maas lamavat kannatanut jalaga ja hüppas kannatanule pähe. Ekspertiisiaktiga nr XXX (lk 125-127), kust tuleneb, et D.W-l esines aju-kolju kinnine trauma parempoolse sarnaluu nihketa murruga, traumaatilise peaaju pehmekelmealuse verevalumiga paremal pooloimupiirkonnas, vasaku kõrvelesta rebimishaavaga ning hulgaliste marrastuse ja nahaaluste verevalumitega paremal pool näol ja oimupiirkonnas. Vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal 27.03.2015 kell 23.00 paiku. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. Tunnistaja S.L ütlustest (lk 108-113) tuleneb, et 27.03.2015 ta tarvitas alkoholi koos Kirill Bõstroviga, siis nad mõlemad läksid baari „K “. Kuidas nad koos Bõstroviga sattusid baari“T “, ta ei mäleta, kes oli nendega koos tema ei mäleta ka. Mäletab vaid seda, et Bõstrov peksis kedagi. Ta ei mäleta, et peale Bõstrovi oleks keegi veel seda meest peksnud. 6 1-16-255 Süüdistatav Kirill Bõstrov tunnistas ennast selles kuriteoepisoodis süüdi täies ulatuses (lk 113116) ning seletas, et J.J kannatanut D.W ei peksnud. J.J tõepoolest tahtis maas lamavat kannatanut lüüa, kuid Bõstrov jõudis lükata J.J eemale. Äratundmise esitamise protokolli (lk 118-120) kohaselt osutas kahtlustatav Kirill Bõstrov J.J-ile, kui isikule, kes oli temaga koos D.W peksmise ajal. Süüdistatav J.J andis eeluurimisel ütlusi (lk 131-134), mille kohaselt ta ei tunnista oma süüd ning antud kuritegu ta ei ole toime pannud.
7. aasta kevadel, täpset kuupäeva ta enam ei mäleta, ta sai tuttavaks Kirill Bõstrovi ja Bõstrovi sõbranna S.L-iga. Tol päeval Kirill ja S.L tema juuresolekul tarvitasid alkoholi ning pärast nad läksid baari „I “. Baaris mingisugune tema jaoks tundmatu purjus külastaja hakkas esitama J pretensioone. Ta läks koos S.L-iga õue. Mõne aja möödudes õue tulid Bõstrov selle meesterahvaga, alguses nad lihtsalt rahulikult rääkisid ja pärast nende vahel toimus konflikt, alguses oli sõnavahetus, mille käigus Bõstrov antud meest lõi, löögist mees põrkas tagasi, siis Bõstrov uuesti meest teist korda lõi, sellest löögist meesterahvas kukkus maa peale ja Bõstrov mitu korda lõi kannatanut jalaga vastu pead. Ta samuti tahtis lüüa kannatanut jalaga vastu keha, kuid Bõstrov astus vahele ja lükkas teda mehest eemale. Kohus on seisukohal, et J.J-i süü antud kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud. Nii, kannatanu D.W ei mäleta üldse, mis temaga juhtus ning kes teda peksis. Tunnistaja S.L ei mäleta, et peale Bõstrovi oleks keegi veel kannatanut peksnud. J.J ise eitab kannatanu löömist ning süüdistatav Bõstrov kinnitab tema ütlusi. Tunnistaja O Z ütlustest nähtub küll, et kannatanu peksmisest võttis peale Bõstrovi osa ka teine tänaval viibinud noormees, aga kes see oli ta ei tea. J.J ei olnud esitatud tunnistajale äratundmiseks. Lähtudes eeltoodust puudub kohtul veendumus, et kannatanu D.W peksmisest võttis osa just süüdistatav J.J. Kohus on seisukohal, et pole välistatud, et sündmuskohal viibis ka kolmas, eeluurimise käigus tuvastamata jäänud, meesterahvas. Seetõttu J.J-i kaitseversioon ei ole ümberlükatud ning J.J-i tuleb õigeks mõista tema tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3.5 S.C ähvardamine Antud kuriteo toimepanemine Kirill Bõstrovi poolt on tõendatud: Kannatanu S.C ütlustega (lk 31-34), kust tuleneb, et 07.08.2014 ta oli tööl juuksuris aadressil XXX , kell 17.31 sisenes saali Bõstrov ja hõikas: „Kes siin on T ?“. Ta vastas, kuna ta oli ainuke T juuksuris, Bõstrov tuli tema juurde lähemale ja hakkas karjuma, et ta rikkus Bõstrovi elu ära. Bõstrov kutsus teda samuti õue rääkima, ta keeldus, Bõstrov võttis välja noa ja tuli tema juurde nuga käes, vehkis noaga tema poole, ta hakkas kartma ja surus end vastu seina, Bõstrov vehkis veel mõned korrad noaga tema ees, mida Bõstrov sel ajal rääkis, ta aru ei saanud, kuna hakkas väga kartma, ainult viimane jäi meelde, et Bõstrov ütles, et kui õde ei tule kolme päeva pärast, siis ta pussitab tervet peret, aga alustab temast, sest ta sekkus nende suhetesse. Ähvardust võttis ta reaalsena. Sellejuures olid tema kaastöötaja T.V , klient J , V S . Varem, umbes kuu aega tagasi Kirill Bõstrov hoidis XXX S.L jõuga oma üürikorteris aadressil XXX, pärast ema võttis politsei abiga õe sellest korterist ära, S.L oli üleni peksujälgede ja põletustega sigarettide kustutamisest, samuti umbes 2 nädalat tagasi Kirill samuti pettuse teel meelitas S.L oma korterisse samal aadressil ja peksis S.L-i läbi, S.L sattus läbipekstuna haigla vastuvõttu, ta sõitis ja võttis A koju, S.L oli üleni läbi pekstud, S.L-il tehti palju õmblusi. 7 1-16-255 Tunnistaja J O ütlustega (lk 36-41), mille kohaselt umbes 2014.aasta augustis-septembris, õhtusel ajal peale tööd kella 17.00 paiku oli ta juuksuris aadressil XXX . Ta kuulis, et keegi töötajatest hoiatas S.C-d, et „ta tuli“. Ta nägi, kuidas S.C silmad läksid hirmust suureks, S.C lõpetas töö, kuid istus edasi. Kui ta ringi pööras, siis nägi veidi üle 30-aastast meest, kelle välimuse järgi võis aru saada, et mees oli vintis. Mehest oli tunda alkoholilõhna, samuti kotist, mis mehel käes oli, jooksis põrandale tume vedelik, mis samuti lõhnas alkoholi järgi. Maniküürijate tuppa tulles hakkas mees kohe S.C peale karjuma, et S.C oli tema õest lahkumineku põhjuseks. Seejärel hakkas mees ähvardama S.C-d, et „pussitab tema peret“, ähvardas S.C-d füüsilise vägivallaga. Ta nägi mehe käes kööginuga tera pikkusega umbes 18 cm, noatera oli teravikukujuline, käepide oli justkui must. Mees suunas noa S.C suunda, endiselt seistes oma kohal, mitte lähenedes S.C-le, jätkas ähvarduste ütlemist, rääkimise käigus mitmel korral žestikuleeris noaga. Tunnistaja V S ütlustega (lk 42-46), millest nähtub, et umbes 2014.aasta suvel, juuli lõpus, augusti alguses, täpsemalt ei mäletanud, päeva teisel poolel oli ta oma töökohas juuksuris aadressil XXX . Seal olemise ajal sisenes saali pikka kasvu mees, kelle käes oli kilekott, millest jooksis põrandale tumedat vedelikku, millest pärast muutus põrand kleepuvaks. Mees oli ilmselgelt purjus, mida sai aru mehe seosetust jutust ja välimusest. Mees küsis S.C-d. S.C töötas kabinetis, mis on saaliga külgnev. Selle kabineti uks oli lahti, kui mees S.C-d nägi, siis suundus otse S.C poole, jäädes seisma ruumi uksel, kus S.C oli. Mees palus S.C-l temaga õue rääkima minna. Aga S.C omakorda palus tal lahkuda. Nende vahel tekkis väike sõnavahetus, mille käigus mees võttis püksitaskust välja noa, mille tera oli 15 cm pikk, suunates seda S.C poole. Mees seisis kogu aja ühel kohal. Mida nimelt mees rääkis, ta täpselt ei mäleta, kuid sai aru, et mees süüdistab S.C-d, et S.C lõhkus mehe suhted endise neiuga, kes on S.C õde. Mees ähvardas samuti S.C-d, et S.C vastutab selle eest, kuid kuidas nimelt need ähvardused kõlasid, ta ei mäleta. Süüdistatav Kirill Bõstrov tunnistas ennast selles kuriteoepisoodis süüdi täies ulatuses ning andis eeluurimisel ütlusi(lk 62-66) selle kohta, et, tulles juuksurisse, kus töötab tema elukaaslase XXX S.C, läks alguses rahulikult saalis S.C juurde ja palus õue tulla ja rääkida. S.C keeldus kategooriliselt temaga välja tulemast ja rääkimast. Peale seda ta ei pidanud enam vastu ja võttis jopetaskust välja noa. Ta tahtis S.C-d vaid hirmutada, kuid mingeid vigastusi ta S.C-le tekitada ei kavatsenud. Kohus on seisukohal, et kuna viimased kuriteoepisoodid KarS § 121 lg 2 järgi (kannatanute D.W ja Q.E suhtes) on toimepandud Bõstrovi poolt pärast 01.01.2015, siis S.L vastu toimepandud kuriteoepisoodid ei vaja eraldi kvalifitseerimist KarS § 121 järgi. Kõik neli episoodid peavad olema kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 järgi. Subjektiivsest küljest eeldavad KarS § 120 ja 121 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteod toime kavatsetult. Süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele D.W-le, Q.E-le ning S.L-ile füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegi seda. Samuti tähtis Süüdistatav ähvardada kannatanut S.C-d ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS §§ 120 ja 121 lg 2 p 2,3 ettenähtud süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 8 1-16-255 IV Kohtu seisukoht karistuse osas Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelise isikuna viis teise astme kuriteoepisoodi varsti pärast vabanemist vaglast, kus ta kandis karistust samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Bõstrovi süüaste on piisavalt suur. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). Kohus ei pea võimalikuks karistada Kirill Bõstrovi kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vägivaldsete kuritegude eest vangistusega ning vaatamata sellele pani Bõstrov kohe pärast vabanemist vanglast toime veel rida tahtlikke vägivallaga seotud kuritegusid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Bõstrovit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 31-1-99-06). Selliseid asjaolusid Bõstrovi puhul ei esine. Lähtudes Kirill Bõstrovi süü suurusest ning tema isiksust, võttes arvesse kannatanu arvamust (kuigi mitte nõustudes kannatanu ettepanekuga asendada mõistetud vangistust üldkasuliku tööga), karistust kergendava asjaolu olemasolu ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata vangistust oluliselt alla KarS §§ 120 ja 121 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes vahistamist selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Kirill Bõstrovilt väljamõistmisele sundraha 9 1-16-255 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 645 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu ning ekspertiisi tasu. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Kuna süüdistatav J.J on mõistetud õigeks, siis tuleb jätta tema menetluskulud riigi kanda. VI Trükivea parandamine Kontrollides selle kohtuotsuse resolutiivosa leiab kohus, et kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult märgitud, et Kirill Bõstrov mõistetakse süüdi KarS § 120 lg 1 järgi. Tegelikult peab Bõstrov olema süüdimõistetud KarS § 120 järgi. Tegemist on trükiveaga. Lähtudes ülalmainitust parandab kohus selle trükivea ning loeb õigeks lause „Tunnistada Kirill Bõstrov süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust“. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 10