Lõpetada kriminaalasjas nr 1-26-1404 kriminaalmenetlus F. K. suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
K. maksma 5 kuu jooksul alates menetluse lõpetamisest riigituludesse 500 eurot. Riigituludesse makstav summa 500 eurot tuleb tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides viitenumbri 33392600002141 ning selgituse „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-26-1404”. 3.
K. käesoleva määruse koostamisest 5 kuu jooksul hüvitama kannatanule A. P. mittevaraline kahju summas 500 eurot arveldusarvele nr XXX 4. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Kohtumäärus edastada F. K., prokurörile, kaitsjale ning kannatanule. Edasikaebamise kord
Prokuratuuri taotlus Kriminaalasjas alustati menetlust 04.07.2025 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 tunnustel selle kohta, et 29.06.2025 varahommikul kasutas F. K. Pühajärve ranna parklas füüsilist vägivalda A. P. suhtes, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kahtlustuse kohaselt lõi F. K. kannatanut ühel korral samaaegselt kahe rusikaga rinnapiirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selg ees paremale küünarliigesele, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ning sai tervisekahjustused – muhu ja küünarliigese põrutuse. Kahtlustatavana ülekuulamisel 24.10.2025 tunnistas F. K., et on kahtlustuses kirjeldatud kuriteo toime pannud. Prokuratuuri hinnangul on F. K. süü väike, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatav tunnistab oma süüd, kahetseb ja tal ei ole kehtivaid karistusi. Arvestada tuleb ka kuriteo asjaolusid – kannatanu pikali tõukamine ei olnud ette planeeritud ning sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. F. K. on aru saanud oma teo keelatusest ning kuna puudub alus arvate, et sarnane käitumine võiks tulevikus korduda on võimalik üld- ja eripreventiivseid eesmärke saavutada ilma F. K. kriminaalvastutusele võtmata. Teda on võimalik mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma talle
Kahtlustatav on nõus võtma endale kohustuse maksta 500 eurot riigituludesse ning valmis heastama kannatanule kahju, makstes kahjuhüvitiseks mõistliku summa. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Hagiavalduse kohaselt vigastused põhjustasid olulist valu, liikumispiiranguid ja igapäevaelu häireid. Peale rünnakut tekkisid tal ka psüühilised kannatused: tekkis hirm, et sarnane olukord võib korduda, ta koges tugevat stressi, häiritud und ja alandustunnet. Kahtlustatava arvates ei ole nõutav summa 1500 eurot kooskõlas kohtupraktikaga, ei ole põhjendatud ning hagis toodud psüühilised kannatused pole tõendatud. Mõistlik summa oleks 400-500 eurot. Kuna prokuratuuril ei ole pädevust võtta seisukohta tsiviilhagi nõutava mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas, sest seda saab teha ainult kohus, siis taotlebki prokurör kohtult määrata menetluse lõpetamisel kindlaks kannatanule hüvitatava mittevaralise kahju suuruse ning kohustada F. K.
Prokurör on seisukohal, et F. K. puhul esinevad kõik
lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 4) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 5) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 6) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 7) isik on sellega nõustunud. Kohus, tutvunud lisaks prokuratuuri taotlusele ka kriminaalasja materjalidega, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks F. K. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja F. K. karistamine vajalik. F. K. puuduvad kehtivad karistused. Sündmus toimus Pühajärve parklas, kuhu kannatanu oli sõitnud Retrobesti Festivaliga seoses, pakkudes sõidujagamisteenust. Rahvast oli väga palju ning autoga oli keeruline liikuda. Kannatanu üritas autoga edasi sõita ja selle tulemusel tekkis sõnavahetus ühe naisterahvaga ning pärast seda tuli F. K. ja lükkas tugevalt kannatanut kahe rusikaga vastu rinda, mille tulemusel kannatanu kukkus asfaldile ja vigastas küünarnukki. Kohus on seisukohal, et eelmärgitud tüli on hinnatav, kui pingelises olukorras üle reageerimisena, mis päädis tõukamisega ning mille tagajärjel sai kannatanu kahetsusväärselt vigastada. Seega saab kuriteo toimepanemise asjaolude ja kannatanule tekitatud vigastuste alusel asuda seisukohale, et kahtlustatava süü ei ole suur. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1500 eurot. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel kõiki asjaolusid arvestades. Seejuures on Riigikohus (20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p-d 13, 15 ) oma praktikas jaatanud võimalust, et
lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel võib kohus panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude kogusummast. Kui isik täidab talle kohtu pandud 3
lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus (vt määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39). Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Ühtlasi selgitas Riigikohus nimetatud lahendis, et kuivõrd
lg 2 p 1 alusel süüdistatavale pandud kahju hüvitamise kohustust tuleb lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotuks, tuleb seda lugeda ka
Järelikult ei saa kannatanu kohustuse määramise otsustust, sh isikule täitmiseks määratud kohustuse ulatust,
Kohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud lugeda kahtlustatava poolt kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 eurot. Selline mittevaralise kahju hüvitise suurus vastab ka kohtupraktikale (Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse. F. K. on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud mittevaralise kahju mõistlikus ulatuses ja maksta riigituludesse 500 eurot alates kriminaalmenetluse lõpetamisest 5 kuu jooksul. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega paneb kohus käesoleva määrusega kahtlustatavale F. K. kohustuseks: 1) hüvitada kannatanule A. P. mittevaraline kahju summas 500 eurot. 2) maksta riigituludesse 500 eurot. Vastavalt
lg-s 3 sätestatule tuleb nimetatud kohustused täita 5 kuu jooksul alates menetluse lõpetamisest.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, kui F. K. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.