Obsah (16)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 444§ 369§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 5.märts 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-23000 Aktiva Finance Group OÜ hagi D.S vast

§ 178

lg 2); 6.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3 6.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 6.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 6.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja D.S sõlmisid 04.01.2022 järelmaksulepingu nr. L89007409463, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 5000 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 10.07.2024 lepingu nr L89016904373 lepingu nr L89007409463 muutmiseks. Lepingu muudatuse kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 3051,94 eurot. Lepingu muudatusega vähendati osamaksete suurust ning pikendati maksetähtaega. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 25.06.2023 lepingu nr L89012807623, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi võrdseteks osamakseteks ilma ühegi lisatasuta. Intress on 0% ja krediidi kulukuse määr on 0%, seega tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli kostja ostusummaks 2500 eurot, osamaksete arv 12, iga osamakse suuruseks 208,34 eurot, mille kostja pidi tegema iga kuu
2. kuupäeval. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 10.07.2024 lepingu nr L
3. Lepingu muudatuse kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 670,32 eurot. Lepingu sõlmimise eesmärk oli lepingu nr L89012807623 restruktureerimine. Lepingu nr L89007409463 kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,75% aastas ja intressimäär 12,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud kauba maksumust 5000 eurot, intressimäära 12,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.01.2026, osamaksete arvu 48 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot. Lepingu nr L89016904373 kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,20% aastas ja intressimäär 12,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud võlgnevuse jääki 3051,94 eurot, intressimäära 12,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 24.07.2029, osamaksete arvu 60 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 25 eurot. Lepingu nr L89016904522 kohaselt on krediidi kulukuse määr 5,34% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud võlgnevuse jääki 670,32 eurot, intressimäära 0,00% aastas, krediidisumma tagastamise 4 lõpptähtpäeva 24.10.2025, osamaksete arvu 15 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 25 eurot. Kostja kohustus lepingutest nr L89016904373 ja L89016904522 tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingutest nr L89016904373 ja L89016904522 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.01.2025 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
4. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja mõlema lepingu puhul võlas 24.10.2024, 24.11.2024, 24.12.2024 osamaksetega. 27.01.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised on edastatud kostja lepingujärgsele aadressile Kubja tee 1-30, Võru, XXX
5. AS Inbank Finance loovutas 28.01.2025 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 47). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89016904373 tulenev põhivõlgnevus 3043,97 eurot, intress 218,61 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 363,63 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89016904373 tulenev viivis alates 1.01.2026 kuni põhinõude summas 3043,97 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12,90% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89016904522 tulenev põhivõlgnevus 602,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 133,93 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89016904522 tulenev viivis alates 1.01.2026 kuni põhinõude summas 602,60 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 24% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 560 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil XXX 10.02.2026 ja loetud kättetoimetatuks vastavalt

§-le 314 1 lg 3 p 1 ja 2, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3. Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 5 1, puuduvad.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud 04.01.2022 järelmaksulepingu nr. L89007409463 (dtl 15-23) kauba maksumusega 5000 eurot (ja 10.07.2024 lepingu nr L89016904373 (dtl 25-28) lepingu nr L89007409463 muutmiseks. Kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud 25.06.2023 lepingu nr L89012807623 ostusummaga 2500 eurot (dtl 30-32) ja 10.07.2024 lepingu nr lepingu nr L89016904522 (dtl 33-44), mille eesmärk oli eesmärk oli lepingu nr L89012807623 restruktureerimine. 5
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 27.01.2025 (dtl 45-46). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud laenu 5000 eurot ja 2500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
3. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest, millest võlausaldaja omandab infot vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1250 eurot, muud finantskohustused ca 150, eurot kuus ning lepinguga lisandus igakuine kohustus 159,43 eurot. Sellest jäi kostjale kätte peale lepingu sõlmimist ca 940,57 eurot (1250-150-159,43) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 75% tema sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksulepingu nr L89007409463 puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu nr L89007409463 laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma (dtl 48-49).
5. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st
6. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
7. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja 6 muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
8. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.
9. Tarbijakrediidilepingu nr. L89007409463/L89016904373 alusel on kostja teostanud makseid kokku 4218,39 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 781,61 eurot (5000-4218,39) (dtl 124-137). Tarbijakrediidilepingu nr. L89012807623/L89016904522 alusel on kostja teostanud makseid kokku 2089,63 eurot (dtl 118 -124), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 410,37 eurot (25002089,63).
10. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus (L89012807623/L89016904522, põhivõlgnevus 410,37 eurot) perioodi 25.10.2025– 5.03.2026 eest on kostjal viivis 15,06 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11. Hageja on esitanud alternatiivselt nr L89016904373 lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ümberarvestuse ja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja lepingujärgset viivist 12,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
12. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13. AS Inbank ütles lepingu üles alates 27.01.
14. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud perioodil 24.10.2024 – 24.12.
15. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 6.01.
16. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 4.08.2024-24.01.2025 ning osaliselt tasutud osamakse 24.02.2025). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed alates 24.02.2025 – 24.02.2026 kokku 165,08 eurot ja intress 19,1 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 7 19.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

1. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase osalise makse 30.09.
2. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
3. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 165,08 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest (6.03.2026) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingute nr L89012807623/L89016904522 alusel põhivõlgnevuse 410,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 15,06 eurot ning viivis põhinõudelt (410,37 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 6.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud lepingu nr L89016904373 põhivõlg 165,08 eurot ja intress 19,1 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (165,08 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 26. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 14% ulatuses kostja ja 86% ulatuses hageja kanda. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab 8 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 28. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ning õigusabikuludest summas 577 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 680 x 14% = 95,20 eurot. 29.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (95,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 9