) § 175 lg 7 alusel teade L.R-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 2) kohaselt ei ole võimalik võlgnikku Tervisekassa nõude osas kohustustest vabastada. Võlausaldaja jätab võlgniku menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 8.
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 11. Vastavalt
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. L.R ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime, kuid ta on alates 2018. aastast töötanud ettevõttes O. S. E. . Lisaks on võlgnik 2025.a augustis ja septembris töötanud veel ka ettevõttes A. E. S. . Seega leiab kohus, et võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht, et võlgnik oleks pidanud kandideerima võimalikult paljudele töökohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht, ei ole asjakohane, sest antud juhul oli võlgnikul stabiilne töökoht ja Eesti keskmisest töötasust kõrgem tasu olemas. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pea kõik aruanded on kohtule esitatud pärast kohtu poolseid meeldetuletusi või hilinenult. Kohtu hinnangul on kohut siiski teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 14.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste toetus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kellest kaks on saanud täisealiseks. Võlgnikul vara puudub. Menetluse jooksul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 16 763,52 euro ulatuses, s.o on 4/6 43,48% kõigist nõuetest. Võlgnik on tasunud varasemalt tekkinud eraldise võlgnevuse, kuid eraldamata on jäänud 1859,13 eurot viimase poolaasta sissetulekutelt. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust. 15. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Menetluse jooksul on võlgniku ülalpeetavad asunud elama tema juurde, mistõttu on suurenenud tema igapäevased kulutused. Samuti on võlgnik kohtule selgitanud, et tasub igakuiselt ka autolaenu ja liisingut kuna vajab autot töölkäimiseks. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus on 04.07.2025 kohtulahendis 2-17-13018 ja ka hilisemates lahendites märkinud, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku ja võlgniku kohustusi, samuti nende rikkumise tagajärgi ning kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. 17.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on menetlust juba pikendanud ja menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat. Võlgnik on täitnud lubaduse tasuda menetluse jooksul tekkinud võlgnevus. Ehkki võlgnik oleks pidanud loovutama ka viimase poolaasta sissetulekutelt, leiab kohus, et kuna tegemist on usaldusisiku ülesannete rikkumisega, siis ei saa antud asjaolu olla kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.R tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 18.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet 5/6 võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. L.R-i kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus Tervisekassa ees, võlgniku lastele L.U, F.Q ja L.U elatise maksmise kohustused ning kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees seoses väljamakstud elatisabiga. Võlgnevuste täpsed summad on välja toodud käesoleva määruse resolutsioonis vastavalt võlausaldajate poolt esitatud seisukohtadele ja võlgniku poolt menetluse jooksul tehtud väljamaksetele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab L.R-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L.R vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.