Tsiviilasi nr: 2-13-23728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-23728 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis 17.06.2016, Tallinn Kohtuasi Menetlustoiming Vaidl

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad. Nimekirja esitas võlgnik, millele vastuväiteid ei esitatud. Määruse põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
2. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest järgnev: võlgniku pankrotimenetluse algatas võlausaldaja Konsult A & K OÜ (pankrotis) 16.05.2013 Harju Maakohtule esitatud avaldusega (I kd, tlk 1), võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 26.08.2013 kohtumäärusega ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku tähtajaks määras kohus 10.09.2013 (I kd, tlk 100). Kuni selle ajani ei nähtu toimikust võlgniku 3

§ 66

lg 1 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on PankrS § 170 lõikes 1 sätestatud tähtaeg seadusest tulenev menetlustähtaeg, mis näitab, millise aja jooksul tuleb võlgnikul kohtule esitada kohustustest vabastamise avaldus (menetlustoiming teha), kui võlgnik soovib vastava menetluse algatamist.
2. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist reguleerib

§ 67

, mille lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja ning kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. 23. Sealjuures seab

§ 67

lg 2 avalduste esitamisele olulise ajalise piirangu, sätestades, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

1. Praegusel juhul sai võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitada pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist so alates 16.05.2013, kuid pidi seda tegema hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks so 10.09.
2. Tähtaja möödalaskmisel oleks võlgnik

§ 67

lg 2 tulenevalt selle ennistamist saanud taotleda hiljemalt kuue kuu jooksul arvates võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumisest, so kuni 10.03.

1. Tähtaja ennistamist on võlgnik taotlenud 22.12.2015 esitatud määruskaebusega, so üle 2 aasta hiljem.
2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

§ 67lõikes 2 märgitud kuue kuuline tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg.

Tegemist on nn lõpptähtajaga, pärast mida ei ole võimalik enam möödalastud menetlustähtaja ennistamist taotleda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-12 selgitanud järgnevat: …/“Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada

§ 67

lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest). Nimetatud kuue kuu 4

§ 336

lg 2 kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Kui kohus ei saa dokumenti välja trükkida või sellest koopiaid teha, teatatakse sellest viivitamata saatjale.

1. Kohtule dokumentide esitamise korra § 7 kohaselt saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Automaatne vastuvõtukinnitus ei ole esitatud dokumendi tehnilise ja õigusliku korrektsuse tunnustamise alus.
2. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-15 selgitanud järgnevat: …/“Riigikohus on

§ 336lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28.

detsembri

1. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (ekirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt nt Riigikohtu
2. detsembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9). Seda õiguslikku seisukohta menetlusdokumendi esitamisel e-kirjaga on korratud nt Riigikohtu
4. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud määruse p-s 10 ja Riigikohtu
5. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15 tehtud määruse p-s
6. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.“/ (p 9).
7. Võlgnik on asja materjalide kohaselt üritanud ka uurida, kas Elion AS server on tema poolt kohtule saadetud e-kirja edasi saatnud, kuid tulemusega, et üle 2 aasta vanuseid logifaile ei säilitata (II kd, tlk 14). Lisaks on asja materjalidest nähtuvalt võlgnikule Justiitsministeeriumi IT-osakonnast vastatud, et meiliserveri logi säilitatakse 1 aasta, mistõttu ei ole võimalik välja selgitada, kas võlgniku meiliaadressilt on kohtu meiliserveri poole pöördutud (II kd, tlk 13).
8. Eelviidatud lahendis nr 3-2-1-148-15 on Riigikohus täiendavalt märkinud, et: …/“Riigikohus on olnud seisukohal, et isegi menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks; küll peab tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (vt Riigikohtu
9. mai
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). (p 10).
11. Lahendis nr 3-2-1-40-11 on Riigikohus selgitanud, et: …/“Arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks. Arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema aga selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu 5

§ 171lg 1). 39. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt Pankr

S § 164 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 6