lg 6) ning peretoetusi, sh lapsetoetust 80 eurot kuus (
Kostja märgib, et ta hetkel ei tööta ning sissetulek puudub. Lisaks sellele on ülalpidamiskohustus alaealise V. M.ees, kelle ülalpidamiseks maksab 150 eurot kuus, ning I. M. ees, kelle ülalpidamises osaleb vahetult. I. M. ei nõustu elatise võla nõudega kuna selle ajavahemiku eest panustati lapse ülalpidamisse ka muude kokkulepitud ja vahendite kaudu. Kostja taotleb määrata igakuine elatis summas 100 eurot (ajutiselt) ning mitte arvestada elatise võlga hagis nimetatud ajavahemiku eest. 2 Menetluskulude osas palub I. M. jätta poolte endi kanda või kohtu äranägemisel.
lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. xxx.a. sündinud V. M. on O. P. ja I. M. tütar (RR väljavõte). Elatise väljamõistmise eeldused sätestab
Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 3 Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513 p 12). Tulenevalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15).
Hageja nõutud igakuise elatise makse suurus (250 eurot) jääb alla alates 1.04.2025 arvestatavale elatise miinimummäärale (301,74 eurot;
), seega lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste tõendamine ei ole käesolevas menetluses vajalik. 10.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vangistuses viibimine ei ole iseenesest mõjuv põhjus lapsele ülalpidamise mitteandmiseks. Küll aga on mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustuse olemasolu veel teiste alaealiste laste ees. I. M.l on peale hageja veel alaealised poeg I. M. (sünd xxx; tõend nr 107-2024/151 15.04.2024; dtl 43) ja tütar V. M. (sünd xxx). Tsiviilasjas nr X-XX-XXX 24.03.2023 sõlmitud kompromissi järgi on I. M. kohustatud tasuma V. M. kasuks elatist igakuiselt 150 eurot. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Asjaolu, et kostjal hetkel puudub töökoht, ei ole samuti mõjuv põhjus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Kostja töövõime ei ole piiratud (vähemalt kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid esitatud), seega on kostja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida endale sissetulek ja tagada piisavad vahendid enda ja alaealiste laste ülalpidamiseks. 11. Alates 01.01.2022.a kehtiva
lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 4 Hageja nõuab elatist kindla summana so 250 eurot kuus; kostja palub elatise välja mõista 100 eurot kuus. 11.1
lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui
Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.
lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. -
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot.
järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. 11.2 Vastavalt
lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 (seitse) kuni 15 (viisteist) ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. I. M. märgib, et laps viibib tema juures ca 125-150 ööpäeva aastas ehk ca 10-12 ööpäeva kuus (dtl 40). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud ega väidet ümber lükanud (hagiavalduses on viidatud, et laps veedab isa juures 125 ööpäeva aastas; vt dtl 5, 21). Seega on põhjendatud elatise suuruse arvestamisel arvestada asjaolu, et laps viibib isa juures ca 10 ööpäeva kuus, mil vanem annab ülalpidamist vahetult ning mille ulatuses tuleb elatise summat vähendada.
301,74 eurot. Hagiavaldusest ja kostja vastusest tulenevalt ei ole pooltel vaidlust selles, et 125 ööpäeva aastas (keskmiselt 10 päeva kuus) viibib laps isa juures (peamiselt nädalavahetustel ja koolivaheaegadel). Kohus möönab, et kuivõrd laps viibib isa juures sobival ajal, mitte reguleeritud suhtluskorra järgi, võib isa juures viibitud päevade arv olla kuude lõikes erinev (mõnes kuus vähem kui 10 päeva, mõnes kuus rohkem). Elatise suuruse määramisel tuleb kohustatud vanema juures viibitud aega arvestada ja elatist proportsionaalselt vähendada (
lg 6) Ühes kuus on keskmiselt 30 päeva ning lapse ülalpidamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis (st mõlemalt vanemalt kokku 301,74 + 301,74 eurot). 10 päeva eest, mil laps viibib isa juures ja isa annab sel perioodil ülalpidamist vahetult, tuleb proportsionaalselt elatist vähendada. 10 päeva on 1/3 kuust. Kuivõrd keskmiselt 1/3 kuust viibib laps isa juures, väheneb lapse ülalpidamiseks kuus kuluv kahekordne elatise miinimummäär (603,48 eurot) 1/3 võrra ehk 201,16 eurot. Seega jääb I. M.lt väljamõistetava elatise makse suurus 100,58 eurot (301,74-201,16). Kohus möönab, et kuude lõikes võib päevade arv, mil laps viibib isa juures olla erinev (st ei ole välistatud, et eraldi võetuna igas kuus ei tuleks seadusjärgset miinimumi 1/3 ulatuses vähendada), kuid kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka seda, et kostjal on ülalpidamiskohustus peale V. M. veel kahe alaealise lapse ees ning et vanem oleks suuteline igakuiselt oma kohustust täitma. 14. Hagiavaldus esitati kohtule 15.01.2026.a. Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Hageja nõuab elatist alates 1.11.2025 (vt dtl 105), so tagasiulatuvalt. 6 Kostja tagasiulatuva nõudega nõus ei ole ja märgib, et viibis kuni 1.12.2025 vanglas ning ei olnud võimalust töötada ja sissetulekut saada. Vastavalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi vangistuses viibides võib olla töötamise võimalus piiratud, ei ole see mõjuv põhjus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Laps vajab ülalpidamist pidevalt sõltumata sellest, kas vanema viibib vabaduses või mitte ning lapse kogu ülalpidamise koormuse kandmist ei saa jätta ainult lapsega koos elava vanema kanda. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et perioodil 1.11.2025 kuni 14.01.2026 oleks kostja teinud makseid V. M. ülalpidamiseks. Kohu hinnangul on põhjendatud mõista tagasiulatuva aja eest ehk 1.11.2025-14.01.2026 välja elatis summas 246,58 eurot (100,58 + 100,58 + 45,42) 15. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
MS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus 17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.