Obsah (6)

§ 126§ 125§ 42§ 122§ 41§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3628 Kohtunik Janika Kallin Vaidlusta

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.10.2022 esitas X kohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022 otsusele väärteoasjas nr 2230,22,135735, millega karistati X-i liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses, s.o 36 eurot.
2. 04.11.2022 määras kohus kaebuse arutamiseks kohtuistungil 11.11.2022 kell 09.
3. 11.11.2022 määratud kohtuistungile X ei ilmunud ja kohtule teateid ei esitanud, puudusid andmed kohtukutse saamise kohta, uueks kohtuistungi ajaks määras kohus 18.11.
4. a.
5. 18.11.2022 määratud kohtuistungile X samuti ei ilmunud. Kohtukutse oli saadetud posti teel, emaili teel ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kaudu. Elektroonilise posti kaudu on X-ile kohtukutse edastatud korduvalt. Maakohtu määrus 1
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. a määrusega jäeti läbi vaatamata X-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022 otsusele väärteoasjas nr 2230,22,
9. Maakohus märkis, et

§ 126

lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§ 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Kaebuse esitaja ei ilmunud esimesele kohtuistungile ning kohus lükkas kohtuistungi edasi. Kohtukutse järgmiseks kohtuistungiks saadeti kaebuse esitajale mitmel erineval viisil, sealhulgas korduvalt elektroonilisele aadressile, kust kaebus kohtule saabus:XXX. Kaebuse esitaja ei vasta ka telefonikõnedele. Kaebuse arutamise edasilükkamise piirang on seadusandja poolt seatud eesmärgiga välistada menetluse venitamine, arvestades seda, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat teo toimepanemisest. Kohtute Infosüsteemis asuvate andmete kohaselt kõikides menetlustes on X nimetanud oma kontaktaadressiks e-posti:XXX. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (RKKKm nr 1-19-8852, p 25). Kaebuse esitaja ei ole kohtule teatanud mõjuvatest põhjustest (

§ 42

). Kohus asus seisukohale, et kaebuse arutamist ei ole põhjendatud enam edasi lükata

§ 125

alusel ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest ilmselgelt on kaebuse esitaja kaotanud huvi esitatud kaebuse vastu. Määruskaebus

1. X esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada ja tühistada Harju Maakohtu 18.11.2022 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus asjas 422-
2. Kaebuses märgitakse, et

§ 122

sätestab, et kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kutsega, järgides käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 sätteid. Kohus märkis, et on edastanud kutsed posti teel, emaili teel ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kaudu, kuid vaidlustatavas määruses puudub teave selle kohta, kas kohus loeb edastatud kutsed kätte toimetatuks ja mis edastamise viisil. X-i väitel ei ole tal kahtlust, et kohus edastas kutsed kohtu märgitud viisil ehk e-posti, tavaposti ja e-toimiku kaudu, kuid mingil põhjusel ei ole ta neid õigel ajal kätte saanud. Kui kohus saatis kutse tavaposti teel, siis mis aadressil. Isegi kui kohus saatis kutse õigele aadressile, siis ei vaata ta postkasti mitte kunagi. E-posti teel saadetud kutse kätte saamist tuleb

§ 41

lg 4 kohaselt kinnitada

§ 41lg-s 4 sätestatud viisil, enne ei saa seda lugeda kätte saaduks.

Mis puudutab KIS kaudu edastatud kutset, siis ta ei ole seda ka saanud / või õigel ajal saanud.

§ 126

annab kohtule õiguse jätta kaebus läbi vaatamata vaid siis, kui menetlusalusele isikule on kutse nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kuna talle ei ole kutse

§ 41alusel kätte toimetatud, ei saanud kohus ka kaebust läbi vaatamata jätta.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Tallinna Ringkonnakohus andis
2. detsembri
3. a määrusega tähtaja kuni
4. detsembrini
5. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 6.
7. detsembril
8. a edastas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juht Enel Kuiv seisukoha määruskaebusele. Kohtuväline menetleja ei nõustunud määruskaebusega selles, et kohus on eksinud kohtuistungi toimumise aja teatavakstegemisel. Maakohus on edastanud kutse, järgides kutse kättetoimetamise korda: kohtukutse oli saadetud emaili teel, posti teel ja tehtud kättesaadavaks kohtuinfosüsteemi (KIS) kaudu (

§ 41lg 4).

Seejuures on elektroonilise posti teel edastatud kutset korduvalt. Esitades kohtuvälise menetleja otsusele 17.10.2022 kaebuse, tegi menetlusalune isik kohtule teatavaks enda elukoha aadressi, 2 telefoninumbri ning e-posti aadressi. Seega on kohus tegutsenud ka vastavalt

§ 41

lg-s 7 sätestatule, edastades kutse isiku poolt teatavaks tehtud elukoha aadressile. Kohtuväline menetleja nõustus kohtuga seisukohas, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (nr 1-19-8852, p 25). Kusjuures viidatud lahendis ei räägita mitte üksnes menetlusdokumendist, vaid ka kutsest.

§ 41lg 4 erineb grammatilises sõnastuses Kr

MS § 165 lg-st 4 vaid selles osas, et väärteomenetluses loetakse elektronpostiga kättetoimetatud kutse kättesaaduks kinnitamise päevast. Sellele vaatamata on Riigikohus öelnud, et KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei ole kutse kinnitamata jätmisel adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele peab kutse saatja kutsuma isiku kohtusse tavaposti kasutades (RKKKm nr 1-19-7121 p 6 ja nr 3-1-1-11-13 p 12). Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdenud, et ka muu teavitusviisi kasutamisel, kui seda

§ 41

lg-s 1 sätestatus, ei ole tegemist ilmtingimata väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui on üheselt tuvastatav, et isikule on teatatud kohtuistungi toimumise aeg ja koht (otsus nr 3-1-1-8-08 p 9). Maakohus on kasutanud kõiki meetmeid, et tagada kaebuse esitajale õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldada saab seadusanaloogiat, pidades silmas õigusselguse huvisid nii kutsete toimetamisel kui ka teiste menetlusdokumentide edastamist ning kättetoimetatuks lugemisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on määruse koostamisel järginud

-s sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast. Kaebuse esitaja on väljunud määruskaebust esitades määruskaebuse piiridest, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta määruskaebus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna X-i määruskaebuses esitatud seisukohad alust maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu
3. novembri ega ka
4. novembriks
5. a edasi lükatud istungile X ei ilmunud ega teavitanud kohut ka ilmumata jätmise põhjustest. Samuti puudub vaidlus selle üle, et X on andnud kohtule enda kontaktiks e-posti aadressi XXX ning on saatnud sellelt e-posti aadressilt kohtule menetlusdokumente, s.h ringkonnakohtule 02.12.2022 edastatud määruskaebuse. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (RKKKm nr 1-19-8852, p 25). Sarnaselt on see ka siis, kui menetlusdokument saadetakse isikule etoimiku süsteemi vahendusel. Seega omab eelkõige tähtsust see, millal isikul avaneb võimalus menetlusdokumendiga tutvuda, mitte see, millal ja kas üldse vaevub isik dokumendi kättesaamist kinnitama. Dokumendi kättesaamise kinnituse aeg võib, kuid ei pruugi kokku langeda selle tegeliku kättesaamise ajaga. Seetõttu ei ole õige X-i seisukoht, et kuni ta ei ole kutse kättesaamist kinnitanud, siis ei ole talle dokumenti kätte toimetatud. Ringkonnakohus selgitab, et eelpool viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt on KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt määrus nr 1-19-7121 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. Kuivõrd

§ 41lg 4 on analoogne Kr

MS § 165 lg-le 4, kehtivad ka väärteomenetluses samad eelmärgitud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad. Maakohus saatis

1. novembril
2. a m.h kutse X-i e-posti aadressile XXX, mille ta ise maakohtule esitatud kaebuses enda e-posti aadressiks märkis. Seega tuleb lugeda X-ile saadetud kutse kättetoimetatuks alates
3. novembrist
4. a, mil maakohus talle selle saatis.
5. Käesoleval juhul nähtub, et X-ile on saadetud
6. novembri
7. a istungile ilmumiseks kutsed e-postiga tema enda poolt antud e-posti aadressile (XXX) ja samuti e-toimiku kaudu
8. novembril 3
9. a. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et esimesele istungile, mis toimus
10. novembril
11. a (millisele istungile isik samuti ei ilmunud) saadeti kutsed
12. novembril
13. a ja telefoni teel Xiga vesteldes palus isik ise saata kutse e-posti teel, kinnitades samas, et on istungist teadlik ja ei soovinud kutset tähitud kirjana ja palus piirduda kutsega e-posti teel. Nagu juba teada, isik sellele vaatamata e-posti teel saadetud kutse kättesaamist ei kinnitanud. Ilmselt just seetõttu saadeti
14. novembril
15. a X-ile kutse ka väljastusteatega tähtkirjana ja seda aadressile XXX, millise aadressi oli isik ise kaebuses maakohtule avaldanud, seega kooskõlas

§ 41lg-ga 7.

Kuivõrd tähtkirjana saadetud kutset aga

1. novembril
2. a isiklikult saajale väljastada ei õnnestunud, jäeti see postkasti. Seega võib lugeda ka tähtkirjana saadetud kutse X-ile kätte toimetatuks alates
3. novembrist
4. a. Seda sõltumata asjaolust, et X-i enda kinnitusel ta postkasti kunagi ei vaata. Isik ise on maakohtule selle aadressi oma kontaktina andnud ja enda poolt avaldatud kontaktidelt peab isik ka menetlejale kättesaadav olema. Vastasel juhul tekib põhjendatud arvamus, et isik tegelikult ise teeb kõik selleks, et talle tema enda poolt avaldatud kontaktidele menetlusdokumente kätte toimetada ei saakski.
5. Seega on maakohus kasutanud kõiki

§-s 41 ettenähtud võimalusi, et isikule kutset kätte toimetada. Tegelikult ei eita X seda, et maakohus kutsed talle ilmselt siiski saatis, kuid väidab, et mingil põhjusel ei ole ta neid õigel ajal kätte saanud, täpsustamata, kas see põhjus võib lähtuda temast või kohtust ning mida peab silmas ,,õigel ajal’’ all. Seega ei eita isik tegelikult, et ta on kutsed kätte saanud, kuid tema hinnangul ei saanud ta neid õigel ajal ning kutsed pole talle kätte toimetatud seaduses sätestatud korras. Kuigi X ei ole kordagi kinnitanud kohtu edastatud menetlusdokumentide kättesaamist, on ta samas esitanud tähtaegselt määruskaebuse ringkonnakohtule, mis näitab samuti seda, et ta tema poolt antud kontaktidele saadetud menetlusdokumendid tegelikult kätte saab ja vastavalt vajadusele nendele ka reageerib. Eeltoodu alusel tuleb lugeda 11. novembril 2022. a edastatud kohtukutsed (kolmel erineval kohtu loetletud viisil) X-ile nõuetekohaselt kättetoimetatuks ning X 18. novembri 2022. a kohtuistungi toimumise ajast teadlikuks. Kuivõrd kutse oli isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, aga isik jättis 18. novembri 2022. a kohtuistungile ilmumata, esines maakohtul alus X-i kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu määruse tühistamiseks. 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 194 ja 196 ning

§ 147

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4