MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a, Tallinn Haldusasja number 3-26-902 Haldusasi X. X kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu seoses pensioni arestimisega RESOLUTSIOON
- Jätta kaebaja taotlus tähtaja rahuldamata.
- Tagastada kaebus.
- Lahendi avaldamisel asendada tähemärkidega. Edasikaebamise kord pikendamiseks kaebaja nimi Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
- X. X esitas 27.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt (edaspidi: Koda) välja kaebaja pensionist kinni peetud 1600 eurot. Kaebuse kohaselt tühistas Maksu- ja Tolliamet 27.08.2025 nõude summas 994,50 eurot, kuid vastustaja jätkas kaebaja pensionist kinnipidamiste tegemist. Kaebaja selgitas pärast kaebuse käiguta jätmist täiendavalt, et kuna riiginõuete täitmisele esitamine toimub Koja hallatava infosüsteemi kaudu, peab kaebaja vastustajaks Koda. Kaebaja varasemad kaebused ei ole jõudnud kohtutäiturini. Kuna kohtutäitur on Koja liige, vastutab täituri tegemiste eest ka Koda. Kohtutäitur venitab täitemenetluse lõpetamisega ega edasta jaanuari ja veebruari kestel kinnipeetud summasid Maksu- ja Tolliametile (s.o riigile kui sissenõudjale). Kaebuses kohtutäiturile (dtl 11-13) leiab kaebaja samuti, et nõue on olulises osas täidetud ning osa nõude täitmisest on aegunud.
- Kohus jätab kaebaja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks (dtl 10) rahuldamata, sest kaebusest ja selle täiendusest on ilmne, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
- HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebajal on tekkinud vaidlus kohtutäituriga küsimuses, millised kaebaja pensionist kinnipeetud summad pidanuks kohtutäitur sissenõudjale (riigile Maksu- ja Tolliameti kaudu) edasi kandma ja kas nõude täitmine on aegunud. Nagu kohus juba kaebuse käiguta jätmisel selgitas, on täitemenetluse läbiviijaks on kohtutäitur, mitte Koda. Kohtu tehtud päringu kohaselt on täiteasja nr 182/2020/547 läbiviijaks kohtutäitur Y. Y1, mida on kinnitanud ka kaebaja (dtl 9). 1 kontaktandmed: XXX 1
(2)Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on ettenähtud erikord HKMS § 4 lg 1 mõttes, mis kohaldub ka juhul, kui käsitleda kohtutäiturit avaliku võimu teostajana. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (TMS § 218 lg 1). Seega ei ole kohtutäituri tegevusest tulenevate vaidluste, sh kui suur osa kinnipeetud sissetulekust tuleks edasi kanda sissenõudjale ja kas nõude täitmine on aegunud, lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebuse täienduse lisa kohaselt on kaebaja esitanud 02.04.2026 kohtutäiturile kaebuse (dtl 11-13). Seega saab kaebaja kaitsta oma õiguseid maakohtus, vaidlustades seal kaebuse kohta tehtud või tehtava kohtutäituri otsuse. 4. Kaebaja on taotlenud ka Kojalt kaebaja pensionist kinni peetud 1600 euro väljamõistmist. Kaebaja selgitustest tuleneb, et kaebaja leiab, et Koda vastutab täituri tegevuse eest. Seega on tegemist kahju hüvitamise nõudega. KTS § 9 käsitleb mõningaid juhtusid, mille korral vastutab kohtutäituri tegevuse eest Koda (lg-d 2, 4 ja 6). Kohus ei pea vajalikuks nende erinormide kohaldumist käesoleval juhul kontrollida, kuivõrd KTS § 9 lg 8 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. KTS § 9 ülesehitusest tuleneb, et seega on maakohtu pädevuses kõik kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused, sõltumata sellest, kas kostjaks on lisaks kohtutäiturile ka Koda. Niisiis on ka kahju hüvitamise nõuet pädev läbi vaatama maakohus, mitte halduskohus. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)