Tsiviilasi nr: 2-13-28360 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-28360 Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Ka

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg.

1. Maksekäsk toimetati võlgnikule kätte lihtkirjana postkasti jätmisega aadressil XXX, Tallinn.
2. 02.10.2017 esitas võlgnik maksekäsule Pärnu Maakohtule määruskaebuse, milles palub ennistada vastuväite tähtaeg, võtta vastuväide menetlusse ning kaebus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnik elanud XXX ega YYY, Tallinn, kuna asus välismaal. Võlgnikul polnud kohtudokumente võimalik kätte saada ja vastuväidet makseettepanekule edastada. Koos määruskaebusega on esitatud vastuväide kogu nõudele, kuna nõue on alusetu.
3. 11.10.2017 määruskaebuse täpsustuse ja vastuväite kohaselt sai võlgnik makseettepaneku kätte 01.10.
5. 17.10.2017 määruskaebuse täienduse kohaselt palus võlgnik asjas menetluse lõpetada ning täpsustas, et maksekäsu sai kätte 16.10.
7. 03.11.2017 seisukohas palus avaldaja määruskaebuse jätta selle tähtaegselt esitamata jätmise tõttu menetlusse võtmata ja määruskaebuse rahuldamata, jätta rahuldamata taotlus tähtaja ennistamise kohta. Avaldaja on suhelnud kohtutäituriga H.C, kes teatas, et 26.10.2016 avaldas võlgnik soovi tasuda tsiviilasjas 2-12-16197 võlgnevus maksegraafiku alusel ning järgnevalt on täituriga suhelnud nii võlgnik kui tema lepinguline esindaja A. Vesterinen. Eeltoodust nähtub, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult ning on teadlikult kohut eksitanud märkides, et võlgnik sai maksekäsu kätte 16.10.
8. Avaldaja on dokumentaalselt tõendanud, et võlgnik sai 30.12.2013 maksekäsust teada juba
9. a oktoobrikuus. Seega saab avaldaja hinnangul lugeda maksekäsu määruse võlgnikule kättetoimetamise kuupäevaks 28.10.2016, mil kohtutäitur teavitas võlgnikku 30.12.2013 kohtumäärusest (maksekäsk) ning selles väljamõistetud summadest.
10. 06.11.2017 andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks

§ 663lg 6 alusel üle kohtunikule.

Maakohtu määrus

1. Pärnu Maakohus jättis 22.11.2017 kohtumäärusega võlgniku määruskaebuse läbi vaatamata ning keeldus võlgniku taotlust vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks menetlusse võtmast, menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.
2. Määruse põhjenduste kohaselt otsustab maakohus vastavalt

§ 663

lõikele 1 määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas 2

§ 663lg 3 alusel.

03.11.2017 esitas avaldaja oma seisukoha esitatud määruskaebuse osas. Seega sisuliselt alustati maksekäsu kiirmenetluses VL 02.10.2017 esitatud määruskaebuse menetlemist ja kohtunikuabi edastas 06.11.2017 määruskaebuse lahendamiseks kohtunikule

§ 663

lg 6 alusel, mis sätestab, et kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse lahendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud korras. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul alates kaebuse esitamisest täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi pädeva maakohtu kohtunikule, kes juhindub määruskaebuse lahendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust. 14. Kohus on kontrollinud ja leidnud, et määruskaebus on eelnevalt valesti menetlusse võetud, kuna määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus on menetluses küsinud andmeid kohtutäiturilt H.C menetlusdokumentide, s.h täitedokumendi kättetoimetamise kohta VL-le täiteasjas nr 022/2014/22 (täitemenetluse aluseks on käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud kohtumäärus). Vastavalt kohtutäituri abi vastusele on täitmisteade võlgnik VL-le kätte toimetatud

§ 326

alusel, kuid võlgnik on täitemenetlusest teadlik juba eelmise aasta lõpust ja nii võlgnik kui tema lepinguline esindaja on olnud kohtutäituriga üsna aktiivses suhtluses ja kordagi pole kahtluse alla seadnud kohtulahendit ega selle alusel algatatud täitemenetlust. Kohtutäituri abi poolt edastati kohtule võlgniku ja tema esindaja kirjavahetus, millest nähtuvalt on võlgnik VL palunud 26.10.2016 e-kirjaga kohtutäiturilt infot ka teiste oma võlgade kohta. Kohtutäituri büroost on võlgnik VL-le saadetud e-kirja teel vastus 28.10.2016, milles kohtutäitur on teavitanud võlgnikku mh täitemenetlusest nr 022/2014/12, selgitades, et nimetatud täiteasja algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 30.12.2013 otsus nr 21328360 ja sissenõudja Condor Inkasso OÜ avaldus. Nõude jääk 3428,55 eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude tasumiseni. Sama info on teist korda edastatud võlgnikule e-kirja teel 11.01.2017. Samuti nähtub, et kõnealuses täiteasjas on täituriga suhelnud ka VL lepinguline esindaja A. Vesterinen 13.06.2017. 15. Eeltoodud tõenditest nähtub, et võlgnik oli käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusest teadlik juba oktoobris 2016. a, kuid ei ole terve aasta jooksul teinud ühtegi toimingut kohtumääruse kättesaamiseks või selle vaidlustamiseks.

§ 200

lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus on seisukohal, et võlgnik ja tema esindaja ei ole kasutanud oma õigusi heauskselt olukorras, kus võlgnik oli teadlik täitemenetlusest ja selle aluseks olevast täitedokumendist juba 2016. a. oktoobris ning võlgniku esindaja oli teadlik antud täiteasjast 2017. a juunis. 16.

§ 4891

lg 1 kohaselt võib maksekäsu peale võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kohus on seisukohal, et võlgnik oli teadlik Pärnu Maakohtu 30.12.2013 kohtumäärusest ja sellest tulenevast nõudest juba oktoobris 2016. a, mistõttu on 02.10.2017 esitatud määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades. Võlgnik ei ole käesolevas menetluses käitunud heauskselt ning on püüdnud kohut eksitusse viia. 17.

§ 659kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja 3

§ 637

lg 1 p 2 järgi kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 18.

§ 643

lg 1 järgi jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. 19. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad määruskaebuse läbi vaatamata jätmise alused vastavalt

637 lg 1 p-le 2 ja § 643 lõikele 1, s.o määruskaebus on valesti menetlusse võetud, kuna määruskaebus oli esitatud

§ 4891

lg 1 sätestatud tähtaega ületades, mistõttu kohus jätab läbi vaatamata VL esitatud määruskaebuse. 20.

§ 659

ja § 643 lg 1 kohaselt võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.

1. Võlgnik on koos määruskaebusega esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses ning palunud võtta võlgniku esitatud vastuväide menetlusse ja ennistada vastuväite tähtaega kuni 02.10.
3. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis, kus kohus on lahendanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse maksekäsuga, on võlgniku õiguskaitsevahendiks

§ 489

1 lg 1 alusel määruskaebuse esitamine, mitte vastuväite esitamine

§ 485lg 1 alusel.

Samuti ei ole tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjoni (

§ 142lg 1).

23.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse (käesoleval juhul avalduse) menetlusse võtmata, kui hagi (avaldus) ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 149

lg 3 järgi enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. 24. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt kohus käesolevaga ei määra tähtaega kautsjoni tasumiseks menetlustähtaja ennistamise avalduselt, kuna kohus keeldub menetlusse võtmast võlgniku avaldust vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks, sest käesolevas menetlusstaadiumis ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, s.o vastuväite esitamise tähtaega ennistada. 25.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 26. Kohus leiab, et kuna käesolevaga jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata ja keeldub menetlusse võtmast menetlustähtaja ennistamise avaldust, siis tuleb määruskaebuse menetlemise kulud ja menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisega seotud menetluskulud jätta

§ 168lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Määruskaebus 4

§ 326, mis reguleerib menetlusdokumendi kättetoimetamist postkasti panekuga.

Maakohus on eksinud, leides, et määruskaebus on valesti menetlusse võetud. Kohus on valesti järeldanud, et võlgnik sai kohtudokumendid (makseettepanek ja maksekäsk) kohtu poolt. Võlgnik ei elanud XXX, Tallinn. 29. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. (

§ 306lg 1).

VL-l ei olnud võimalik õigeaegselt tutvuda dokumendiga, mis oli jäetud postkasti aadressil XXX, Tallinn.

1. Kohtutäitur ei ole edastanud VL-le ega tema esindajale kohtudokumente (maksettepanek ja maksekäsk), seega võlgnik ei ole need kätte saanud. Kohtutäitur edastas Pärnu Maakohtule dokumendid, mille hulgas oli kolm dokumenti: täitmisteade kättetoimetamise akt, võlgniku VL andmed, elatusmiinimumi kohaldamise avaldus. Nimetatud dokumendid ei tõenda, et võlgnik sai kätte maksettepaneku ja maksekäsu tsiviilasjas nr 2-13-
3. Kohtutäitur ei ole kohus, seega ei saa lugeda, et kohtutäituri poolt edastatud informatsioon võlgniku esindajale tähendas seda, et võlgnikule oli edastatud kohtu poolt dokumendid (makseettepanek ja maksekäsk). Kohus pidi kohtutäituriga tegema kokkuleppe menetlusdokumendi kättetoimetamiseks, mida käesolevas asjas tehtud ei ole.

reguleerib olukorda, kus menetlusdokumendid edastatakse kohtu poolt või kellega kohus teeb kättetoimetamise kokkuleppe.

1. Menetlusdokument, mis on esitatud AET-i kaudu, loetakse kuni 01.01.
2. aastal kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja on võimaldanud dokumente infosüsteemis näha. Käesolevas asjas puudub elektrooniline kinnitust võlgniku poolt, et tema on saanud kohtu poolt menetlusdokumendid.
3. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jõudis järelduseni, et võlgikule oli kohtu poolt dokumendid kätte toimetatud ning võlgnikul ei ole enam menetlustähtaega vastuväite esitamiseks maksettepanekule või määruskaebuse esitamiseks maksekäsule.
4. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et võlgnikule VL-le olid dokumendid kätte toimetatud vastavalt seadusele. Järelikult kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada. Seega kohaldub

§ 307lg 3.

Käesolevas asjas jõudis dokument tegelikult saajani alles 01.10.

2. Kohtu kohustust kostja aadressi/viibimiskoha väljaselgitamiseks pöörduda registripidaja poole, on Riigikohus rõhutanud lahendites 3-2-2-2-06, p 5; 3-2-2-3-06, p 5; 3-2-2-7-09, p
3. Materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus kasutanud kõiki võimalusi kostja elukoha väljaselgitamiseks. Kohus ei ole aadressi/viibimiskoha väljaselgitamiseks pöördunud registripidaja poole.
4. Avaldaja nõue on alusetu. Võlgnikul ei ole kunagi olnud nimetatud võlausaldajaga võlasuhteid. Nõude loovutamise näol on tegemist võltsitud dokumentidega. Isegi kui lähtuda, et nõue on tegelikult olemas, mida tuleb selgeks teha hagimenetluses, siis suure tõenäosusega antud nõue on aegunud. 5

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 40. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on põhjendamatult jätnud määruskaebuse läbi vaatamata.
2. Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas võlgnik on maksekäsule esitanud määruskaebuse tähtaegselt.
3. Vaidlustatud määruses asus maakohus seisukohale, et kuna võlgnik sai kohtutäiturilt 28.10.2016 e-kirja teel teada, et maksekäsu osas on algatatud täitemenetlus, on määruskaebus esitatud

§ 489¹ lg 1 sätestatud tähtaega ületades.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. 44.

§ 489

¹ lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. 45. Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maksekäsk oleks võlgnikule avalikult kätte toimetatud. Seega ei ole

§ 489

¹ lg 1 teise lause kohaldamise eeldused täidetud ning maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et võlgniku määruskaebus on esitatud hilinenult. 46. Maakohtul tulnuks lähtuda

§ 489

¹ lg 1 esimest lausest ning välja selgitada, millal maksekäsk kui dokument võlgnikule tegelikult kätte toimetati või selle võlgnikule kättetoimetatuks lugeda saab. 47.

§ 307

lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6

§ 314

lg 3 kohaselt loetakse dokument lihtkirjana või faksi teel kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud dokumendi saaja või tema esindaja. 50. Tsiviilasja toimik võlgniku poolset

§ 314lg 3 kohast kinnitust dokumendi kättesaamise kohta ei sisalda.

Seega ei ole võimalik tõendada, millal kohtu poolt maksekäsk võlgnikule kätte toimetati. 51.

§ 307

lg 3 kohaselt, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

1. Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik väitnud, et sai maksekäsu isiklikult kätte 16.10.2017 (tlk 44), makseettepaneku aga 01.10.2017 (tlk 29).
2. Arvestades, et võlgnik lähtus esimesena kätte saadud dokumendist, so makseettepanekust ning esitas sellele 02.10.2017 vastuväite koos määruskaebusega, mida täiendas ja täpsustas asja materjalide kohaselt 11.10.2017 ja 17.10.2017, tuleb määruskaebus maksekäsule lugeda esitatuks tähtaegselt, vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ning maksekäsule esitatud määruskaebus saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt ei vasta ringkonnakohus neile kaebuse väidetele, mis on sisulised ja seonduvad maksekäsu aluseks oleva nõude väidetava alusetuse ja aegumisega.
4. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 56. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt

§ 696lg 3 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14, p 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik 7