Obsah (8)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 45§ 18§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-799 Kohtuasi X kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemis

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude seoses tegevusetusega, mis hõlmab arstiabi osutamist. Vangla on teadlik, et kaebajale osutatav arstiabi on puudulik, kuid ei võta midagi ette. Psühhiaater T. Sedmani tegevus on kaasa toonud selle, et kaebaja ei saa osaleda istungitel, vigastab ennast ja lõhub asju. Psühhiaater ei määra kaebajale ravi ega lähtu tema tervisest. Eeltoodu eest vastutab ka vangla, kes on haiglaga sõlminud lepingu. Kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru Vangla suunas tema kahjunõude lahendamiseks Ida-Viru Keskhaiglale. 3-26-799 Kahjunõue oli suunatud Viru Vanglale, kes on tegevusetu, kui kaebajale osutatakse arstiabi, mis ei ole õige ja rikub tema tervist. Kaebaja esitas vanglale vaide, milles vaidlustas vangla tegevuse tema kahjunõude haiglale lahendamiseks saatmisel. Viru Vangla andis
3. märtsil 2026 haldusakti nr 1-8/3-26/25-2, millega jäeti vaie läbi vaatamata. Kaebaja ei nõustu vaide läbi vaatamata jätmisega ning soovib, et Viru Vanglale tehtaks ettekirjutus vaadata kaebaja kahjunõue läbi. Kaebuses sisalduvad menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
5. märtsil 2026 kohtule kaebaja
6. jaanuari
7. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, kaebaja
8. veebruari
9. a vaide ning Viru Vangla
10. märtsi
11. a otsuse nr 1-8/3-26/25-2, millega jäeti kaebaja vaie läbi vaatamata (dtl 8-11). Lisaks edastas SA Ida-Viru Keskhaigla
12. märtsil 2026 kohtule kaebaja kahjunõudele antud vastuse (
13. veebruari
14. a vastus nr 1.7-1/22-1; dtl 16). KOHTU SEISUKOHT Vaidluse ese 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru Vangla edastas tema

1. jaanuaril 2026 esitatud kahju hüvitamise taotluse (dtl 11) lahendamiseks SA-le Ida-Viru Keskhaigla. Kaebaja palub teha Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks vanglal kaebaja
2. jaanuari
3. a kahju hüvitamise taotlus sisuliselt läbi vaadata. Tegemist on seega kohustamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 2).

Kaebuse tagastamine 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Kaebaja vaidlustab Viru Vangla toimingut (s.o kahjunõude edastamine haiglale) ning nõuab, et vanglat kohustataks kahjunõuet läbi vaatama. Kohus märgib, et eelviidatud vangla toiming on tehtud kohtueelses menetluses ning

§ 45lg 4 piirab kohtueelses menetluses tehtud otsuste vaidlustamist.

Kaebaja saaks sellist toimingut vaidlustada vaid juhul, kui see rikub kuidagi eraldiseisvalt tema õigusi. Kohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka kohtueelselt kahju hüvitamise nõude menetluses. Praegusel juhul ei ole kohtule äratuntav, et vanglale esitatud kahjunõude haiglale lahendamiseks edastamine rikuks kuidagi eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kuna kahjunõue puudutas psühhiaatri tegevust, ei ole kaebaja kahjunõuet võimalik lahendada kaasamata haiglat, kus psühhiaater töötab. Kaebajal on õigus esitada kohtule kahjunõue seoses psühhiaatri tegevusega, tuginedes 19. jaanuari 2026. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluses välja toodule ning kaebaja ei pea selleks eelnevalt eraldiseisvalt vaidlustama vangla toimingut tema kahjunõude edastamisel. Kui kaebaja esitab kohtule kahjunõude 19. jaanuari 2026. a taotluses toodud asjaoludel, selgitab kohus muude asjaolude seas ka välja, kes on asjas vastustaja.

§ 18

lg 1 sätestab, et 2 3-26-799 vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul õigus vaidlustada eraldiseisvalt vangla toimingut, mis seisneb kaebaja kahjunõude edastamises haiglale. Selline kaebus ei ole lubatav.

1. Kohus ei suuna kaebajat aga käesoleva asja raames kahju hüvitamise nõude esitamisele järgmistel põhjustel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-26-424 esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse, milles tugineb
2. jaanuaril 2026 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud asjaoludele. Kuigi kohus on kaebuse
3. märtsi
4. a määrusega tagastanud

§ 121

lg 1 p 3 alusel, siis on kaebaja viidatud määruse vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus, kus määruskaebemenetlus on hetkel pooleli. Haldusasi nr 3-26-424 tuleb seega lugeda jätkuvalt kohtu menetluses olevaks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-25-3310, p 7). Lisaks on kohus juba
3. märtsi
4. a määruses asjas nr 3-26-424 asunud seisukohale, et kaebaja hüvitamiskaebus on korduv ja kaebaja saab oma õigus kaitsta haldusasja nr 3-25-2851 või 3-25-4278 raames. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas esitatav hüvitamiskaebus oleks seega korduv ning ei oleks kohtus lubatav (

§ 43lg 1 p 3, § 121 lg 1 p 3).

Kaebaja saab oma õigusi kaitsta eelviidatud kohtuasjade raames. 7. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). 9.
3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 9.
4. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt haldusasjad nr 3-24-2400 ja nr 3-24-398). Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja riigipoolset õigusabi ning seda ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ka 3 3-26-799 seetõttu, et kohtu hinnangul puudub kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus, mistõttu asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

1. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4