Obsah (12)

§ 5§ 230§ 442§ 386§ 387§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Kohtunik Harju Maakohus Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 24.11.2025.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-22-11507 Tsiviilasi J. S.

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: 14.
2. hageja ja kostja sõlmisid 09.12.2020 lepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi asukohaga xxx. Sama lepinguga seadsid pooled korteriomandile tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse hageja kasuks (dtl 8-13); 14.
3. kinkelepingu eseme omand on kostjale üle läinud (dtl 14-15); 14.
4. 22.03.2022 tegi hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks (dtl 53-57, tõlge dtl 58).
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda.
6. Kohus on tuvastanud, et 09.12.2020 sõlmisid pooled kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinkeleping on täidetud.
7. Õigust kinkelepingust taganeda on hageja põhjendanud selliselt, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja vastu (VÕS § 267 p 1). Lisaks eeltoodule tugineb hageja VÕS § 267 p-le 2, kuna hageja ei ole pärast insulti võimeline end ülal pidama ning vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja hooldust. 5
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
9. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
10. VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Iga asjaolu puhul, mis annab õiguse kinkelepingust taganeda, hakkab nimetatud tähtaeg eraldi kulgema. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 270 lgs 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaeg on sisuliselt järelemõtlemisaeg, mille jooksul selgub, kas kinkelepingu eesmärgid täituvad või kas kingisaaja on kinke vääriline (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-05, p 26). 09.12.2020 sõlmisid pooled kinkelepingu, millest hageja taganes 22.03.2022 kinkelepingust taganemise avaldusega. Hagis esitatud asjaolude pinnalt sai hageja kohtu hinnangul hiljemalt juulis 2021 teada kinkelepingu taganemise õigusest (raha ülekannetest teadasaamine) ning ühe aastane kinkelepingust taganemise tähtaeg lõppes juulis
11. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja taganemisavaldus oli tähtaegne. Hageja esitas kostjale kinkelepingust taganemise avalduse 22.03.2023 ehk enne VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastast tähtaega.
12. Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja olema kehtivalt kinkelepingust taganenud, sh peavad lepingust taganemiseks olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Formaalse eelduse täitmine tähendab taganemise avalduse tegemist teisele poolele, mis hakkab kehtima teise pooleni jõudmisest. Hageja on kinkelepingust taganenud 22.03.2022 avaldusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on taganemise avalduse kätte saanud, mh on kostja 14.04.2022 hagejale vastanud, et ei tunnista kinkelepingust taganemist. Seega on käesoleval juhul kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud.
13. Kinkelepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud ka materiaalsed (sisulised) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus (VÕS § 267 p-de 1–3 loetelu).
14. Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja 6 käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. /…/ Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12).
15. Arvestades lepingust taganemise alust peab vaidluse lahendamisel arvestama lepingu sõlmimise eesmärki. Definitsiooni kohaselt on kinkeleping leping, millega kinkija annab üle talle kuuluva eseme eesmärgiga kingisaajat rikastada (VÕS § 259 lg 1). Olemusest tulenevalt tähendab kingisaaja rikastamise eesmärk, et ei tohi esineda vastusooritust, mis kinkijat omakorda rikastaks. St, et kinkelepingu sõlmimise eeldus on ühe poole rikastumine ning teise poole vara vähenemine vastavas ulatuses. Kohtule esitatud kinkelepingust nähtub, et hageja sooviks oli kostjat rikastada, andes talle tasuta üle korteriomandi asukohaga xxx. Hageja selgitas, et tema algne soov ja tahe oli korter kostjale pärandada, kuid kostja veenis hagejat kinkelepingut sõlmima. Kostja selgituste kohaselt olid ja on hageja ja kostja vahel lähedased usalduslikud suhted ning kinkelepingu sõlmimist soovis hageja. Hageja kinkis korteriomandi kostjale kui oma lapselapsele, kellega neil on lähedased suhted juba kostja lapsepõlvest alates. Eeltoodud asjaolude alusel tuvastab kohus, et tingituna isiklikest pikaajalistest lähedastest suhetest otsustas hageja kostjat rikastada, andes talle tasuta üle korteriomandi. Hageja väited selle kohta, et kinkelepingu sõlmimine toimus kostja initsiatiivil, on paljasõnalised ja tõendamata. Poolte sooviks oli luua olukord, kus hageja saab kingitud korteriomandit elamiseks kasutada kuni surmani. Seda kinnitab kinkelepinguga samal kuupäeval sõlmitud poolte kokkulepe koormata korter tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks (kinkelepingu p 6.1). Lisaks leppisid pooled lepinguga kokku, et hageja on kohustatud lepingu eset omal kulul korras hoidma, tavaliseks korrashoiuks vajalikke parendusi ning uuendusi tegema (kinkelepingu p 6.2.3) ning tasuma korteriomandi kasutamisega seotud majandamis- ja muud kulud (kinkelepingu p 6.2.4). Vaidlust ei ole selles, et kinkelepingu kohaselt lepiti kokku ka selles, et hagejal on õigus eluruumi majutada oma perekonnaliikmed, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda, et 09.12.2020 lepingu sõlmimisel oli hagejal tahe kostjat tasuta rikastada.
16. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt taganes hageja 22.03.2022 avaldusega kinkelepingust. Taganemisavalduse (dtl 53-57, tõlge dtl 58) kohaselt on kinkelepingust taganemise põhjuseks asjaolu, et kingisaaja on peale hageja haigestumist näidanud oma käitumisega kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Jäme tänamatus väljendub järgmistes asjaoludes: kingisaaja on kandnud enda kontole kinkija arvelduskontol olnud rahalised vahendid ning tagastanud need üksnes pärast pika aja möödumist ja korduvat palumist; kingisaaja on üürinud välja kinkija korteri olukorras, kus kinkija kasuks on seatud isiklik kasutusõigus; kingisaaja viskas eluruumist välja kinkija mööbli ja korterisse jäänud riided, raamatud ja mälestusesemed. Lisaks tugineti taganemisavalduses sellele, et hageja ei ole pärast insulti võimeline ennast ülal pidada, vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja hooldust ning hageja pension ei ole piisav kõigi kulude katmiseks.
17. Otsustamaks selle üle, kas kingisaaja on käitunud kinkija vastu jämedalt tänamatult peab muu hulgas arvestama kinkelepingu eesmärki, teo objektiivset hukkamõistetavust ja kinkija subjektiivset hinnangut (Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15197, p 16). 7
18. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 267 p 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 22.05.2017, 3-2-1-40-17, p 15).
19. Vaidlust ei ole selles, et 06.03.2021 sai hageja insuldi (peaajuinfarkt) ning ta viidi erakorraliselt haiglasse. Hageja on heitnud kostjale ette, et vahetult pärast hageja insulti kandis kostja kõik hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid enda kontole. Hageja selgituste kohaselt oli kostjal juurdepääs hageja Mobiil-ID-le. Hageja väitel keeldus kostja hageja hooldajale D. L.le teatamast, kui palju on arvel raha ning keeldus saatmast hageja arvelduskonto väljavõtet või paroole. Korduva palumise peale oli kostja nõus tasuma hagejale laekunud pensioni arvel Ida-Tallinna Keskhaigla AS arveid. Hageja asus kohtumenetluses väitma, et jäme tänamatus hageja ees väljendus seega selles, et kostja pani hageja suhtes toime varavastase kuriteo. Kostja väitel võeti hageja arvelduskontolt paar päeva pärast tema insulti raha välja hageja tütre ehk tema praeguse eestkostja D. L. soovil, teadmisel ja nõusolekul. Hageja tütar, D. L., määrati hageja eestkostjaks Harju Maakohtu 26.11.2021 kohtumäärusega (dtl 30-35). Kostja selgituste kohaselt ei olnud raha ülekandmise ajal teada, kas hageja tuleb oma haigusest välja või on raha vaja hageja matuste korraldamiseks. Kostja rõhutas, et teda ei ole kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest (dtl 16-20) nähtub, et 07.03.2021 on hageja arvelduskontolt tehtud kostjale väljamakse summas 9800 eurot. Arvestades kostja selgitusi ja kohtule esitatud kirjavahetust (dtl 258) nõustub kohus hageja seisukohaga, et ülekande tegemine D. L. soovil, teadmisel ja nõusolekul tõendatud ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud summa 9800 eurot on kostja poolt hagejale tagastatud 11.10.2021 summas 8800 eurot (dtl 269) ja 29.09.2021 summas 1000 eurot (dtl 270) vastavalt hageja eestkostja D. L. soovile eestkostja arvelduskontole. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja vahel olid lähedased suhted. Nimetatut kinnitab asjaolu, et kostjal oli juurdepääs hageja arvelduskontole. Arvestades hageja ja kostja vahelisi suhteid ning hagejaga 06.03.2021 toimunut, ei näidanud kostja kohtu hinnangul hageja arvelduskontolt enda kontole raha kandmisega hageja vastu üles jämedat tänamatust. Isegi kui raha ülekandmine ei toimunud hageja tütre D. L. soovil, teadmisel ja nõusolekul, on kostja kohtu arvates veenvalt põhistanud ülekande tegemise eesmärki. Kostja on endale üle kantud rahalised vahendid hagejale tagastanud ning hageja hooldajale ja hilisemale eestkostjale hageja arvelduskontole juurdepääsu taganud.
20. Hageja leiab, et jämedat tänamatust on kostja hageja vastu üles näidanud sellega, et üüris xxx korteri välja olukorras, kus hageja kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Hageja heidab kostjale ette, et korteri välja üürimise ajal ei olnud hagejal võimalik korterit oma elukohana kasutada. Lisaks heidab hageja kostjale ette, et korteri välja üürimiseks tehti korteris sanitaarremont, mille käigus viskas kostja eluruumist välja hageja mööbli ja korterisse jäänud riided, raamatud ja mälestusesemed. Hageja on tõendanud, et kostja ja A. Kushenkov sõlmisid 23.10.2021 üürilepingu (dtl 21-29), millega anti korteriomand asukohaga xxx üürile. Vaidlust ei ole selles, et 07.02.2022 edastati kostjale teade (dtl 3637), milles paluti tagada hagejale reaalne võimalus elada xxx asuvas korteris. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ütles seepeale üürilepingu üles ning vabastas korteri. Kostja selgituste kohaselt sai hageja 06.03.2021 insuldi (peaajuinfarkt) ning ta viidi 8 erakorraliselt Ida-Tallinna Keskhaiglasse. 10.03.2021 suunati hageja hooldushaiglasse ning järgnevalt viibis hageja taastusravirežiimil erinevates hooldushaiglates. Pooled on oma seisukohtades avaldanud, et vahetult pärast insulti ning ka hiljem ei olnud hageja võimeline iseseisvalt toime tulema, ta vajas pidavat abi ning hooldust. Asjaolu, et kostja otsustas tühjana seisnud korteriomandi üürile anda, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kostja näitas sellega hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Vastupidi, kostja on tõendanud, et kandis omast vabast tahtest igakuiselt korteri üüriperioodil, s.o maksetega perioodil 22.11.2021 – 15.02.2022 üüritulu 500 eurot hageja arveldusarvele (dtl 262265). Seega tuvastab kohus, et korteri välja üürimisest sai hageja kasu. 07.02.2022 teate (dtl 36-37) peale lõpetas kostja korteri osas sõlmitud üürilepingu ning korter seisis seejärel pikalt (vähemalt pool aastat) tühjana kellegi poolt kasutamata ja üüritulu teenimata. Kohus nõustub, et ka võimalikust edasisest üüritulust oleks hageja saanud kasu ja seda oleks saanud kasutada hageja hooldamiseks.
21. Hageja leiab, et jäme tänamatus seisneb ka selles, et enne korteri üürile andmist viskas kostja hageja eluruumist välja hageja mööbli ja korterisse jäänud riided, raamatud ja mälestusesemed. Kostja selgituste kohaselt vajas korter enne välja üürimist sanitaarremonti. Kostja selgituste kohaselt oli korteris olnud mööbel vana, pikaajalisest kasutamisest kulunud ning katki. Korteri välja üürimiseks kõnesolev mööbel ei sobinud. Hageja on seevastu seisukohal, et korter oli mööbliga sisustatud ning puudus igasugune vajadus uue mööbli soetamiseks. Pooled on menetluses esitanud kohtule pilte korteri sisustusest enne ja pärast sanitaarremonti (dtl 39-41, 70, 267- 268). Vaidlust ei ole selles, et hageja palus 23.02.2022 kirjaga (dtl 42, tõlge dtl 43) ja 11.03.2022 kirjaga (dtl 47-48, tõlge 49-50) kostjal tagastada xxx korterist kostja poolt ära viidud hagejale kuulunud mööbliesemed ning hagejale kuulunud isiklikud esemed (riided, raamatud jne). Kostja asjade tagastamise nõuet ei tunnista. Kostja selgituste kohaselt oli ja on korter möbleeritud ning oma väite tõendamiseks esitas kostja fotod hageja toast (dtl 386) ja elutoast (dtl 387). Kostja on tõendanud, et toad on sisustatud, voodipesu asub korterisiseses panipaigas ja elutoas asuva diivani pesukastis, köögis on olemas sööginõud ja muud köögitarbed (dtl 388-390). Kohus leiab, et kostja poolt vaidlusaluses korteris sanitaarremondi tegemise ning mööbli väljavahetamisega ei näidanud kostja hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Kostja selgituste kohaselt ei jäänud enne korteri välja üürimist korterisse hageja isiklikke asju (rõivaid ning mälestusesemeid), enamus nendest anti üle hageja eestkostjale, mõned raamatud jäid kostja kätte. Asjaolu, et poolte vahel on vaidlus asjade emotsionaalse väärtuse üle, ei tähenda seda, et kostja oleks üles näidanud jämedat tänamatust. Vastupidist ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud.
22. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et hageja taotles D. L. rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi (xxx) andmete muutmist (dtl 46). Poolte vahel sõlmitud kinkelepingus lepiti kokku, et hagejal on õigus eluruumi majutada oma perekonnaliikmed, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Rahvastikuregistri kannetel on informatiivne tähendus. 23.10.2021 sõlmitud üürilepingu (dtl 21-29) lõpetas kostja koheselt 07.02.2022 teate (dtl 36-37) alusel ning üürilepingu lõpetamise järel seisis korter pikalt tühjana ja kellegi poolt kasutamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks takistanud hagejal eluruumi majutada oma perekonnaliikmeid või isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks.
23. Arvestades kinkelepingu eesmärki, kostja tegude objektiivset hukkamõistetavust ja hageja subjektiivset hinnangut kostja tegevuse kohta, asub kohus seisukohale, et kostja ei 9 ole oma tegevusega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on käitunud hageja suhtes viisil, mida saab pidada jämedaks tänamatuseks ning asjaolud, millele hageja tugineb, ei tähenda jämedat tänamatust. Kohtu hinnangul on kostja seevastu menetluses tõendanud pikaaegseid, lähedasi ja normaalseid suhted enda ja hageja vahel (dtl 257, 484-486) ning ka hageja materiaalset toetamist (nt üüritulu maksmine hagejale, dtl 262-265). Jämeda tänamatuse ülesnäitamine hageja või tema lähedase inimese vastu kostja poolt ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda § 268 lg 1, § 267 p 1 alusel väidetava jämeda tänamatuse tõttu.
24. Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel ka sellele, et hageja ei ole pärast insulti võimeline ennast ülal pidada, vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja hooldust ning hageja pension ei ole piisav kõigi kulude katmiseks.
25. VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 267 p 2 alusel võib kinkija võib kinkelepingust taganeda, kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.
26. Hageja väidetel ei ole ta võimeline ennast mõistlikult ülal pidama ja vajab hooldamist. Hageja pension ei ole piisav kõigi kulude kandmiseks ning hageja eestkostja on osaliselt kandnud hageja hoolduskulusid enda vahendite arvel. Kostja on hageja teise astme alaneja sugulane ja tal oli kuni 07.05.2022 vaieldamatult ülalpidamiskohustus hageja suhtes. Hageja eest on hoolitsenud ja tema ravi korraldanud hageja eestkostja ainuisikuliselt. Kostja ei ole aktiivselt osalenud hageja ravi korraldamisel ja kulude kandmisel. Kostja on seisukohal, et hageja väited ei vasta tõele. Kostja on aktiivselt osalenud hageja ravis ja hoolduses ning on seda teinud oma võimalustest lähtuvalt. Kostja leiab, et perekonnaseadusest tulenevalt puudub tal kohustus hagejat kui oma vanaema ülal pidada ehk osaleda vanaema ravi ja hoolduse korraldamises. Vaatamata asjaolule, et seadus ei kohusta kostjat oma vanaema eest hoolitsema, on kostja seda senini vastavalt oma võimalustele teinud ning teeb ka edaspidi.
27. Kinkija tervise oluline ja järsk halvenemine ning sellega seonduv ülalpidamisvajaduse tekkimine või suurenemine võivad anda aluse lepingust taganemiseks VÕS § 267 p 2 ja § 268 lg 1 järgi (Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-9038, p 30). Kaaludes esitatud tõendeid, sh hageja haigestumisest tekkinud ülalpidamisvajadust ja hageja varanduslikku seisu, kohtu hinnangul antud juhul asjaolu, et hageja peale kinkelepingu sõlmimist haigestus, ei anna alust kinkelepingust taganemiseks. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kostja poolt xxx korteriomandi omamine mõjutab hageja igapäevast suutlikkust oma tavapäraseid eluvajadusi katta. Asjaolu, et hageja saaks vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisel ning väiksema ja odavama korteriomandi soetamisel alles jääva raha arvel katta oma igapäevaseid vajadusi, on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja on ise väitnud, et saab tasuda hädavajalikke kulusid igapäevase abi eest. Hageja on menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et D. L. on kandnud hageja ravikulusid (dtl 71-76), ravi on olnud edukas (dtl 282-295). Hageja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt makstav pension ja sotsiaaltoetused (dtl 409433). Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejale kuulub suvila asukohaga xxx (registriosa nr xxx), mis on välja üüritud ning hagejale laekub üüritulu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et 10 kinkelepingu eseme tagasikandmine hageja omandisse parandaks hageja igapäevast suutlikkust oma tavapäraseid eluvajadusi ja kulusid igapäevase abi eest katta. Hageja võõrandas vaidlusaluse kinkelepinguga ühe oma kahest talle kuulunud kinnisasjast, tagades endale selliselt tema omandisse alles jääva kinnisasja (xxx, registriosa nr xxx) näol piisava varandusliku tagavara ettenägematuteks kuludeks. Lisaks, kostja ei ole keeldunud vanaema eest hoolitsemast, sh vanaema rahaliselt toetamast (dtl 262-265). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda ka § 268 lg 1, § 267 p 2 alusel hageja haigestumisega seonduva ülalpidamisvajaduse tekkimise tõttu.
28. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud, mistõttu puudub alus xxx korteriomandi tagastamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
29. Kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma, kohtu lõppjäreldusi ei muuda ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Hagi tagamise abinõu tühistamine 39.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 40. Kohus tagas 29.08.2022 määrusega hagi ja 29.08.2022 määruse alusel kanti registriossa nr xxx kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx hageja kasuks eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. 41.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb

§ 386lg 4 järgi tühistada.

Kohus tühistab

§ 386

lg 4 alusel Harju Maakohtu 29.08.2022 määruse alusel hagi tagamise korras registriossa nr xxx kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx kantud eelmärke omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks. 42. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 387

lg 2 kohaselt saadab kohus üksnes hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks hageja taotlusel. Hagi tagamise abinõu tühistamisel kohus lahendit registripidajale ei edasta. Eelmärke kustutamiseks tuleb kostjal esitada avaldus registripidajale kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 43. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 44. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174

lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude 11 jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 45.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 22.08.2025 (dtl 530-531). Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 2 450 eurot (käibemaksuta).
2. Kostja esindaja on teinud menetluses järgmiseid toiminguid: Kuupäev Toiming
3. 19.09.2022 Hagimaterjalidega tutvumine
4. 19.09.2022 Kliendiga telefoniline nõupidamine
5. 25.-26.09.2022 Kostja vastuse koostamine, vormistamine ja kohtule esitamine
6. 27.04.2022 Kliendiga nõupidamine
7. 15.05.2023 Tõendite kogumine ja esitamine kohtule
8. 30.06.2023 Kostja kirjaliku seisukoha koostamine hageja tõenditele
9. 14.11.2023 Tutvumine hageja vastusega kohtunõudele
10. 17.11.2023 Kliendiga telefoniline nõupidamine
11. 24.-25.11.2023 Kostja kirjaliku seisukoha koostamine ja vormistamine hageja vastusele
12. 03.07.2025 Tutvumine 25.06.2025 kohtukirjaga
13. 09.07.2025 Kliendiga telefoniline nõupidamine
14. 29.-30.07.2025 Tõendite kogumine, selgituste koostamine, nende esitamine kohtule
15. 02.08.2025 Kliendiga telefoniline nõupidamine
16. 14.08.2025 Kostja kirjaliku seisukoha koostamine ja vormistamine hageja seisukohale, kohtule esitamine
17. 21.08.2025 Kostja lõplike seisukohtade koostamine ja vormistamine ja kohtule esitamine KOKKU: Aeg (h) 1,0 1,0 3,0 1,5 1,5 1,0 0,5 1,0 3,0 0,5 1,0 3,0 1,5 2,0 3,0 24,5
18. Kohus, hinnanud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud kliendiga nõupidamisteks (sh telefoni teel) kokku 6 tundi. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ja kliendi vaheline suhtlus põhjendatud ja vajalik menetlustoiming, kuid sellele kulunud aeg on käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ajamahus kokku 3 tundi. Ülejäänud osas on väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses põhjendatud ja vajalikud, toimingutele kulunud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega kostja esindaja põhjendatud ajakuluks on 21,5 tundi. 12
19. Kostja on märkinud, et tema esindaja osutas talle õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 2150 eurot (21,5x100). 50.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 13