Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-26-3391 Tsiviilasi Osaühingu Orgita Põld hagi osaühing Grenor Trade va

§ 661lg 4 alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Orgita Põld hagi osaühing Grenor Trade vastu põhivõlgnevuse 8035,20 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 2699,83 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 05.08.2025 virnastatud võsa ostu-müügilepingu nr 050825/L. Hageja koostas 14.08.2025 üleandmise ja vastuvõtmisakti põhjal arve nr 25173, mille tasumise tähtaeg oli 28.08.
2. Kostja arvet hagejale tasunud ei ole.
3. Pooled esitasid kohtule 17.03.2026 kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 5. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 2 2-26-3391 7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 8.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Pooled on esitanud taotluse, et kohus tagastaks hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 490 eurot.

§ 150

lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 980 eurot. Seega rahuldab kohus poolte taotluse ning tagastab pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 490 eurot hageja arvelduskontole, kust riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 3