KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht XXX, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-15777 Tsiviilasi L. S. (L. S.) taotlus vaadata töövaidlusasjas nr XXX rahuldatud XXX

§ 190lg 7 alusel vabastada L.

S. talle osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise kohustusest ning jätta riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses riigi kanda. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. L. S. esitas
2. novembril 2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XXX vastu töövaidlusasjas nr XXX. Selles töövaidlusasjas lahendas töövaidluskomisjon XXX töövaidlusavaldust L. S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemiseks ning L. S. vastuavaldust XXX-lt töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise, kütusekompensatsiooni ja ületunnitöötasu väljamõistmiseks.
3. Hagiavaldusele lisatud töövaidluskomisjoni
4. septembri 2023 otsusest nähtuvalt rahuldas töövaidluskomisjon täies ulatuses tööandaja avalduse, tuvastas XXX ja L. S. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 104 lg 1 alusel ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg-te 1 ja 4 alusel korraliselt
5. augustil
6. L. S. töövaidlusavalduse XXX vastu jättis töövaidluskomisjon sama otsusega täies ulatuses rahuldamata.
7. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § § 58 lg 4 alusel kohus käsitas L. S. hagiavaldust L. S. ja XXX vahelise töölepingu ülesütlemise erakorralisuse tuvastamise nõude osas taotlusena vaadata töövaidluskomisjonile esitatud tööandja avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. TvLS § 5 alusel luges töövaidluskomisjonile esitatud tööandja avalduse hagiavalduseks.
8. veebruari 2025 määrusega kohus võttis tsiviilasjas nr 2-23-15777 menetlusse ja liitis ühte menetlusse XXX hagi L. S. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemiseks ning L. S. hagi XXX vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise ja ületunnitöö tasu väljamõistmiseks.
9. Kohus
10. veebruari 2025 määrusega jättis L. S. hagi XXX vastu kütusekompensatsiooni 2281,20 euro väljamõistmiseks käiguta ja määras L. S. le tähtaja riigilõivu 350 euro tasumiseks. Kuna L. S. riigilõivu ei tasunud, keeldus kohus
11. märtsi 2025 määrusega selle nõude menetlusse võtmisest. Määrus on jõustunud ning sellega jõustus töövaidluskomisjoni XXX otsus L. S. kütusekompensatsiooni nõude rahuldamata jätmise osas. Tsiviilasja hinna täpsustamine
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

)

§ 136lg 1 alusel kohus 17.

veebruari 2025 hagi osaliselt menetlusse võtmise määruses määras poolte nõuetele hagi hinnad. L. S. varaliste nõuete hinnaks kohus määras

§ 124

lg 1 alusel ekslikult kõikide nõuete summa, kuigi kütusekompensatsiooni nõude jättis kohus käiguta. Kuna see nõue jäi hiljem ka menetlusse võtmata, ei ole L. S. hagiavalduses märgitud nõuete kogusumma alusel määratud tsiviilasja hind 7910,20 eurot õige. L. S. hagi õige hind on 5629 eurot (TLS § 100 lg 4 alusel 2

§ 136

lg 4 kohaselt kohus võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Eeltoodu alusel kohus muudab L. S. hagi hinda ja määrab uueks hinnaks 5629 eurot. 6. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. XXX korraldaval kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile.

§ 430

lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: menetlus lõpetatakse selliselt, et keegi kellelegi midagi ei maksa ehk L. S. loobub töövaidlusasja hagimenetluses lahendamisest ja XXX vastu esitatud nõuetest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda; sellega jõustub töövaidluskomisjoni otsus, millega tuvastati L. S. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning tööleping loeti TLS § 85 lg 1 ja 4 alusel lõpetatuks

1. augustil
3. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palus jätta riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 8.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. TvLS § 58 lg-test 4 ja 8 tulenevalt juhul, kui kohu poole pöördunud isik loobub kohtule esitatud avaldusest vaadata hagimenetluses läbi vastaspoole nõuded, mille töövaidluskomisjon rahuldas, jõustub töövaidluskomisjoni otsus.
3. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kompromissis, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

1. Menetlusabi hüvitamisest vabastamine.
2. juuli 2025 määrusega kohus andis L. S. le selles asjas esindamiseks riigi õigusabi, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 protsendi ulatuses võrdse suurusega osamaksetega 12 kuu jooksul alates riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. Kompromissi sõlmimisel hageja taotles, et kohus jätaks riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 13.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt muu hulgas asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna menetlus lõpeb kompromissi sõlmimisega, on siin asjas põhjendatud L. S. vabastada riigi õigusabi andmisel talle pandud kohustusest hüvitada pooles ulatuses riigi 3

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 2 ja 3 alusel jõustub määrus selle avalikult teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 4