Obsah (6)

§ 28§ 1§ 29§ 4§ 5§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. märts 2024, Pärnu kohtumaja Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on kostja kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel. Kostja ei ole kinni pidanud oma kohustustest ning on maksnud töötajale raha kokkulepitust vähem. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti väljavõtte (MTA TSD väljavõte, 21.7.23 hagi lisa nr 4) kohaselt on kostja perioodil 01.2022 – 09.2022 deklareerinud hagejale teostatud väljamakseid oluliselt erinevalt sellest, mida ta väidab olevat hagejaga kokku leppinud. Alates septembrikuust ei ole tööandja deklaratsioone esitanud. Kostja väidete kohaselt oli hageja kuutöötasu 740 eurot neto, mis tähendab et deklaratsioonil kajastuv igakuine väljamakse brutosumma oleks pidanud ajavahemikul 01.2022 – 09.2022 olema 789.94 eurot ning märgitud perioodil kogusumma 7109.

1. Muu hulgas on kostja ajavahemikus 07.2022 – 09.2022 kajastanud deklaratsioonil väljamakse brutosummasid (850 eurot bruto ehk 786.32 neto) oluliselt suuremas määras, kui ta väitis olevat hageja kuutöötasu (740 eurot neto). Hageja on seisukohal, et töölepingu (sh töötasu kokkuleppe) kirjalik vormistamine ja dokumenteerimiskohustus oli kostja ülesanne, mille kostja on jätnud täies ulatuses täitmata. Kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab seega täies ulatuses tööandja, st vaidluse korral ei ole võimalik töötajatele makstava töötasu suurust tõendada.
2. Hageja nõudeks on saamata jäänud töötasu nõue summas 1280,50 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid töötasunõudelt 1280.50 eurot, perioodi 06.02.2023 – 15.08.2023.a eest VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras, s.o summas 72,78 eurot ning TsMS § 367 alusel viiviseid VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras töötasu maksmisega viivitamise eest perioodil alates töövaidluskomisjonile avalduse esitamisest 16.08.2023.a kuni nõude kostja poolt täieliku täitmiseni. Hageja on esitanud algselt kohtusse ka saamata puhkusetasu nõude, netosummas 126,45 eurot ning viivisenõuded tasumata puhkusetasult. Hageja on 22.02.2024 oma puhkusetasu nõude tagasi võtnud, kuid ei ole tagasi võtnud puhkusetasuga seonduvaid viivise nõudeid. Kuna kohus jätab hageja puhkusetasu nõude läbi vaatamata, siis ei käsitle kohus ka puhkusetasuga seotud viivisenõudeid. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kostja vastuväited ja tõendid 4 2-23-9011
3. Kostja on esitanud vastuse hagile 15.09.
4. Kostja haginõudeid ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostja vastus ei vasta nõuetele ning andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja korrektset vastust kohtule ei esitanud. Kostja ei ole seisukohti esitanud ka kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Töövaidluskomisjonis on kostja väitnud, et kokkulepitud töötasu oli 740 eurot kuus (bruto). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7. Kohus on tuvastanud järgnevad asjaolud: 18.1 Hageja asus 2021 aastal kostja juures tööle köögi abitöölise ametikohale. Kirjalikku töölepingut temaga ei sõlmitud. Töölepingu seaduse (

) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

§ 1

lõike 2 kohaselt eeldatakse töölepingu olemasolu, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Kostja on kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustust rikkunud. Kuna mõlemad pooled ei vaidlusta, et hageja kostja juures töötas ning seda hagis märgitud perioodil ning kostja on hagejale ka tasu maksnud, mida tõendavad pangakonto väljavõtted, loeb kohus tuvastatuks, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel hagis märgitud perioodil 01.02.2022 kuni 06.02.2023 18.2 Kostja tasus hagejale töötasu kolmanda isiku, Pootsman OÜ vahendusel. Töötasu tasuti osade kaupa ning väljamakseid tehti erinevatel kuupäevadel. Vastav asjaolu on tõendatud pangakonto väljavõtetega. 18.3 Kostja on deklareerinud hagejale väljamakseid 01.2022-09.2022 ning pärast seda ei ole tööandja Maksu-ja Tolliametile deklaratsioone esitanud. Vastav asjaolu on tõendatud MTA TSD väljavõtetega. 18.4 Hageja ütles töölepingu 06.02.2023 üles. Kostja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ning tööleping on poolte vahel 06.02.2023 lõppenud. Vastav asjaolu on tõendatud Messengeri vestlusega, kus kostja on hagejale muuhulgas kirjutanud: „Saime täita sinu soovi ja lõpetasime sinuga sõlmitud töölepingu, vastavalt sinu avaldusele 06.02.2023“. 3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline oli kokkulepitud töötasu ja kas seega tööandjal on töötaja ees täitmata kohustusi, s.o kas tööandja on tasunud töötajale ettenähtust vähem palka. 5 2-23-9011 4.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 29

lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on kokku leppinud töötasu suuruses.

§ 4

lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult ehk poolte vahel saavutatud kokkulepped peavad kajastuma kirjalikus töölepingus. Kirjalik tööleping peab sisaldama teavet töötasu kohta

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt.

§ 33lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus.

5. Kohus leiab, et kuigi tööandja on rikkunud

§ 4

lg 2 ja seega ka

§ 5lg 1 p 5, s.o.

pole sõlminud töötajaga kirjalikku töölepingut, kust nähtuks kokku lepitud töötasu ja selle maksmise kord, samuti on tööandja rikkunud

§ 33

lg 1, mille kohaselt makstakse töötasu üks kord kuus (tööandja on tasunud töötasu osade kaupa), ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna töötaja ei ole omalt poolt tõendanud, milline oli kokkulepitud töötasu suurus. 6.

§ 29reguleerib töötasuga seonduvat.

Töötasu mõiste tuleneb

§-st 5, mille järgi on tegemist töö eest makstava tasuga, milles on kokku lepitud.

ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. Seadus eeldab, et pooled lepivad töötasus kokku. Töötasu võib koosneda eri osadest, mille suurused või arvestamise viisid nähakse ette töölepingus.

lubab kokku leppida töötasu arvestamise viisis ajaühiku (tunnitöötasu, kuutöötasu) või töösoorituste hulga (tükitöö) eest.

1. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei pea pooltel olema sõlmitud kuupalgaline kokkulepe ning palk võib olla kokkulepitud ka tunnitasuna. Töölepingu seadus ei määratle, et pooled peavad sõlmima kokkuleppe töötasu osas vaid kuupalgaliselt. Samas ei ole käesolevas asjas kumbki pool suutnud tõendada, milline oli poolte kokkulepe, kas kuupalgaline või tunnitasuna ning milline oli kokkulepitud töötasu suurus. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kui töötasu arvestati tunnitasuna, siis mitu tundi hageja reaalselt iga kuuliselt kostja juures töötas. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud Messengeri vestlus (21.07.23 hagi lisa 1), kust nähtuvad hageja poolt kirja pandud tunnid ning vastavalt töötasu arvestus, ei ole piisav tõend. Samast Messengeri vestlusest nähtub, et kostja avaldab imestust, kust hageja sai sellised summad ning vastab, et hagejal on kindel palk.
2. Kohus selgitas oma 13.02.2024 kohtu kirjas, et pooltel on mõlemal võrdne tõendamiskoormis, ehk mõlemad pooled on kohustatud enda väiteid tõendama. Pooltel on vaidlus asjaolu üle, milline kokkulepe oli pooltel hageja töötasu osas, s.o. kas töötasu oli kokkulepitud kuutasuna või tunnitasuna ning millises summas. Kohus selgitas hagejale, et on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõenditest ei pruugi piisata töötasu suuruse tõendamiseks. Hageja ei saa eeldada, et kuna kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab tööandja, siis töötaja ei pea omalt poolt väidetava kokkulepitud töötasu suurust tõendama. Kohus tegi ettepaneku hagejal esitada täiendavad tõendid, mis kinnitaksid hageja väiteid, et töötasu kokkulepe oli just selline nagu hageja väidab. Hageja esitas täiendavalt C. P. seletuse. Muid täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud. Ka kostja, vaatamata kohtu selgitustele ( et kostjal on hagejaga samasugune tõendamiskoormis, ehk kui kostja väidab, et neil oli hagejaga kokkulepitud teistsugune töötasu suurus, kui hageja on väitnud, tuleb kostjal tõendada, et just tema poolt esile toodud palgasuurus on tõene), täiendavaid tõendeid ei esitanud.
3. Kohus analüüsis kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis, s.o 21.07.23 hagiga lisatud tõendeid ning C. P. selgitust ning leiab, et vastavad tõendid ei kinnita hageja väiteid, et neil oli kostjaga kokkulepe, mille järgselt oli hageja töötasu algselt 4,5 eurot tunnis ja alates september 2022, 5 eurot tunnis. Töötasu kokkulepet summas 4,5 eurot ja hiljem 5 eurot tunnis ei kinnita Maksu- ja Tolliameti TSD väljavõte ega pangakonto väljavõte, ega ka Messengeri vestlused. 6 2-23-9011 Kohus ei nõustu hagejaga, et asjaolu, et kostja on ajavahemikus 07.2022 – 09.2022 kajastanud deklaratsioonil väljamakse brutosummasid 850 eurot (mis teeks tunnitasuna 5 eurot bruto), tõendaks hageja poolt väidetud töötasu kokkulepet. Kostja on deklareerinud perioodil 01.2022-09.2022 erinevaid summasid ning pärast seda ei ole tööandja üldse Maksuja Tolliametile deklaratsioone esitanud. Ka pangakonto väljavõtetest nähtub, et üle on kantud kuude lõikes erinevad summad. Messengeri vestlusest nähtuvalt ei ole kostja nõustunud hageja käsitlusega töötasu suurusest. Samuti ei tõenda hageja poolt väidetud töötasu kokkulepet ka C. P. selgitus. C. P. väidab küll oma seletuses, et oli ise juures, kui kostja ütles hagejale tunnitasu suuruseks 4,5 eurot ning hilisemalt kuulis hageja käest, et kostja oli hageja tunnitasu tõstnud 5 eurole, kuid kohtu hinnangul ei tõenda C. P.i poolt kuuldu, et pooled oleksid ka tegelikkuses sellises tunnitasu suuruses kokkuleppe sõlminud. Seega kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata. Lisaks nähtub asjaoludest, et hagejal on olnud segadus nii puhkusel oldud päevade arvus, kui ka isegi selles, millisel ametikohal hageja töötas. Hageja on kohtusse esitatud avalduses märkinud, et töötas köögi abitöölisena, kuid TVK-s oli poolte vahel vaidlus ka ametikoha osas, ehk hageja väitis, et ta töötas klienditeenindajana. Samuti sisaldas esialgne hagi ka puhkusetasu nõuet, mida TVK ei rahuldanud. Kohtu 13.02.2024 kirja peale, kus paluti puhkusetasu nõuet täpsustada ja tõendada, võttis hageja vastava nõude tagasi. Seega, kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et hageja on ise eksinud ka enda poolt välja toodud asjaoludes ning hilisemalt neid parandanud.
4. Kohus viitas eelpool, et töölepingu (sh töötasu kokkuleppe) kirjalik vormistamine ja dokumenteerimiskohustus oli kostja ülesanne, mille kostja on jätnud täies ulatuses täitmata. Kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab tööandja, st vaidluse korral ei ole võimalik töötajatele makstava töötasu suurust tõendada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.12.2005 otsuse 3-2-1-124-05 punktis 12 selgitanud, et suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad.
5. Kohtule ei ole ka kostja tõendanud, milline oli poolte kokkulepe töötasu osas. Kohus leiab, et kohus ei saa lähtuda kostja poolt paljasõnalisest väitest, et töötasu oli lepitud kokku kuutasuna ja summas 740 eurot (bruto). Kostja selliseid väiteid ei tõenda samuti ükski asjas esitatud tõend.
6. Seega, kuna pooled pole tõendanud töötasu kokkuleppe suurust, siis tugineb kohus Eesti statistika andmetele, nagu seda on teinud ka TVK. Vastavalt

§ 29

lg 2, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Statistikaameti (https://palgad.stat.ee/#) andmetel oli 2022.a IV kvartali keskmine töötasu köögiabilisel Pärnu maakonnas 745 eurot (bruto) kuus. Lähtudes eelnevast loeb kohus hageja töötasuks viidatud perioodil tervikuna 745 eurot (bruto) kuus, kuna aastal 2022 oli see netotasuna 674,54 eurot ning 2023 jaanuar ja veebruar 705,34 eurot kuus. Nõnda oleks hageja pidanud perioodil 01.02.2022 – 06.02.2023 töötasuna välja teenima 01.02.2022—31.12.2022 perioodi eest 7419,94 eurot, jaanuar 2023 eest 705,34 eurot ja veebruari 6 päeva eest (705,34/28=25,19, 25,19x6=151,14) 151,14 eurot (neto) ehk kokku 8276,42 eurot (neto). Samas on hageja kinnitanud, et kasutas puhkuseõigust perioodidel 11.07—24.07.2022, 08.11 — 14.11.2022 ning 30.01.

1. Ehk viidatud perioodil 22 kalendripäeva ulatuses. Seega 7 2-23-9011 hagejale tuli 22 kalendripäeva ulatuses maksta viidatud perioodil puhkusetasu ning mitte töötasu ja TVK on ka puhkusetasu, summas 554,37 eurot kostjalt vastava perioodi eest välja mõistnud. Seega, kui lahutada summast 8276,42 puhkusetasu 554,37 eurot, oleks pidanud kostja tasuma hagejale perioodi 01.02.2022- 06.02.2023 eest töötasu summas 7722,05 eurot (neto).
2. Pangakonto väljavõtte alusel on tõendatud, et kostja tasus hagejale perioodi 01.02.2022 – 06.02.2023 eest töötasu kokku 8039,25 eurot (neto), mistõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on täitnud hageja ees oma kohustust töötasu tasumises ning kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi.
3. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hagejale on tasutud töötasu nõutud perioodil ning hageja nõue saamata jäänud töötasu nõudes summas 1280,50 tuleb jätta rahuldamata.
4. Kuna kohus jätab hageja töötasu nõude rahuldamata, ei rahulda kohus ka hageja viivisenõuet. Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
6. TSMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hageja hagiavalduse rahuldamata ning seega menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohtule teadaolevalt kostjal menetluskulusid tekkinud pole ning menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra seega kohus menetluskulude suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Brigitta Mõttus Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
7. Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 25.03.2024 kohtuotsus osas, millega kohus jättis rahuldamata K. E.i hagi Shidey OÜ vastu töötasu ja viivise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada K. E.i hagi ja mõista Shidey OÜlt K. E.i kasuks välja saamata jäänud töötasu 1280,50 eurot (neto), viivis põhivõlalt ajavahemiku 06.02.2022– 17.10.2024 eest 362,78 eurot ja edasiulatuv viivis alates 18.20.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
8. K. E.i apellatsioonkaebus rahuldada.
9. Maakohtu menetluskulud jätta 7,70% ulatuses K. E.i ja 92,30% ulatuses Shidey OÜ kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud 100% ulatuses Shidey OÜ kanda. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgnevas sõnastuses: 8 2-23-9011
10. Jätta K. E.i hagi Shidey OÜ vastu puhkusetasu 126,45 euro ja viivise nõudes läbi vaatamata.
11. Rahuldada K. E.i hagi ja mõista Shidey OÜlt K. E.i kasuks välja saamata jäänud töötasu 1280,50 eurot (neto), viivis põhivõlalt ajavahemiku 06.02.2022–17.10.2024 eest 362,78 eurot ja edasiulatuv viivis alates 18.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
12. Maakohtu menetluskulud jätta 7,70% ulatuses K. E.i ja 92,30% ulatuses Shidey OÜ kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud 100% ulatuses Shidey OÜ kanda. 9