2-24-220/28

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-220 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi K Z hagi H H vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistung 20.02.2024 Menetlusosalised ja esindajad Hageja K Z (ik XXX); elukoht XXX Kostja H H (ik XXX); elukoht XXX RESOLUTSIOON
2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-220 menetlus hagist loobumise tõttu.
3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud K Z kanda. Menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
4. Vabastada K Z menetluskulude, tasumata 100 euro riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta K Z 100 eurot riigilõivu Eesti Vabariigi kanda.
5. Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on K Z hagi H H vastu abielu lahutamise nõudes. 2-22-4669 20.02.
6. a kohtuistungil esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja menetluse lõpetamise osas vastuväiteid kohtuistungil ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS §le 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esitas kohtuistungil kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus leiab, et hagist loobumine abilelu lahutamise nõudes ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi ega menetlusosaliste õiguseid. Kostja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et kuna hageja loobus hagist omal soovil, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasneks kostjale kohtukulud. Tsiviilasja toimikust ka ei nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal lepinguline esindaja. Kostja esitas kohtule menetlusdokumente ja osales kohtuistungil isiklikult. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetlusabi andmine Viru Maakohtu 17.01.
7. a määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati hagejat täielikult 100 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. 2 2-22-4669 Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 100 eurot. Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on
8. juuni
9. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10 p-s 10 märkinud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Menetlusabi oli hagejale antud jaanuaris
10. a, s.o 1,5 kuud tagasi. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et hageja ainsaks sissetulekuks on taotleja perekonna sotsiaaltoetused ja laste toetused. Kohus asus seisukohale, et taotleja perekonna käesolev sissetulek kulub taotleja ja tema laste minimaalse elukorralduse tagamiseks. Kohus tuvastas, et taotlejal puuduvad muu vara ja sissetulekud, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ja millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund ei ole tsiviilasja menetluse jooksul märkimisväärselt muutunud. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetluskulud - tasumata riigilõiv 100 eurot Eesti Vabariigi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3