) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt
lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. 2 2-24-13835 Kompromissimääruse peale ei või esitada määruskaebust Kohtuistungi aja tühistamine Tsiviilasjas oli määratud kohtuistung 11. märtsile 2025 algusega kell 10:00. Vastavalt
lg 1 ls 1 võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab kompromissi sõlmimist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks, kuna puudub vajadus kompromissi sõlmimist arutada kohtuistungil. Kohus tühistab 11. märtsil 2025 määratud kohtuistungi aja ning lõpetab menetluse kohtuistungit pidamata. Menetluskulud
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis menetluskulude jaotuses kokku - kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 600 eurot. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.