Obsah (11)

§ 233§ 656§ 392§ 348§ 652§ 333§ 230§ 5§ 438§ 442§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-61698 Ts

§ 233

lg 1 ja lg 2 kohaselt peab kohus piisavate tõendite puudumise korral määrama hüvitatava summa oma siseveendumuse järgi.

1. Ilmselge ja tõendatud on, et töövõtulepingu poolteks olid kostja ja OÜ Kiviehitus. Iseenesestmõistatavalt tuleb eeldada, et kui keegi tegutseb äriühingu juhatuse liikmena majandus- ja kutsetegevuses, siis ta tegutseb, sh sõlmib lepinguid selle äriühingu nimel. Maakohus tuvastas, et suuremas osas teostasid töid OÜ Kiviehitus töötajad, mitte AŠ isiklikult. Samuti on kõik asjaga seotud e-kirjad saadetud just äriühingu e-posti aadressile ja just sellelt aadressilt.
2. Töövõtulepingut OÜ-ga Kiviehitus kinnitab ka 16.04.2009 OÜ Kiviehitus hinnapakkumine ja tööde alustamine OÜ Kiviehitus töötajate poolt pärast pakkumise esitamist. Maakohtu põhjendused kostjale OÜ Kiviehitus 16.04.2009 hinnapakkumise kättetoimetamise kohta on vastuolulised. Kohus leidis, et pakkumise kättetoimetamine kostjale on tõendamata, kuid tuvastas samas, et ehitustööd algasid lühikese aja jooksul pärast hinnapakkumise väidetavat üleandmist. Tööde alustamisega on tõendatud, et kostja sai kätte ja nõustus OÜ Kiviehitus 16.04.2009 hinnapakkumisega. Töövõtulepingu sõlmimist kostja ja OÜ Kiviehitus vahel kinnitab ka kostja esindaja 30.03.2010 e-kiri hageja esindajale, kus ei ole mainitud AŠ.
3. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostjale ei ole ka hiljem OÜ Kiviehitus hinnapakkumisi edastatud. Maakohus tuvastas 07.09.2009 e-kirja ja hinnapakkumise kohta, et sellele on lisatud fail suurusega 40,5 kB ja pidas usutavaks kostja väidet, et tegemist ei olnud hinnapakkumisega, kuigi kostja ei ole oma väidet põhjendanud ega tõendanud, et tegemist oli muu failiga.
4. Töid ei teostanud AŠ isiklikult. On eluliselt ebausutav, et kostja ei soovinud niivõrd ulatuslikke ehitustöid tellida ehitusega tegelevalt ettevõttelt, vaid selle ettevõtte juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult. Kui kokkulepe ehitustööde tegemise kohta sõlmitakse ehitusega tegeleva äriühingu juhatuse liikmega, on leping ikkagi sõlmitud äriühinguga, isegi kui tellija täpselt ei tea, mis ettevõttega tegemist on.
5. Kostja oleks oma vastuväite pidanud esitama juba 09.02.2010 pretensioonile. Kostja asus oma väiteid menetluses pahatahtlikult muutma. Esialgu väitis kostja, et ehitustöid ei ole toimunud ja hageja ega OÜ Kiviehitus ei ole Kaskede pst 10a majas kunagi mingeid töid teinud. Pärast tõendite esitamist ehitustööde teostamise kohta hakkas kostja väitma, et töid on küll tehtud, kuid neid ei teostanud mitte OÜ Kiviehitus, vaid AŠ isiklikult.
6. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et asjaolu, et OÜ Kiviehitus mingeid töid Kaskede pst 10a objektil tegi, ei tähenda, et kostjal oli OÜ-ga Kiviehitus tööde teostamiseks leping. Lepingu poolte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu sisust. Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, sest juhatuse liikme AŠ ütlused olid vastuolulised. Juriidiliste eriteadmisteta inimese ütlusi ei saa pidada vastuoluliseks, sest ta eksis vastates juriidiliste terminite kasutamisega ega osanud õiguslikult täpselt seletada pakkumuse ja nõustumuse andmist. 8
7. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei andnud hagejale võimalust tõendada tunnistaja ütlustega oma väidet töövõtulepingu sõlmimise kohta OÜ Kiviehitus ja kostja vahel ning jättis siis hagi just selle asjaolu tõendamata jätmise tõttu rahuldamata. Kohus nõudis menetluses, et hageja esitaks tõendeid lepingu sõlmimise asjaolude kohta, kuid jättis rahuldamata hageja taotluse MAŠ ülekuulamiseks. Tema ütlustega oleks hageja saanud tõendada töövõtulepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolusid, sh seda, et kostja kinnitas talle telefoni teel, et ta soovib tööde teostamist OÜ Kiviehitus poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning asi tuleb saata uueks arutamiseks samale maakohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 50.

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus eelmärgitud kohustused täitmata ja rikkus selgitamiskohustust (

§ 348lg 1, § 351 lg 1).

51. Riigikohus on leidnud, et kui maakohus rikkus selgitamiskohustust ja see on menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata

§ 652

lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal

§ 333

mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu 10.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13 p 19, 22.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11 p 15, 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 15). Kuna maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, võis see viia käesolevas asjas ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

1. Asja materjalist nähtub, et esimeses vastuses hagile ei tunnistanud kostja ühegi hagiavalduses esitatud väite õigsust (I kd lk 35 p 2.1.1). Alles 10.06.2015 apellatsioonkaebuses võttis kostja omaks osa hagiavalduses esitatud asjaoludest - et 29.09.2009 lõpetati elamus vundamendi, keldrikorruse niiskuskahjustuste likvideerimiseks vajalikud tööd ja siseviimistlustööd, elamu anti kostjale üle ja ta kolis sisse 2009.a septembri lõpus ning lisaks telliti kostja poolt elamu fassaaditööd, mis anti valmis kujul kostjale üle 04.12.
2. Samas väitis kostja, et tema ja OÜ Kiviehitus vahel ei ole olnud mis tahes õigussuhet ning tööd teostati suulise lepingu alusel, mille poolteks olid kostja ja AŠ. Kostja arvab, et AŠ püüdis pretensioonis õigussuhte poolena näidata oma äriühingut näiliselt, maksudega seotud põhjusel (III kd lk 55 p-d 3.4.1 ja 3.4.2). 9 Sama kordas kostja 10.04.2016 vastuses hagiavaldusele (III kd lk 125 p-d 2.2.2, 2.2.3). Neid väiteid kostja oma vastustes ei põhistanud. 53.

§ 230

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendeid esitavad menetlusosalised ja kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus juhtis 30.11.2015 otsuses maakohtu tähelepanu sellele, et olukorras, kus hageja on esitanud väited ja tõendid, mis hageja arvates tõendavad seda, et töövõtuleping oli sõlmitud OÜ Kiviehitus ja kostja vahel, ei piisa asja lahendamiseks ainult kostja väidetest, et ta hagi ei tunnista. Ringkonnakohus leidis selles otsuses, et vaidluse lahendamiseks tuleb pooltel esitada täiendavaid faktilisi väiteid ja oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid (III kd lk 96). Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel eeltoodu suures osas tähelepanuta. 54. 18.04.2016 eelistungi protokollist nähtub, et kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid üksnes pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimise kohta (t lk 141). Lepingu sõlmimise temaatikat käsitles kohus ka 01.06.2014 eelistungil. Samal eelistungil leidis maakohus ringkonnakohtu arvates ebaõigesti, et tähtsust ei ole asjaolul, kas kostja sõlmis töövõtulepingu füüsilise isiku AŠ-ga (IV kd lk 158). 55.

§ 230

lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna hageja tõi esile asjaolud töölepingu sõlmimise kohta kostja ja OÜ Kiviehitus vahel, samuti OÜ Kiviehitus poolt tööde tegemise kohta ja esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutvad tõendid, sh kostja esindaja advokaat AR 30.03.2015 e-kirja (I kd lk 55), tekkis kostjal hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid kostja ja AŠ vahel lepingu sõlmimise ja viimase poolt tööde tegemise kohta ning neid väited omakorda tõendada.

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 56. Seega kui kostja väitis, et ta sõlmis töövõtulepingu AŠ-ga, oleks ta pidanud

§ 230

lg 1 kohaselt seda tõendama, sest asja lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas ehitustööde tegemiseks sõlmiti leping juriidilise isikuga OÜ Kiviehitus või füüsilise isiku AŠ-ga (kes oli OÜ Kiviehitus juhatuse liige). Kostja ei toonud kohtumenetluse käigus välja konkreetseid asjaolusid selle kohta, kus, kuidas ja milliste tingimustega ta AŠ-ga suulise lepingu sõlmis. Seetõttu ei ole kostja väide ka kohtumenetluses kontrollitav. Ka maakohus ei tuvastanud seda, et mingeid töid oleks tehtud kostja ja suulise lepingu alusel. AŠ vahel sõlmitud

1. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks juhtinud enne asja sisuliseks arutamiseks määratud kohtuistungit (protokoll VI kd lk 64 jj) hageja tähelepanu sellele, et tal tuleb hagiavalduses tuua selgelt välja ka see, milliseid konkreetseid töid, millises mahus ja 10 millise maksumusega ta tegi ja milliseid materjale ostis. Vastavalt hageja poolt esitatule oleks kostja pidanud seejärel esitama oma konkreetsed vastuväited ja tõendid selle kohta, milliseid töid ja millise maksumusega keegi tegi ning milliseid materjale ostis, samuti tõendid nende eest tasumise kohta, kuna kostja väitel sõlmis ta tööde tegemiseks ise lepinguid ka kolmandate isikutega ja ta on kõikide tööde eest ka tasunud. Alles sellel kohtuistungil juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et hageja peab esile tooma asjaolud ja tõendama seda, milliseid töid ta konkreetselt tegi ja milliseid materjale ostis. Sellele oleks maakohus pidanud tähelepanu juhtima juba eelmenetluse käigus. Kohus märkis kohtuistungil iseenesest õigesti ka seda, et poole poolt esitama asjaolusid ei saa kohus ise tõendite alusel tuvastada. Samas kohus otsust tehes sellest kinni ei pidanud ja tegi otsustuse hagiavalduses konkreetselt välja toomata OÜ Kiviehitus poolt tehtud tööde tegemise kohta tõendite alusel.
2. Maakohus tuvastas, et OÜ Kiviehitus tegi Kaskede pst 10a objektil paljusid ehitustöid ja nende tööde tegemine algas 2009.a aprillis või mais. Samas leidis maakohus, et OÜ Kiviehitus ja kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud ning OÜ-l Kiviehitus võisid kostja vastu tekkida lepinguvälised nõuded. Millist õiguslikku alust kohus siinjuures silmas pidas, otsusest ei nähtu.
3. Maakohus leidis, et OÜ Kiviehitus ja kostja vahelist lepingut ei saa lugeda sõlmituks seetõttu, et kirjalikest hinnapakkumistest ei nähtu, et need oleks just OÜ Kiviehitus pakkumised (va 16.04.2009 hinnapakkumine), tõendamata on asjaolu, et kostja sai need e-posti teel kätte ja kõiki hinnapakkumistes näidatud töid OÜ Kiviehitus ei teinud. Seetõttu ei saanud kostja anda kohtu arvates ka nõustumust OÜ Kiviehitus pakkumistele.
4. VÕS §-de 8 ja 9 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seadus ei sätesta, et töövõtulepingut saab lugeda sõlmituks üksnes siis, kui töövõtja saadab tellijale kirjaliku hinnapakkumise, millele tellija annab (kirjaliku) nõustumuse, nagu võib järeldada maakohtu otsusest.
5. Lepingu saab sõlmituks lugeda, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Piisavalt selgeks tuleb lugeda olukorda, kus kokkulepe sisaldab sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. Iga konkreetse lepinguliigi puhul tuleb hinnata, millised tingimused on kokkuleppe siduvuse hindamise seisukohalt olulised. Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu puhul olulisteks tingimusteks töövõtja poolt tehtav töö ja tellija poolt makstav tasu. Kui töövõtja ei tee kõiki hinnapakkumistes märgitud töid, ei tähenda iseenesest lepingu puudumist, nagu maakohus leidis. See asjaolu võib mõjutada töövõtjale makstava tasu suurust.
6. Eelduslikult pidid töövõtjal (või kostja käsitluse järgi mitmetel töövõtjatel) ja tellijal olema kokkulepped nii tehtavate tööde kui ka nende eest makstava tasu kohta. Kui kostja väidab, et ta ei ole kunagi näinud 16.04.2009 hinnapakkumist, millele oli selgelt märgitud, et pakkumise teeb OÜ Kiviehitus, tuleb tal tõendada, millise ja kelle poolt tehtud pakkumise või millise kokkuleppe alusel töödega alustati ja töid tehti. 11
7. Lisaks 16.04.2009 hinnapakkumisele on hageja esitanud kohtule 17.06.2009, 06.07.2009, 28.07.2009 ja 07.09.2009 hinnapakkumised mööbli, lisatööde ja fassaaditööde kohta (IV kd lk 101, 103,107,111). Nendele hinnapakkumistele on märgitud nii OÜ Kiviehitus eposti aadress kui ka tema seadusliku esindaja AŠ isiklik e-posti aadress. Tõenditena on esitatud ka e-kirjad, mis on saadetud kas vahetult pärast hinnapakkumiste vormistamist või samal päeval OÜ Kiviehitus e-posti aadressilt XXX kostja e-posti aadressile XXX, s.o vastavalt 19.06.2009, 06.07.2009, 28.07.2009 ja 07.09.2009 (IV kd lk 100, 102, 104, 108). Kirjadele on lisatud manused pealkirjadega hinnapakkumine 09058 mööbel ja elamu rekonstruktsioon2.XLS ning lisatud dokumendid on hageja väidete kohaselt hinnapakkumised. Kostja väitel ei ole talle hinnapakkumisi kunagi saadetud. Kuna hageja on tõendanud e-kirjade saatmist koos manustega, oleks kostja pidanud esitama tõendid selle kohta, millise sisuga manused ta kätte sai.
8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, et hinnapakkumistele oli märgitud OÜ Kiviehitus e-posti aadress, sest aadressile XXX saabus ka AŠ isiklik post. Maakohus ei põhjendanud, mil viisil tõendab seda kohtu arvates kostja 20.05.2009 ekiri, mille sisuks on ehitustöödega seotud arvete vormistamine OÜ Kiviehitus nimele (III kd lk 150).
9. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda lepingupoolte tuvastamisel hinnang muu hulgas ka sellele, kui eluliselt usutavad on kostja väited selle kohta, et ca 1,5 miljoni krooni maksumuses pidi elamu ulatuslikke renoveerimistöid tegema füüsiline isik olukorras, kus kostja väidete kohaselt oli tema tahe, et ehitustöödega alustatakse kohe ja need tehakse kiiresti. Samuti tuleb kostja väidete usaldusväärsust hinnata sellest aspektist, et esimeses vastuses hagiavaldusele ei võtnud ta omaks isegi seda, et Kaskede pst 10a asuvas kostja elamus oleks üldse remonditöid tehtud. Kuna kohtule on tõenditena esitatud OÜ Kiviehitus nimel vormistatud arveid ja müüjatelt OÜ Kiviehitus e-posti aadressilt küsitud ja sinna saadetud hinnapakkumisi, tuleb maakohtul ka nendega seonduvaid asjaolusid asja uuel läbivaatamisel eelmenetluses täpsustada.
10. Lisaks sellele juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Sama on sätestatud

§ 442lg-s 8.

Seega ei saa kohus otsust rajada oletusele, nagu maakohus tegi advokaat AR 30.03.2015 e-kirja hindamisel, kui leidis, et AŠ ja kostja võisid kaaluda ehitustööde käigus tekkinud erimeelsuste lahendamist selliselt, et OÜ Kiviehitus parandab mingid vead. Seejuures viitas kohus VÕS § 578 lg-s 1 sätestatud kompromissilepingule. Asja materjalist ei nähtu, et pooled oleks seda kirja käsitlenud kompromissilepinguna ja kohus oleks pooltega eelnimetatud sätte kohaldamist arutanud. Seega on maakohtu eelmärgitud järeldus ka üllatuslik. Maakohtul tuleb seda tõendit hinnates teha otsustus selle kohta, millist faktilist asjaolu see tõendab.

1. Asja materjali kohaselt saatis OÜ Kiviehitus 09.02.2010 kostjale töövõtulepingu täitmise nõude (I kd lk 14-16), millele oli lisatud 4 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve. Kostja sellele kirjalikult ei vastanud. Samas on 30.03.2010 e-kirjas märgitud, et 03.03.2010 (s.o pärast kostja poolt nõude, aktide ja arve kättesaamist) toimus Kaskede pst 10a objektil kohtumine seoses kostja poolt esitatud puudustega OÜ Kiviehitus poolt teostatud töödes. 12 Kostja esindaja AR küsib kirjas OÜ Kiviehitus selleaegselt lepinguliselt esindajalt I. Lillolt, kas aktid on üle vaadatud, millal OÜ Kiviehitus saab alustada puuduste likvideerimist ja milline on planeeritud puuduste kõrvaldamise aeg. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel seda kirja uuesti hinnata ja teha kindlaks, kas sellega saab tõendatuks lugeda, et 2010.a alguses pidas kostja oma lepingpartneriks OÜ-t Kiviehitus, nagu väidab hageja.
2. Juhul, kui kohus tuvastab lepingu sõlmimise kostja ja OÜ Kiviehitus vahel ja leiab, et töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub VÕS § 637 lg 1 järgi maksmisele tavaline tasu. Maakohtul tuleb teha sellisel juhul hagejale ettepanek esitada tõendid, mille alusel saaks tavalise tasu kindlaks määrata.
3. Kuna pooltel jäid maakohtu eelmenetluse puuduste ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata, peab kohus asja uuel läbivaatamisel võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Sealjuures peab maakohus selgelt selgitama, millised asjaolud vajavad tõendamist, mis hõlmab ka seda, millised asjaolud on pooled maakohtus omaks võtnud ja milline on asjaolude tõendamiskoormis. Samuti peab maakohus arvestama, et kohtul oli kohustus juhtida poole tähelepanu sellele, et pool on kohtu arvates esitanud vorminõuetele mittevastava (OÜ Tublid Poisid kinnituskiri IV kd lk 45) või asjakohatu tõendi, või tegema

§ 230

lg 2 teise lause järgi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid juhul, kui pool ei esitanud mingi vaidlusaluse asjaolu kohta tõendeid. 70. Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale kohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 13