Obsah (12)

§ 23§ 29§ 44§ 123§ 54§ 548§ 19§ 76§ 46§ 70§ 150§ 38

Väärteoasi nr 4-25-3755 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3755 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistung

) § 29 lg 1 p 1 alusel; 2) tuvastada kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluses väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine; 3) tuvastada kohtuvälise menetleja poolt kaebaja kinnipidamist ilma õigusliku aluseta; 4) kaebuse rahuldamise korral mõista riigilt kaebaja kasuks välja põhjendatud õigusabikulud (

§ 23lg 3).

Kaebuses märgitakse, et kaebaja ei tunnista ennast süüdi, kuna leiab, et tema tegevus piirdus väljalülitatud elektritõukeratta käekõrval lükkamisega. Selline tegevus on sisuliselt võrreldav lapsevankri või jalgratta käekõrval lükkamisega ning ei vasta LS § 31 lg 1 p 4 mõttes „sõitjate vedamisele“. Kaebaja peab võimalikuks, et politseiametnik võis ajada teda segamini teiste liiklejatega. Tõendina esitatud videol ei ole menetlusalust isikut näha. Kaebaja toob välja olulised menetlusõiguse rikkumised. Kahtluse alla seab kaebaja ka kohtuvälise menetleja kogutud tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse. Kaebaja hinnangul põhineb kohtuvälise menetleja otsus puudulikult vormistatud ja vastuolulistel tõenditel. Sellest tulenevalt tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja hinnangul on menetluskulude tekkimine olnud vältimatu ja põhjendatud, arvestades, et kaebajal endal puuduvad juriidilised teadmised ning eesti keele oskus, mistõttu ta ei olnud suuteline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ega mõistma väärteomenetluse dokumentide sisu.

1. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha
2. novembril
3. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebaja esitatud kaebusega ning leidis, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta määratud karistust või tühistada koostatud otsus.
4. Kohus arutas asja kohtuistungil
5. jaanuaril 2026, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid, vaadati videosalvestisi.
6. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuses avaldatud seisukoha juurde. Kaitsja hinnangul ei olnud tunnistaja I. L. L. (endise nimega Tea Talupoeg) ütlused piisavalt usaldusväärsed, et tõendada menetlusaluse isiku süüd. Sündmus toimus ajal ja kohas, kus nähtavus oli piiratud. Ka politseisõiduki konstruktsioon ja liiklusolukord piirasid patrulli tegelikku vaatevälja. Videosalvestis näitas, et politseiauto aeglustas vaid ühes kindlas kohas, mis viitab lühiajalisele märkamisele, mitte katkematule jälgimisele. Kaitsja järeldas, et tunnistaja väide pidevast silmsidemest ei ole kooskõlas tegelike olude ega salvestistega, mistõttu ei saa süüd lugeda tõendatuks. Tunnistaja täitis samal ajal teenistuslehte, mis vähendas tema tähelepanu välisele olukorrale, ning videosalvestis ei kinnita, et nähtud isik oli menetlusalune isik. Menetlusalune isik on järjekindlalt selgitanud, et ta ei sõitnud tõukerattaga, vaid lükkas seda käekõrval. Kaitsja rõhutab, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud nõuetekohaselt tema õigusi, tõlgi kaasamine oli puudulik ning kohtuväline menetleja ei ole ümber lükanud ühtegi kaebuses esitatud faktilist ega õiguslikku väidet. Kaitsja arvab, et see arusaamatus ja kommunikatsioonipuudus põhjustaski menetlusaluse isiku ärritumise. See ei ole käsitatav agressiivsusena, vaid normaalse reaktsioonina olukorras, kus isiku liikumisvabadust piiratakse ja isikult nõutakse selgitusi talle arusaamatuses menetluses. Kaitsja palub väärteomenetlus lõpetada ja otsus tühistada.
7. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja hinnangul kinnitavad olemasolevad tõendid, eriti tunnistajate ütlused ja avaliku ruumi turvakaamera salvestis, et menetlusalune isik pani toime talle etteheidetava õigusrikkumise. Kohtuväline menetleja usub, et patrullpolitseinik I. L. L. võis päris selgelt oma silmaga eristada, mis sõidukiga on tegemist ja millised inimesed seal peal on. Pardakaamera salvestise puudumist põhjendas menetleja patrullsõidukite tehniliste probleemidega. Menetlusalune isik eitas õigusrikkumist, samal ajal kui tunnistaja kinnitas 2 selle toimumist. Sellises olukorras oli kohtuvälisel menetlejal kohustus koguda täiendavaid tõendeid, et selgitada välja tegelik sündmuste käik. Seetõttu lisati toimikusse avaliku ruumi turvakaamera salvestis, mis politsei hinnangul ei piira menetlusaluse isiku õigusi, kuna avalikus ruumis salvestamine on üldteada ning politseil on seaduslik juurdepääs linna kaameratele. Salvestis laaditi alla pärast vastulause esitamist eesmärgiga kõrvaldada ebakõlad, mitte menetlusalust isikut kahjustada. Sündmuskohal tekkinud konflikt eskaleerus kiiresti ja kuigi patrull kavatses koostada väärteoprotokolli, eskaleerus konfliktisituatsioon selliselt, et mitte ühtegi väärteomenetluse toimingut Sõpruse puiesteel tegelikult ei olnud võimalik teha. Kohtuvälise menetleja hinnangul funktsioneeriti seal tegelikult riikliku järelevalve raames ja päris süüteomenetluse toimingud viidi läbi politseiasutuses koos tõlgiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikut

§ 44järgi kinni ei peetud.

Mistahes menetlustoimingule allutamine alati mingil määral riivab inimese vabadusi ja õigusi. Piiritleda riikliku järelevalve lõppu ja väärteomenetluse alustamist selles konkreetses situatsioonis on keeruline. See, et Politsei- ja Piirivalveameti tõlgi tegevus on seatud kahtluse alla, on kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul alusetu. Menetlusaluse isiku ametiruumi toimetamine ega võimalik kinnipidamise protokolli puudumine ei ole politsei hinnangul sellised rikkumised, mis väärteomenetluse tühistaksid. Rikkumist ei näe kohtuväline menetleja ka selles, et kohtuvälise menetleja otsus tehti ettenähtud tähtajast varem. Lõpetuseks märkis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik ei mõistnud oma teo keelatust ja eitas õigusrikkumist, mistõttu oli väärteomenetluse läbiviimine ja karistuse kohaldamine vältimatu. Karistus määrati keskmises suurusjärgus, vastavalt praktikale ja isiku suhtumisele. Kohtuväline menetleja arvates tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata, kaebus rahuldamata ning kaitsekulud menetlusaluse isiku kanda, märkides, et kaebuse osad, mis puudutavad politseiametnike suhtes esitatud kuriteoteateid, ei ole väärteoasjaga seotud. Kohtu seisukoht 7.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

1. Iryna Zahorodniale heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette LS § 259 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik J. K. koostas
2. septembril 2025 väärteoprotokolli AB1629535, mille väärteo kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik
3. septembril 2025 kell 21.10 aadressil Kalda tee 2 Tartus suunaga Sõpruse pst poole kergliikurit ja sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Oma tegevusega rikkus Iryna Zahorodnia LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid ja pani toime LS § 259 lg 1 sätestatud süüteo. Täpselt samal moel on Iryna Zahorodniale süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja
4. oktoobri 2025 otsuses väärteoasjas nr 2780,25,
6. LS § 259 lg 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 224 2, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud LS § 31 lg 1 p 4 nõude rikkumisele. LS § 31 lg 1 p 4 kohaselt ei tohi kergliikuri juht sõidutada sõitjat kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud.
7. Süüteo tõendamise seisukohast on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik eitab õigusrikkumist, kuid kaks tunnistajat kinnitavad selle toimumist.
8. Menetlusalune isik Iryna Zahorodnia väidab järjekindlalt, et ta ei sõitnud tõukerattaga, vaid lükkas väljalülitatud elektritõukeratast käekõrval. Menetlusalune isik selgitas, et ta jalutas õhtul koos oma XXX ja XXX mööda Kalda tee ääres asuvaid korrusmaju ääristavat 3 kõnniteed. Iryna Zahorodnia lükkas käekõrval väljalülitatud kergliikurit ja XXX liikus jalgrattaga tema kõrval jalakäija kiirusel. Kuna XXX kurtis väsimust, asetati XXX kergliikuri platvormile ja Iryna Zahorodnia lükkas kergliikurit käekõrval edasi. Selline tegevus ei vasta tema hinnangul LS § 31 lg 1 p 4 mõttes „sõitja vedamisele“. Menetlusaluse isiku sõnul sõitis enne teda rohelist värvi linna tõukeratas, millel olid peal poiss ja tüdruk. Kui nad politseid nägid, siis poiss hüppas põõsastesse. Neiu pööras tõukeratta ringi ja politsei ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Poiss tuli põõsast välja ja nad jooksid koos ära. Menetlusaluse isiku sõnul käitusid politseinikud kohe agressiivselt, kontrollisid tema joovet ja suhtlesid eesti keeles. Menetlusaluse isiku sõnul selgitati talle rikkumist kord eesti, kord vene keeles. Tema rahatrahviga ei nõustunud.
9. Tunnistaja I. L. L. selgitas, et
10. septembri 2025 õhtul täitis ta koos paarilise J. K. teenistusülesandeid. Nad seisid oma patrullbussiga Kalda teel suunaga Eedeni ringi suunas punase fooritule taga ja tema täitis tahvelarvutis eelneva sündmuse kokkuvõtet. Kui nad hakkasid liikuma ja olid paarkümmend meetrit sõitnud, siis vaatas ta korraks paremale ja nägi, et mööda kergliiklusteed liigub elektriline tõukeratas, kus peal on tumedate juustega naisterahvas ja tema ees hoiab postist kinni XXX. Tegemist oli küll õhtuse pimeda ajaga, kuid väljas põles tehisvalgus ja nähtavus oli hea. Naisterahvas ja tüdruk ei kasutanud turvavarustust. Otsustati sekkuda ja pöörata rikkumistele tähelepanu. Kuna koheselt ei olnud võimalik peatuda, sõideti ringristmikult välja Sõpruse puiestee suunal ja sealt reguleerimata ülekäigurajalt sõitsid politseiametnikud bussiga kergliiklusteele ja peatusid suunaga Eedeni ringi poole. Silmside kergliikuriga säilis tunnistaja sõnul kuni politseisõiduki peatumiseni. Kui naisterahvas neid märkas, siis jäi ta seisma ja nii tema kui laps tulid tõukerattalt maha. Tunnistaja viipas käega, et naisterahvas liiguks nende suunas ja siis pani naisterahvas lapse kergliikuri peale, ise ta oli kõrval ja lükkas kergliikurit. Koos nendega liikus jalgrattaga tütarlaps, kellel samuti ei olnud kiivrit. Menetlusalune isik rikkumist ei tunnistanud.
11. Tunnistaja I. L. L. ütlusi kinnitab tunnistaja J. K. Kohtuistungil selgitas ta, et ta sõitis koos patrullpaarilisega mööda Kalda teed kui viimane juhtis tähelepanu inimestele, kes sõitsid tõukerattal kahekesi. Ta nägi, et tõukeratta peal ees oli väike tütarlaps ja taga naisterahvas. Tütarlaps hoidis eest tõukeratta lenksust kinni ja naisterahvas tema taga juhtis. Ta pidurdas patrullsõidukiga, et koheselt minna inimestega vestlema, kuid ei leidnud head peatumiskohta. Ta jätkas sõitu Kalda teed mööda ja keeras Sõpruse puiesteele. Sõpruse puiesteel esimese reguleerimata ülekäiguraja juurest pööras ta kõnniteele ja jättis sõiduki seisma. Nad väljusid paarilisega sõidukist ja hakkasid liikuma inimeste poole, kes parasjagu tulid kurvi tagant välja ja olid kahekesi tõukeratta peal. Kui nad politseiametnikke nägid, siis tulid nii naisterahvas kui laps tõukeratta pealt maha. Järgmisel hetkel läks laps tagasi tõukeratta peale ning naisterahvas hakkas tõukeratast käe kõrval lükkama, kuniks nad jõudsid nendeni. Seejärel juhtisid politseinikud tähelepanu rikkumisele, sealhulgas turvavarustuse puudumisele.
12. Isikusamasuse tuvastamise protokoll
13. septembrist 2025 kinnitab, et
14. septembril 2025 kell 21.25 aadressil Kalda tee 2 Tartu linn, on KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks tuvastatud isik. Korrarikkumine seisnes selles, et naine sõitis väikese lapsega kahekesi elektrilise tõukeratta kergliiklustee ning kaasas ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Isikuna tuvastati Iryna Zahorodnia.
15. Rikkumise kohta on avaliku ruumi turvakaamera salvestis 06.09.2025 21_09_22 (UTC+03_00).mkv. Kohtuväline menetleja selgitas põhjalikult, miks salvestis väärteoasja materjalide juurde alles pärast menetlusaluse isiku kaitsja vastulause esitamist lisati. Eesmärgiks oli kõrvaldada ebakõlad, millele ka kaitsja ise viitas. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga.
16. Videosalvestiselt on näha, et enne, kui politseisõiduk kaamera vaatevälja ilmub, sõidab paremal asuva bussipeatuse tagant mööda kergliiklusteed suunaga Sõpruse ringi poole 4 jalgratas – näha on inimese kõndimiskiirusest oluliselt kiiremini liikuvat väntamisliigutust tegevat heledat kogu. Eristatavad on tegelikult mingil hetkel ka jalgratta rattad. Jalgratta küljes ripub midagi. Sama trajektoori mööda, s.o Kalda tee 2 maja juures kulgevalt kõnniteelt Kalda tee ääres kulgevale kergliiklusteele, järgneb hetk hiljem järgmine inimkogu, ees põlemas hele tuli ja taga punane tuli. Seejärel ilmub vaatevälja politsei patrullsõiduk, mis liigub samuti Sõpruse ringi suunas.
17. Koostoimes patrullpolitseinike tunnistustega ja patrullpolitseinik I. L. L. rinnakaamera salvestisega, mida käsitleb kohus veel edaspidi eraldi, saab lugeda tuvastatuks, et esimese jalgrattaga sõitis kaebaja XXX ja teise kogu puhul oli tegemist kaebajaga, kes sõitis elektrilise tõukerattaga. Nüüd kindlasti ei ole õige kaitsja väide, et elektriline tõukeratas asus kogu aja politseisõidukist tagapool. Uuritud avaliku ruumi videokaamera salvestiselt on selgesti tuvastatav, et kui politseisõiduk ja tõukeratas jõuavad kohakuti, siis politseisõiduk pidurdab, kuid sõidab kohe edasi. Patrullsõiduki ja tõukeratta omavaheline distants, sellel hetkel kui nad on kõrvuti, ei ole video järgi suur. Salvestiselt on näha, et on pime aeg, kuid nähtavus on hea, kergliiklustee on valgustatud selles osas, kus kaebaja sõidab. Kahtlust pole selleski, et tunnistajad nägid selgelt, mis sõidukiga on tegemist ja millised inimesed seal peal on. Isegi kui tee ääres oleva taimestiku tõttu silmside hetkeks katkes, siis ei kahtle kohus, et politseiametnikud suutsid samad inimesed ka hetk hiljem, kui oma sõiduki peatanud olid, ära tunda. Menetlusaluse isiku versioon sellest, et patrullpolitseinikud võisid ajada teda segamini mõne teise elektrilisel tõukerattal sõitnud inimesega, ei ole usutav ja seda ei kinnita ka teised tõendid. Videost ei ole näha, et samal teelõigul oleks vahetult enne liikunud mõni teine inimene. Politseiametnikud selgitasid, et nad pidurdasid kui märkasid rikkumist, see on videost selgelt näha, mille tõttu on tuvastatud, et menetlusalune isik sellel hetkel politseiametnikele silma jäi. Videost on näha, et kaebaja liikus üsna kiiresti ehk et ta pidi liikuma mootori jõul. Kuna tõukeratas liigub videos nähtavalt kiiremini kui lähedal kõndivad jalakäijad, siis ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik seda käekõrval lükkas.
18. Kaitsja taotlusel lisati väärteoasja materjalide juurde veel politseiametnik I. L. L. vormikaamerasalvestis. Salvestiselt rikkumist näha ei ole, mis on ka põhjuseks, miks seda kohe väärteoasja materjalide juurde ei lisatud, kuid videosalvestis annab ülevaate olukorrast sündmuse järgselt.
19. Kokkuvõtvalt on tunnistajate ütlused kokkulangevad ja usaldusväärsed ja ütlusi toetab lisaks avaliku ruumi turvakaamera salvestis. Kohus ei näe mingitki põhjust politseiametnikke mitte usaldada. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et Iryna Zahorodnia, juhtides elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ja sõidutades kergliikuril ka teist isikut, rikkus LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid ja täitis sellega LS § 259 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
20. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul on Iryna Zahorodnia teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult s.o kavatsetult, kuna ta teadis, et sellel elektrilisel tõukerattal ei ole lubatud sõita kahekesi, kuid vaatamata sellele asus ta kergliikurit juhtima nii, et sellel oli ka teine inimene, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Ennekõike järeldub viimane tõdemus kaebaja enda käitumisest – niipea, kui ta märkas politseiametnikke, peatas ta tõukeratta, tuli selle pealt maha ja palus lapsel tõukerattal olla ja hakkas seda käekõrval lükkama ning kasutas hiljem sellist käitumist ettekäändena vastutusest vabanemiseks. Selliselt käitub vaid inimene, kes teab, et ta on rikkumise toime pannud. 5
21. Lisaks sellele, et kaebaja on vaidlustanud väärteo toimepanemise, toob ta kaebuses välja hulga menetlusõiguslikke rikkumisi, mis on kaebaja arvates toonud kaasa ebaseadusliku otsuse.
22. Esmalt heidab kaitsja kohtuvälisele menetlejale ette, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi. Kohtu jaoks taandub küsimus sellele, et mis menetlust patrullpolitseinikud kaebajaga läbi viisid – oli see korrakaitse- või süüteomenetlus või mõlemad ja kui mõlemad, siis millal üks lõppes ja teine algas.
23. Mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et nende eesmärk ei olnud koheselt viia läbi väärteomenetlust. Tunnistaja I. L. L. selgitas, et esmalt oli plaanis inimesega vestelda, selle seaduslikuks aluseks oli haldusmenetlus, selle raames isik tuvastada või isikud tuvastada, suhelda nendega, viia läbi profülaktiline liiklusalane vestlus. Väärteomenetlus otsustati viia läbi eelkõige isiku enda suhtumise tõttu teosse. Süüteo märkamise ja süüteo vormistamiseni või inimese menetlustoimingule allutamiseni läks aega. Kui olukord kulmineerus, oli selge, et menetlustoiminguid ei õnnestu sündmuskohal läbi viia.
24. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas istungil politseiametniku vormikaamera salvestise U04355 [06.09.2025 21_14_00].mp4 pinnalt, et sündmuskohal kaaluti erinevaid menetluslikke võimalusi, mh viia läbi lühimenetlus, millega menetlusalune isik ei nõustunud. Talle püüti näidata tema õiguste ja kohustuste lehte, kuid tutvustada seda ei õnnestunud. Seejärel võtab patrullpolitseinik vastu otsuse koostada väärteoprotokoll. Konfliktisituatsioon eskaleerus selliselt, et mitte ühtegi väärteomenetluse toimingut Sõpruse puiesteel tegelikult ei tehtud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et politsei tegutses esialgu riikliku järelevalve raames ja tegelikud väärteomenetluse toimingud viidi läbi politseijaoskonnas koos ametliku tõlgiga. Kinnitust leidis, et politseijaoskonnas tutvustati menetlusalusele isikule tema õiguseid ja kohustusi, need tõlgiti ümber menetlusalusele isikule arusaadavasse vene keelde.
25. Kohus nõustub üldjoontes kohtuvälise menetlejaga. Avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse, sh riikliku järelevalve meetme kohaldamise alused sätestab korrakaitseseadus (KorS). Viidatud seaduse § 1 lg 4 kohaselt on korrakaitseorgani ülesanded ja tegevus süüteomenetluses sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Sama sätte teine lause täpsustab, et tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne eesmärk.
26. Seega tuleb politseiametniku iga korralduse juures küsida, et mis eesmärgil ta inimesele korralduse andis. Praegusel juhul saab tõdeda, et esialgu püüdsid ametnikud tõepoolest õigusrikkujaga suhelda ja selgitada talle temaga suhtlemise põhjuseid ja viia läbi isikusamasuse tuvastamine. Asja materjalides sisalduvast videofailist nähtuvalt oli politseiametnik end kaebajale enne isikusamasuse tuvastamise nõude esitamist esitlenud ning selgitanud, miks kaebaja isikusamasuse tuvastamine on vajalik. Ehk et täidetud olid KorS § 11 ja § 32 lg 1 nõuded. Politseiametniku korraldus ei olnud tühine, vaid kehtiv ning kaebajal tuli seda täita. Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud politseiametniku selgitustega (ja väljendas seda viisil, mis ei andnud politseiametnikele erilist võimalust midagi täiendavalt selgitada), ei andnud talle õigust keelduda ametniku kehtiva korralduse täitmisest. Lõpuks ta ka korralduse täitis ja menetleja sai tuvastatud, kellega ta suhtleb ja keda süüteo toimepanijaks peab.
27. Kohtu arvates oli isikusamasuse tuvastamine ka ainuke toiming, mille ametnikud viisid läbi KorS alusel. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav, et patrullpolitseinik I. L. L. selgitab inimesele rikkumise sisu ja selle rikkumise tagajärge, ehk et trahvisumma suurust. Selle selgituse loeb kohus

§ 54

8 alusel lühimenetluse läbiviimiseks - väärteomenetluse alustamisel kohaldab kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Tuvastatav on seegi, et 6 kaebaja sellega ei nõustunud ja esinesid

§ 548

lg 1 p 1 sätestatud asjaolud, mis ei võimaldanud lühimenetlust lõpule viia kohapeal. Lõpuks võttis patrullpolitseinik I. L. L. vastu otsuse viia läbi üldmenetlus, inimesele püüti selgitada tema õigusi ja kohustusi

§ 19

alusel, kuid see ei õnnestunud, sest inimene ei allunud politseiametnike seaduslikele korraldustele. Menetlustoimingud suudeti läbi viia alles politseijaoskonnas, kus menetlusalusele isikule tagati ka tõlgi abi. 28. Kokkuvõttes leiab kohus, et koostoimes

§ 54

8 ja § 18 lg 11 p 2 ei pidanudki politseiametnikud kaebajale

§ 19alusel tema õigusi ja kohustusi esialgu tutvustama.

Videosalvestiselt on tuvastatav, et patrullpolitseinik püüdis inimesele selgitada tema peamist õigust

§ 548lg 8 mõttes - teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Kohtu arvates tegi ta seda piisavalt hästi ja inimene oleks pidanud sellest aru saama, kaebaja seda aga teadlikult ei teinud. Hiljem politseijaoskonnas läbi viidud väärteomenetluses on kohtu hinnangul toimetatud igati korrektselt.

1. Teiseks heidab kaitsja politseiametnikele ette seda, et esimene pool väärteomenetlusest, kuni Iryna Zahorodnia kinnipidamiseni viidi valdavas osas läbi eesti keeles, mida kaebaja ei valda. Kaitsja hinnangul oleks pidanud kohe kaasama tõlgi.
2. Kohus sellega ei nõustu. Eesti riigi keel on eesti keel ja riigiga tuleb selles keeles suhelda. Inimene peab ise hea seisma selle eest, et ta oskaks riigiga suhelda. Erisusi muidugi on, praegust konteksti arvestades näiteks riikliku sunni rakendamisel, olgu selleks siis inimese kinnipidamine kas KorS § 46 või siis süüteomenetluse reeglite alusel. Sellisteks puhkudeks on ette nähtud regulatsioon tõlkimise osas, sest inimene peab temale aru saadavas keeles saama teavet selle kohta, milles teda süüdistatakse.
3. Vormikaamera videosalvestiselt on näha, et politseiametnik I. L. L. püüab menetlusaluse isikuga suhelda vene keeles, mida ta enda arvates valdab suhtlustasemel. Video kohta koostatud stenogrammi põhjal saab veenduda, et ametniku selgitused üksikute lausete ja fraaside näol olid piisavad selleks, et olukorrast päriselt aru saada. Kaebaja eiras neid selgitusi teadlikult. Nii videost on võimalik tajuda kui stenogrammist lugeda, et menetlusalune isik on väga emotsionaalne, ta ei lase politseiametnikul rääkida, segab vahele. Kuivõrd suhelda polnud lõpuks võimalik, päädis see inimese viimisega politseijaoskonda menetluse läbiviimiseks ja seal kaasati ka nõuetekohaselt tõlk. Menetlusalusele isikule realiseerusid politseijaoskonnast alates kõik temale väärteomenetluses ette nähtud õigused. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli koosseisulise tõlgiga. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et tõlgi poolt tõlgitu oli talle arusaadav. Kuivõrd tegemist oli koosseisulise tõlgiga, siis kohus tõlgi pädevust samuti kahtluse alla ei sea. Väärteomenetluse seadustik sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
4. Kolmas etteheide puudutab menetlusaluse isiku kinnipidamist õigusliku aluseta

§ 44mõttes.

Kaitsja hinnangul ei olnud ühtegi

§ 44lg-s 1 loetletud kinnipidamise eeldust täidetud.

Kaebaja isik oli tuvastatud, ta ei püüdnud põgeneda ega takistanud menetlust. Kaitsja arvates andsid patrullpolitseinik I. L. L. selgitused olukorrast sündmuskohale saabunud kiirreageerijatele vale ettekujutuse, mis viis vahetu sunni põhjendamatu kohaldamiseni

§ 76lg 3 ja Kor

S § 75 mõttes. Menetlusaluse isiku kinnipidamist ei ole väärteoprotokollis üldse kajastatud, samuti ei ole koostatud ka eraldi isiku kinnipidamise protokolli, kuigi

§ 46lg 1 ja § 69 lg 4 nõuavad, et selline protokoll tuleb koostada.

Kaebajal on õigus nõuda hüvitist talle õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Väärteomenetlus on avaliku võimu teostamine, mistõttu selle käigus tekitatud kahju kuulub RVastS § 1 lg 1 reguleerimisalasse. Õigusvastase kinnipidamise tuvastamine käesolevas väärteoasjas loob kaebajale aluse esitada 7 kahju hüvitamise nõue kas Politsei- ja Piirivalveametile või halduskohtule RVastS § 17 lg 1 alusel. Kaitsja selgitas, et ta plaanib kahjunõude esitada eraldi menetluses.

1. Tunnistajate seisukohad selles küsimuses lähevad lahku. Esimene tunnistaja ütles, et isik peeti kinni väärteomenetluse raames ja teine tunnistaja ütles, et isikut üldse kinni ei peetud. Tunnistaja I. L. L. selgitas, et menetlusaluse isiku liikumisvabadust piirati esmakordselt siis kui talle selgitati rikkumist, millega ta ei nõustunud. Seejärel otsustati viia läbi menetlustoimingud. Menetlusalune isik hakkas ühele politseiametnikule, kiirreageerijale, vastu, ei allunud tema korraldustele ja politseiametnik siis viis ta maha ja seejärel paigaldati menetlusalusele isikule käerauad. Menetlusalusele isikule teatati, miks teda kinni peetakse, see oli menetlustoimingute läbiviimiseks või siis väärteoprotokolli tegemiseks. Menetlusalune isik oli kinni peetud ajast, mil otsustati viia tema suhtes läbi menetlustoiminguid. Vahetut sundi kasutati isiku suhtes seetõttu, et ta ei allunud, ta hakkas vastu, ta ei olnud nõus kaasa tulema.
2. Kohtuväline menetleja oli kohtuistungil seisukohal, et menetlusalust isikut

§ 44alusel kinni ei peetud.

Mistahes menetlustoimingule allutamine alati mingil määral riivab inimese vabadusi ja õigusi. Olukord oli konfliktne ja muid variante inimese toimetamiseks politseiasutusse ei olnud.

§ 44

järgi ei loeta isiku ülekuulamist, tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega, isiku kinnipidamiseks. Üleliigne oleks lugeda kinnipidamiseks ka seda aega kui liiguti politseibussiga Sõpruse puiesteelt politsei ametiruumi.

1. Kohtu hinnangul saab üheselt väita, et Iryna Zahorodnia ei olnud nõus ametnikega politseijaoskonda kaasa minema ja ta viidi kaasa jõuga – talle paigaldati käerauad ja suleti politseisõidukisse. Riikliku järelevalve raames erimeetmete kasutamist reguleerib KorS § 57
2. KorS § 46 sätestab, millisel juhul on lubatud isik kinni pidada sulgedes ta näiteks sõidukisse, nagu praeguses asjas juhtus. KorS § 24 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks. Kaebaja aga kohtu hinnangul politseiametnikele ohtu ei kujutanud, avalikku korda ta samuti ei rikkunud. Nagu märkis ka kohtuväline menetleja, siis KorS-is ei ole õiguslikku alust korrakaitseseaduse raames pidada kinni inimest, kes on toime pannud süüteo. Korrakaitseseadus on mõeldud korra kaitsmiseks, mitte süüteomenetluse abivahendiks.
3. Kokkuvõttes ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebajat ei peetud kinni väärteomenetluse läbiviimiseks. Vastupidi - inimene peeti küll kinni

§ 44tähenduses, kuid toiming jäeti nõuetekohaselt fikseerimata.

Rakendatud meetme ainuke eesmärk läbi viia väärteomenetlust. 37. Teisisõnu toimetati kaebaja politseijaoskonda vaid põhjusel, et sündmuskohal ei olnud võimalik temaga menetlustoiminguid läbi viia - ta ei allunud korraldustele ja takistas väärteomenetluse läbi viimist ning püüdis sellega menetlusest kõrvale hoida. Seega rakendati sisuliselt

§ 44

lg 1 p 4 - inimest, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. 38. Seega saab tuvastada menetlusõiguse rikkumise, sest menetlustoiming ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuivõrd ei ole koostatud

§-s 46 ette nähtud kinnipidamise protokolli või märgitud kinnipidamist väärteoprotokolli. Küll aga ei ole põhjust tuvastada inimese kinnipidamise õigusvastasust, sest sisuliselt käituti õigesti. Kaebaja ei allunud politseiametnike seaduslikele korraldustele ja menetluse läbiviimiseks tema kinnipidamine oli seaduse alusel kasutatav meede. Kohtu hinnangul oli see ka proportsionaalne, arvestades kaebaja käitumist. 8 39. Kohus leiab sedagi, et taoline menetluslik eksimus ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku lahendit. Tõendid süüteo toimepanemise on kogutud seaduslikult, eksitud on vaid formaalsete vorminõuete osas inimese allutamisel menetlusele. Teisisõnu ei tee asjaolu, et menetlusaluse isiku kinnipidamise kohta ei ole koostatud protokolli, olematuks rikkumise toimepanemist. Väärteoprotokolli kohaselt fikseeriti rikkumine kell 21.10 ajal ja menetlusalune isik kinnitas, et südaöö paiku lubati tal politseijaoskonnast lahkuda. Seega peeti teda kinni vähem kui kakskümmend neli tundi ning seda aega karistuse hulka ei arvestata (

§ 44lg 3 ja Kar

S § 68 lg 2).

1. Kaebuses märgib kaitsja sedagi, et väärteoprotokollis nr AB 1629535 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates
2. oktoobrist
3. Kohtuväline menetleja tegi lahendi aga juba
4. oktoobril 2025, rikkudes sellega

§ 70lg 4 sõnaselget nõuet.

Seadusandja eesmärk on tagada, et kuni 30 päeva möödumiseni protokolli kättesaamisest on menetlusalusel isikul õigus ja reaalne võimalus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kui otsus tehakse enne tähtaega, siis see võimalus võetakse kaebajalt ära. Kaitsja märgib, et kaebajal oli tegelik soov esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, kuna ta tuvastas mitmeid rikkumisi, sh õiguste selgitamata jätmine ja õigusvastane kinnipidamine. Seda ei saanud ta teha vastulause esitamisega koos, sest kohtuväline menetleja võimaldas tutvuda väärteotoimikuga alles pärast vastulause esitamist, esitades sealhulgas videosalvestised, mis kinnitasid kaitsja arvates kaebaja õiguste rikkumist ja vabaduse ebaseaduslikku võtmist. Kuna otsus tehti varem, siis võeti kaebajalt ära võimalus kasutada

§ 76

lg 1 järgset õigust esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale enne otsuse tegemist. Kaitsja arvates on ennetähtaegselt tehtud otsus ebaseaduslik ja seda saab lugeda oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks.

1. Kohtuväline menetleja kaitsjaga ei nõustu ja on veendunud, et otsuse tegemine viis päeva enne tähtaega ei piiranud tegelikult menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kohtuväline menetleja märgib, et kohtuväline menetleja määras pikemad tähtajad otsuse jõustumisel ja ka rahatrahvi tasumisel. Nii pidi
2. oktoobril tehtud otsus jõustuma
3. oktoobril ja rahatrahvi tasumiseks nähti lahendiga ette 50 päeva.
4. Kohtu arvates on otsuses märgitud tähtajad tegelikult eksitavad, sest selgelt on kirjas, et kaebus tuleb esitada 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, kuid märgib sealjuures, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on
5. oktoober 2025, mis on rohkem kui 15 päeva. Sama on ka rahatrahviga, mille puhul on märgitud, et see tuleb tasuda 45 päeva jooksul, kuid hiljemalt
6. novembril 2025, mis on tegelikult rohkem. Need tingimused võivad tunduda menetlusaluse isiku kasuks, kuid samas sisaldavad vastuolusid.
7. Kokkuvõttes leiab kohus, et tegemist on kohtuvälise menetleja poolse rikkumisega, aga mitte väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150tähenduses.

Kaitsja on saanud kaebuses ja kohtuistungil esitada kõik etteheited, mis puudutavad ka kohtuvälise menetleja tegevust ja need on kohtuistungil põhjalikult läbi arutatud.

1. Viimaseks leiab kaitsja, et kohtuväline menetleja on rikkunud tõendite kogumise nõuet, mis puudutab väärteoasja materjalide juurde esitatud videosalvestisi. Kohtuväline menetleja kaitsjaga ei nõustu ja selgitab, et kohtuvälisel menetleja lasub sarnaselt kohtuga oma otsust tehes uurimiskohustus, tuleb kontrollida nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka menetlusaluseisiku süüd ümberlükkavat informatsiooni. Menetluse käigus ilmnenud faktide kõrvutamine avaliku ruumi turvakaamerate salvestistega või politseiametniku vormikaamera salvestisega on tavapärane nähtus. Kohtuistungil selgitas kohtuväline menetleja, miks tõendid hiljem koguti (avaliku ruumi turvakaamera salvestis) või miks neid ei olnud kajastatud väärteoprotokollis (vormikaamera salvestisel ei olnud rikkumist). Ühelgi tõendil ei ole ette määratud tõenduslikku jõudu ja ilmnenud kahtluste kõrvaldamine saabki toimuda läbi 9 täiendava uurimise ja kontrollimise kohustuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ega näe siin rikkumist. Kuivõrd kaitsja peab ebausaldusväärseks I. L. L. tunnistajana antud ütluseid, siis seda enam oli täiendavate tõendite kogumine menetluse huvides põhjendatud. Karistus
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
3. LS § 259 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest saab inimesele karistuseks määrata rahatrahvi kuni 15 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga kaheksa trahviühiku ulatuses, mis on 64 eurot. Karistus jääb sanktsiooni keskmise määra lähedale.
4. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri järgi kehtivaid karistusi. Samas ei tunnista Iryna Sahorodnia rikkumist, millest saab järeldada, et ta ei plaani suure tõenäosusega oma käitumist muuta ja jätkab samalaadset liikluskäitumist, arvestamata tagajärgedega, mida selline rikkumine võib kaasa tuua. Nii temal kui tõukerattal olnud lapsel puudus turvavarustus. Ta pani reaalsesse ohtu oma XXX elu ja tervise. Mingisugust kahetsust ta oma teo osas üles ei näidanud. Kohtu arvates on Iryna Sahorodnia süü vähemalt keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kõiki asjaolusid arvestades on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.
5. Kohus jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
6. oktoobri 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,013824 muutmata ja Iryna Saharondnia kaebuse rahuldamata. Menetluskulud 49.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

1. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.
2. Kohus on seisukohal, et
3. detsembri 2025 taotluses kajastatud toimingud on olnud suuremas osas vajalikud ning nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et
4. septembri 2025 arvel nr 20250915-001 kajastatud toiming, mis hõlmab kuriteoteate koostamist politseiametnike
5. septembri 2025 kell 21.10 ajal toimunud võimuliialduse kohta, ei ole seotud vaidlustatava väärteoasjaga. Suurendamisele kuulub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest. Kaitsja on arvestanud selleks kaks tundi, kuid kohtuistung toimus protokolli kohaselt 10.04-17.03, vahepeal oli vaheaeg kell 13.11-14.
6. Mõistliku suurusega on kaitsja ühe töötunni hind 120 eurot.
7. Kuivõrd kohus jätab menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja ei lõpeta väärteomenetlust, siis jääb valitud kaitsja tasu täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing 10 Kohtunik 11