← Eesti

1-20-7351/9

Obsah (5)§ 75§ 78§ 121§ 68§ 74

1 1-20-7351 Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada G.E katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada G.E osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.10.2020.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Asitõend – DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel G.E-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 184.80 (ükssada kaheksakümmend neli eurot ja 80 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kokku 1060.80 (üks tuhat kuuskümmend eurot ja 80 senti) eurot. Riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot jätta riigi kanda. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

  1. Selgituseks märkida: G.E , 120-7351, menetluskulud. Menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub igakuiselt kahekümnendaks kuupäevaks 88.40 (kaheksakümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud G.E (G.E) süüdistatakse selles, et tema 23.06.2020 ajavahemikus kell 18:00 kuni 22:30 x x x x hoovis tahtlikult lõi vähemalt kümnel korral rusikate ja jalgadega I. V. keha ja pea piirkonda, tekitades I. V. tervisekahjustusi – nahaalused verevalumid kehatüvel, mõlemal üla- ja alajäsemel, nahamarrastused pea piirkonnas, mõlemal üla- ja alajäsemel. Seega G.E , tahtliku tegevusega, s.o. teise inimese tervist kahjustava kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-20-7351 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. G.E , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.E-le

§ 121

lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.07 kuni 03.07.2020.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata kui G.E ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustatakse G.E katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatakse G.E osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. G.E tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3 Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõend – DVD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel G.E-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 184.80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, kokku 1060.80 eurot. Riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot jätta riigi kanda. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.