ja § 206, kohus määras:
L. suhtes.
lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Edasikaebamise kord Tulenevalt
p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kohtumäärus saata prokurörile, kahtlustatavatele, Maksu- ja Tolliametile ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on M. L. esitatud kahtlustus KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o alkoholi ebaseaduslik käitlemine, mis seisnes selles, et tema toimetas 03.08.2017 kella 21:55 ajal Pärnumaal Ikla külas sõidukiga x registreerimisnumbriga x edasi kokku 102 tk 5-liitrilist alkoholilõhnalist vedelikku sisaldavat plastikpudelit, millest 82 tk 5-liitrilist plastikpudelit sisaldas 33,07 %-lise alkoholisisaldusega läbipaistvat vedelikku ja 20 tk 5-liitrilist plastikpudelit ca 34,8 %-lise alkoholisisaldusega tumedat värvi vedelikku. Ekspertiisiakti 1-9/303-1 põhjal oli alkoholi sisaldava vedeliku koguseks vähemalt 478,68 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 160,48 liitrit, millest 98,2 l alkoholi (absoluutalkoholile arvutatult 34,2 liitrit), sisaldab lisandina isopropanooli ja tert-butanooli, kuid ei kuulu täielikult või osaliselt denatureeritud alkoholi hulka. Vaatamata sellele, et ülalnimetatud kogus alkoholi sisaldab denaturante, on antud juhul ekspertiisiakti 1-9/303-1 kohaselt ekspertiisiks esitatud tumedat värvi alkoholilõhnalise vedeliku näol tegemist kange alkohoolse joogiga alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 2 lg 5 mõttes, mille KN kood on 22072000 ning mis vastab Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 12 lg 6 p l sätestatu kohaselt muule alkoholile - toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 alusel käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt alates 2017. aasta 1. veebruarist oli muu alkoholi aktsiisimäär on 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Avastatud alkoholikoguse arvestuslik aktsiis on (23,89 x 160,48) 3833,87 eurot ja kuna see ületab aktsiisimäära enam kui kahekümne viie kordselt (3833,87 > 597,25), on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. 22.08.2019.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus M. L. suhtes
Prokurör taotleb M. L. kohustamist tasuda riigituludesse 500 eurot, tasuda kriminaalmenetluse kulud 972 eurot ning hüvitada Maksu- ja Tolliametile 2000 eurot. Kahlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustustega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 2 1-19-6578 Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. M. L. on varem kriminaalkorras karistamata isik. M. L. ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu. Sellest võib järeldada, et M. L. on alustatud kriminaalmenetlusest teinud omad järeldused. Kahtlustuses märgitud tegu leidis aset enam kui kaks aastat tagasi. Kuna pärast kahtlustuses etteheidetud tegu on M. L. käitunud õiguskuulekalt, on ta näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Kohus nõustub prokuröriga, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Eeltoodut arvestades ja lisaks võttes arvesse asjaolu, et M. L. on varem karistamata, tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
L. suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega.
L. tasuma viie kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud 972 eurot.
L. tasuma viie kuu jooksul riigituludesse 500 eurot. Kohustada M. L.. tasuma Maksu- ja Tolliametile 2000 eurot. Märgitud 2000 eurot hüvitatakse Maksu- ja Tolliametile e-maksuameti ettemaksukontole tasutud rahaliste vahendite arvelt. Asitõendid KarS § 375 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida ning hävitada kahtlustatavalt äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol, s.o 102 5- liitrist plastpudelit, milles alkoholisisaldusega vedelik, mis asuvad hoiul Maksu- ja Tolliameti Riia mnt 233a, Pärnu laoruumis. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid Tühistada Pärnu Maakohtu 10.04.2018.a määrusega kohaldatud kinnistu arestimine ning kustutada Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud käsutamise keelumärge kinnistult aadressil x, x, x, x, registriosa nr x, katastritunnus x. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.