Kui kostjal on menetluskulud tekkinud, tuleb tal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 3 nimetatud 2 2-25-11871 nõudega, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et pool oleks selle summaliselt välja toonud. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejal on võimalik avalike andmete põhjal välja selgitada analoogse kinnistu turuväärtus olukorras, kus see ei oleks kostjale etteheidetava tegevuse poolt mõjutatud. Samuti selgitas kohus, et hageja ei saa tugineda kohtuekspertiisi tulemustele enne, kui nõuded ja asjaolud on selgelt esitatud, sest ekspertiis on tõend, millega kinnitatakse juba esitatud väiteid. Hagejal tuli seega täpsustada oma nõuete suurus. Kohus märkis, et hagejal on võimalik neid menetluse käigus muuta või neist loobuda. Hageja on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõudes palunud keelata kostjal kahjulike mõjutuste suunamine kostja enda kinnistule. Kohus leidis, et tegemist on tõenäoliselt kirjaveaga ning andis hagejale võimaluse see viga parandada. Ühtlasi selgitas kohus, et hageja ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge.
1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (
Kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on abstraktne, ebaselge ning mittetäidetav. Kahju hüvitamise nõue ei ole menetlev, kuna see ei ole esitatud konkreetses rahalises summas ning täitmata on VÕS § 127 lg 6 ja
Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma. 17. Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka
¹ lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
lg 2 p 2 kolmas alternatiiv näeb ette, et kohus võib keelduda hagi menetlusse võtmisest ka juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 22. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda
1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (
Hageja nõuded on ebaselged, abstraktsed ja mittetäidetavad. Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka
Kohus leiab, et olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma. Alljärgnevalt selgitab kohus, miks ei ole võimalik hagiavaldust esitatud kujul menetleda 23. Hageja palus keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja kinnistule. Kohus selgitab, et kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on liialt abstraktne ja ebaselge ning see ei ole esitatud kujul täidetav.
lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15). Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26; RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15; RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). Eriti oluline on resolutsiooni täpsus olukorras, kus isikut kohustatakse midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma ja kus võib eeldada vaidlust täitemenetluses (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16). Kohus selgitas hagejale, et ta ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge. Kohus andis hagejale võimaluse nõuet täpsustada, kuid hageja ei teinud seda (v.a kirjavea parandamise osas). Hageja leidis, et hagi on piisavalt selge, kuna sellest nähtub, milliselt kinnistult ja kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, peab otsuse täitmine olema kohtutäituri jaoks tegelikult teostatav. Käesoleval juhul ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, millal on kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja kinnistule lõpetatud, kuna hagi resolutsioonist ei nähtu, milliste konkreetsete tegevuste lõpetamist hageja taotleb. 5 2-25-11871 Kohus peab vältima sellise otsuse tegemist, mille täielik täitmine sõltub üksnes kostja suvast (vt RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 12). Kostja võib väita, et kaevandustegevusest tulenevad mõjutused hageja kinnistule on lõpetatud, kuid kohtutäituril ei ole võimalik kontrollida, kas kostja on tegelikult teinud mingeid konkreetseid samme mõjutuste lõpetamiseks. Isegi kui kostja võtaks ette konkreetsed tegevused mõjutuste lõpetamiseks, võib hageja oma subjektiivsest hinnangust lähtudes väita, et mõjutused jõuavad endiselt tema kinnistule. Selles seisnebki hagis esitatud nõude abstraktsus – nõudes ei ole märgitud konkreetselt, millised mõjutused, millises ulatuses ja milliste tegevuste tagajärjel tuleks lõpetada, mis muudab nõude täitmise objektiivselt kontrollimatuks ja kohtuotsuse täitmise praktiliselt võimatuks. 24. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel rahalise hüvitise elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest (edaspidi kahju hüvitamise nõue). Hagiavalduses on märgitud, et kaevetööde tulemusel on hageja elutingimused muutunud väljakannatamatuks: pideva vibratsiooni tõttu on hakanud lagunema hageja kinnistul paiknevad hooned, kaevandusmüra põhjustab hagejale ja tema pereliikmetele pidevat stressi ning puistematerjali väljaveo tõttu elab hageja pere pidevas tolmupilves, mille tagajärjel on halvenenud hageja tervis. Kohus leidis, et hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et pool peaks selle summaliselt välja tooma. Eelduslikult on nimetatud nõude õiguslik alus AÕS § 143 lg 2 või VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja sellele vastu ei vaielnud ning selgitas, et kahjunõude võib esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hagiavalduse täienduses on hageja palunud tuvastada kostja tegevuse tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suurus. Kohus järeldab hageja selgitustest, et hagi on esitatud varalise kahju hüvitamiseks, mitte
ja
Kohus märgib, et tuvastushagi ese saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, mitte faktilise asjaolu kindlakstegemine (vt RKTKo 02.10.2019, 2-17-11858, p 10). Kohus selgitas, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetse summana. Hageja ei ole rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kuigi VÕS § 127 lg 1 ja
lg 1 võimaldavad määrata kahjuhüvitise hinnanguliselt, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid (vt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13), eeldab nende sätete kohaldamine tõendamisraskusi, mis tulenevad nõude iseloomust või konkreetse juhtumi eripärast. Hageja ei ole aga hagiavalduses ega selle täpsustuses selgitanud, milles seisnevad ebamõistlikud raskused nõude suuruse väljaselgitamisel. Vastupidi – hageja on märkinud, et kahju suurust saab määrata ekspertiisi abil
Kohus ei nõustu olukorraga, kus hageja püüab oma nõuet tuletada alles kohtuliku ekspertiisi tulemusel. Ekspertiis on tõend, millega tõendatakse menetluses (käesoleval juhul hagis) esitatud asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud neid asjaolusid ega konkreetset nõuet, mille kinnitamiseks oleks üldse võimalik ekspertiisi läbi viia. 6 2-25-11871 Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kahju hüvitamise nõuet menetleda, kuna see ei ole esitatud konkreetses rahalises summas ning täitmata on VÕS § 127 lg 6 ja
25. Kohus selgitas hagejale, et tema nõuded ei ole täidetavad ja andis hagejale
Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ning neid ei täpsustanud, mistõttu esineb alus jätta hagi mittetäidetavate nõuete osas
26. Hageja ei ole märkinud kahju hüvitise suurust ega tasunud sellelt nõudelt riigilõivu. Seetõttu loeb kohus, et kahju hüvitise nõudelt on riigilõiv tasumata, ning esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast ka
Kuna hagi ei vasta nõuetele ning hageja ei ole hagiavalduse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, tuleb
lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. 28.
lg 4 teise lause kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud elektrooniliselt, puudub selle tagastamiseks vajadus. Kuna kohus on teavitanud kostjat hageja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest ja kostja on esitanud taotluse osas oma seisukoha, mistõttu võisid tal tekkida ka menetluskulud, siis on põhjendatud saata käesolev määrus ka kostjale. 29. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kohus selgitab täiendavalt, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue hagi menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames. 30.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
25.07.2025 pöördus kohus kostja poole nõudega avaldada seisukoht hagi tagamise taotluse osas. 06.08.2025 esitas kostja oma seisukoha.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise 7 2-25-11871 suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
Menetluskulusid kohus antud juhul kindlaks ei määra, kuivõrd kostjal võisid tekkida kulud 06.08.2025 menetlusdokumendi esitamise tõttu. Kohus lahendab menetluskulude küsimuse
Kohus selgitab kostjale, et kostjal on võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 10 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, kui kostjal on menetluskulud tekkinud. 31. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada
32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.