Obsah (6)

§ 444§ 162§ 165§ 174§ 145§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-18396 Tsiviilasi Ee

) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus tegi kostjale I (X) menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks alates 04.11.2025, kuid kostja II ei ole dokumente avaliku e-toimikus ega kättetoimetamisportaalis avanud. Kohus edastas menetlusdokumendid 04.11.2025 ja 06.11.2025 kostja I e-posti aadressile xxx ning saatis 11.11.2025 tähitud kirjaga aadressile xxx. Postiga saadetud ümbrik tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus toimetas kostjale I menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.12.
2. Kostja I ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.01.2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Kohus tegi kostjale II (Y) menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks alates 04.11.
3. Kostja II kinnitas dokumentide kättesaamist kättetoimetamisportaali vahendusel 04.11.2025 ning kohus kohtule vastama hiljemalt 24.11.2025, kuid ei ole kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem hagile vastanud.
4. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud (perekonnaseaduse §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, § 211, täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt) ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele. Kohus lõpetab kostjate ühisomandi kinnisasja asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa number xxxxx) suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning kinnisasja müügist laekuv raha, millest on maha arvatud täitekulud, jagada kostjate vahel võrdsetes osades.
5. Kohus jätab rahuldamata hageja taotlused hagiavalduse resolutsiooni punktides 5 ja 6 1 rahuldamata. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat 1 5) lugeda Y ja X nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxx müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks Y ja X vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; 6) lugeda Y´i ja X´i nõusolek kinnistusraamatus kinnisasja registriosa numbriga xxxxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega. kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama paragrahvi lõike 1¹ kohaselt, kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust. Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus ühisvara jagamise nõuet. Hageja on soovinud lõpetada ühisomand kostjate ühisomandis oleva kinnisasja enampakkumisel võõrandamise teel ning müügist saadud rahaliste vahendite kostjate vahel võrdselt jagamist. See tähendab, et ühisomandis olevat kinnisasja ei võõrandata enampakkumisel võõrandamise teel mitte sissenõude pööramiseks, vaid ühisvara jagamiseks. Seetõttu ei vaja kohtutäitur enampakkumisel kinnisasja võõrandamiseks võlgnikust abikaasa nõusolekut. Kohus selgitab, et TMS § 14 lg 2 mõte on, et ühisvara jagamisel TMS § 14 lg 2 kohaselt saab sissenõude pöörata (sh arestida) ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele. Antud juhul seega kostja II rahalistele vahenditele, mis ta saab ühisvara jagamise tulemusel. Kohus selgitab ka seda, et mittevõlgnikust abikaasa nõusolek oleks vajalik olukorras, kus sissenõudja eelnevalt ühisvara jagada ei soovi ning sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale. Hageja ei vaja nõusolekut ka lugeda Yi ja Xi nõusolek kinnistusraamatus kinnisasja registriosa numbriga xxxxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega, sest enampakkumisel müüdud asjale tekib omand asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1). Hagejal taotlus oleks õigustatud, kui hageja oleks taotlenud ühisvara jagamist selliselt, et kinnisasi jääb ühe abikaasa lahusvaraks. Menetluskulude jaotus 6.

§ 162

lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 174

lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 145

lg 1 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Lisaks ei ole kohus tuvastanud, et pooled oleksid menetluses muid kulusid kandnud. Seetõttu puuduvad käesolevas asjas kulud, mida kohus peaks rahaliselt kindlaks määrama. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik