← Eesti

1-18-6880/49

Obsah (5)§ 74§ 121§ 65§ 209§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 12. oktoober 2020 Kohtuasja number 1-18-6880 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi U.J (isikukood XXX) vangistusest

) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. See karistus jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 1 aasta. Harju Maakohtu 3. veebruari 2020 määrusega pöörati see vangistus

§ 74lg-st 4 juhindudes täitmisele.

U.J karistusaeg algas

  1. märtsil 2020 ja karistus pidi lõppema
  2. jaanuaril
  5. augustil 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  6. Vangla ega prokuratuur U.J vabastamist ei toetanud.
  8. septembril 2020 teatas Viru Vangla Viru Maakohtule, et
  9. septembril 2020 jõustus U.J suhtes uus kohtuotsus asjas nr 1-20-
  10. Selle otsuse järgi avanevad U.J-il 1

(3)ennetähtaegselt vanglast vabanemise võimalused
  1. jaanuaril 2021 (elektroonilise valve alla) ja
  2. märtsil
  4. Viru Maakohus jättis
  5. septembri 2020 määrusega U.J vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et Harju Maakohtu
  6. septembri 2020 otsusega asjas nr 1-20-4367 tunnistati U.J süüdi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks U.J-ile Harju Maakohtu 28.

septembri 2018 otsusega mõistetud 10 kuu pikkuse vangistusega. U.J tunnistati süüdi ka

§ 209lg 2 p 1 järgi ja teda karistati Kr

MS § 238 lg-t 2 rakendades 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 28.

septembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 2 päeva pikkuse vangistuse võrra ning tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks saadi 1 aasta 2 päeva vangistust. Tema karistusaja alguseks loeti 4. september 2020. Kohtuotsus jõustus 12. septembril 2020. Arvestades seda uut karistust, ei ole U.J ära kandnud

§ 76lg-s 1 ennetähtaegseks vabastamiseks ettenähtud vangistusosasid.

Seda silmas pidades saab U.J kõige varem vabaneda

  1. jaanuaril 2021, st neli kuud pärast karistuse kandmise algust. Elektroonilise valveta vabanemise võimalus tekib kinnipeetaval 6 kuu ja 1 päeva möödumisel karistuse kandmise algusest, s.o
  2. märtsil
  3. Seega ei ole seoses U.J hiljutise uue süüdimõistmisega tema tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtajad veel saabunud. Süüdimõistetu tuleb jätta ennetähtaegselt vanglast vabastamata.
  4. Maakohtu määruse peale esitas
  5. septembril 2020 määruskaebuse U.J . U.J märgib kõigepealt, et talle jääb arusaamatuks Harju Maakohtu
  6. septembri 2020 otsuse jõustumine juba
  7. septembril
  8. Tema apellatsiooni esitamise aeg pidi ju olema 15 päeva, ehk kohtuotsus oleks pidanud jõustuma
  9. septembril
  10. Seega esitas Viru Vangla maakohtule tahtlikult valeandmed uue otsuse jõustumise kohta ja kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud kohtuotsus veel jõustunud. Samuti leiab U.J , et vangla ja maakohus ei arvutanud õigesti tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise uusi kuupäevi. Temale Harju Maakohtu
  11. septembri 2018 otsusega mõistetud 10 kuu pikkune vangistus oleks lõppenud
  12. jaanuaril
  13. Kui siia liita uue kohtuotsuse järgi veel 8 kuud, siis on lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud. Pool sellest oleks möödas
  14. detsembril 2020, mis peaks olema tema ennetähtaegse vabanemise kuupäev. Seega palub ta ringkonnakohtul üle vaadata tema karistuse pikkuse ja ennetähtaegse vabanemise võimaluse kuupäevad. Ringkonnakohtu seisukoht
  15. U.J leiab määruskaebuses kõigepealt, et tema suhtes tehtud Harju Maakohtu
  16. septembri 2020 kohtuotsus jõustus mitte
  17. septembril, vaid alles
  18. septembril 2020, ehk vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal
  19. septembril 2020 ei olnud justkui tegemist jõustunud kohtulahendiga. U.J niisugune järeldus ei ole õige. Harju Maaakohus kuulutas
  20. septembril 2020 otsuse resolutiivosa (KrMS § 315 lg 4). Kui kohtuotsus on kuutatud üksnes resolutiivosana, s.o ilma põhiosata, jõustub see, kui mitte keegi kohtumenetluse pooltest pole 7 päeva jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teada andnud. Praegu keegi menetluspooltest vastavat sooviavaldust maakohtule ei esitanud. Seega jõustus otsus seitsmepäevase teatamistähtaja möödumisel. Nimetatud 7 päeva pikkust tähtaega hakati lugema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, ehk
  21. septembrist 2020, ning jõustumine langeski
  22. septembrile.
  23. september 2020 oli vaidlustamisteate esitamise viimane päev. Olgu ka märgitud, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole taotletud ka apellatsiooniteatise esitamise tähtaja ennistamist. 2

(3)
  1. U.J määruskaebuse põhiväide koondub aga sellele, et vangla ja maakohus eksisid arvutades tähtaegu, mil tal tekib võimalus vabaneda ennetähtaegselt talle Harju Maakohtu
  2. septembri 2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt. Kaebuse sisust nähtuvalt on süüdimõistetu niisuguse hinnangu aluseks arvamus, et temale uue otusega kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks on 1 aasta 6 kuud ning selle algust peaks arvestama alates
  3. märtsist 2020, ehk ajast, mil ta asus kandma Harju Maakohtu
  4. septembri 2018 otsusega mõistetud vangistust. Ka see U.J arusaamine on ekslik.
  5. Harju Maakohtu
  6. septembri 2020 otsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti U.J-ile

§ 65

lg 2 alusel lõplikuks kohtuotsuste kogumis kandmisele kuuluvaks liitvangistuseks 1 aasta 2 päeva (seega mitte 1 aasta 6 kuud, nagu leiab U.J ) ning selle algusajana toodi välja 4. september 2020. Karistusaja alguse selliselt fikseerimine on materiaalõiguslikult ka korrektne, s.o

§ 65

lg 2 alusel liitkaristust mõistes tulebki karistuse algusajaks lugeda uue kohtuotsuse tegemise päev (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015 määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10). 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg. Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel. 11. Kuivõrd U.J kannab liitvangistust teise astme kuritegude eest, tuleb vanglal esitada tema ennetähtaegset vabastamist käsitlev materjal maakohtule

§ 76

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tähtaegu silmas pidades.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt peab süüdimõistetu juhul, kui ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemiseks ära kandma ühe kolmandiku karistusajast. Kui ta aga ei nõustu elektroonilise valve rakendamisega, siis avaneb temal vabanemisvõimalus

§ 76lg 1 p 2 järgi poole vangistuse kandmise järel.

Arvestades kohtuotsuses fikseeritud karistuse algusajana

  1. septembrit 2020, täitub U.J-il kolmandik vangistusest (4 kuud)
  2. jaanuaril 2021 ja pool vanglakaristusest (6 kuud 1 päev) möödub
  3. märtsil 2021, ehk just nii, nagu märkisid vangla ja maakohus.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. septembri 2020 määruse muutmata ning U.J määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.