lg 4 alusel määrata B.U-le katseajaks
§ -s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustus - alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 19.10.2020 otsusega tunnistati B.U süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8.07.2019 – 10.07.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning B.U-le mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1-3 alusel määrati, et B.U peab mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistust 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.U ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
5 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohusta ti B.U-d alates koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisel 15 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereanalüüside tulemused tuli esitada kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.10.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 4.11.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab B.U-le ette 22.06.2021 teostatud Synlabi vereanalüüsi tulemuse piirväärtuse ületamist. B.U Synlab vereanalüüside vastustest nähtub, et 14.01.2021 CDT oli 7,2% (proovi nr 1701001-01), 7.04.2021 CDT 1,2% (proovi nr 2396641-01), 22.06.2021 CDT 2,8% (proovi nr 3317381-01) ja 20.07.2021 CDT 1,7% (proovi nr 3632201-01). B.U oma 22.07.2021 kirjalikus seletuses tunnistab, et tarvitas alkoholi juunikuus rohkem kui vaja, sest alkohol aitab tal magada ning leevendab valusid. B.U avaldab ka soovi pöörduda alkoholiravile. Kuna CDT kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ning kuue kuu möödumisel esmasest vereanalüüsist peavad näitajad olema normi piires ehk väiksemad kui 1,3% , siis on B. U kohtu hinnangul ületanud 22.06.2021 ja ka 20.07.2021 CDT piirmäärasid (näit on 6 kuu möödudes üle 1,3%, s.o 1,7%). Süüdimõistetu on ka ise 2
lg 4 alusel võetud vabatahtlikku lisakohustust hoida vereanalüüside CDT näidud normi piires. Kriminaalhooldusalune peab oma elu selliselt korraldama, et kõik kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded saaksid korrektselt täidetud. Harjumus leevendada terviseprobleeme alkoholi manustamisega on küll inimlikult mõistetav, kuid ei vabanda kohustust e rikkumist. Alkohol ei ole siiski mõeldud esmajoones haiguste ravimiseks ning eelkõige on vajalik pöörduda arsti vastuvõtule, kes otsustab edasise raviplaani. Ettekande kohaselt on B.U eelkõige alkoholi kuritarvitamise tagajärjel rikkunud 11.01.2021 registreerimiskohustust, samuti ei teinud ta vereanalüüse kohtu poolt määratud tähtajaks ära ning rikkus ka 16.03.2021 registreerimiskohustust (rikkumisi tõendavad registreerimisleht ja hooldusaluse kirjalikud seletused). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik B. U-d vastavalt 19.01.2021 ja 25.03.2021 kirjalikult hoiatanud. Kuna B. U-d on 11.01.2021 ja 16.03.2021 rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et B.U on korduvalt ka varasemalt rikkunud registreerimiskohustust ning seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. B.U-d iseloomustab ka negatiivselt, et ettekande kohaselt võib ta enda sõnul alkoholijoobes käituda riskeerivalt, tagajärgedega mittearvestavalt ning ärritudes ka vägivaldselt. Kohus nõustub kriminaalhooldusa metnikuga selles, et süüdimõistetu pisendab oma tarbimisharjumusi. Alkoholi pruukimine on kujunenud B.U elustiili osaks ning suure tõenäosusega tõsiseltvõetav motivatsioon muutusteks puudub. Samuti on B.U alkoholijoobes teinud kriminaalhooldusosakonda sobimatutel kellaaegadel ja sobimatu sisuga telefonikõnesid, mistõttu on ametnikul tekkinud ka põhjendatud kahtlus B.U alkoholi liigtarvitamise (joomatsükkel) osas. B.U-d iseloomustab positiivselt, et ta on üldjuhul registreerimiskohustust täitnud korrektselt (välja arvatud 11.01.2021 ja 16.03.2021), on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tunnistab osaliselt enda alkoholiprobleeme. Samas B.U näeb alkoholi enda jaoks pigem positiivsena, sest selle tarvitamine leevendab valusid, tekib töötahe ning uni on parem. Kriminaalhoolduse ajal ei ole B.U toime pannud uusi süütegusid. B.U senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult täita temale Tartu Maakohtu 19.10.2020 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid (registreerimiskohustust). Erakorralisele ettekandele lisatud tõenditest võib järeldada, et kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumine on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. B. U on vestluses kriminaalhooldusametnikuga alkoholiga seonduvaid probleeme osaliselt tunnistanud. Samas peab ta alkoholi tarvitamist siiski eelkõige enda tervisest tulenevalt vajalikuks ja positiivseks. Ka ametniku hinnangul on muuhulgas alkoholi tarvitamine olnud põhjuseks registreerimisele mittejõudmisel. Alkoholi tarvitamisega seoses on B.U -l ka tõsised terviseprobleemid. Vaatamata sellele tarvitab süüdimõistetu jätkuvalt suures koguses kanget õlut (kuni 3 liitrit) või viina (kuni 0,5 liitrit) mitmel korral kuus. Sõltuvusest ei ole aidanud vabaneda ka lühiajaline šokivangistus. Alkoholijoobes kuriteo toimepanemine ning kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuse korduv rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu viitab sellele, et B.U-l on kombeks alkoholiga liialdada. Samuti on süüdimõistetu tema karistamise aluseks olnud liikluskuriteo (korduv joobes juhtimine) toime 3
lg 4 alusel kohus määrab B.U-le
Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. Ravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse nii tervishoiuteenuse osutaja poole tähtaegselt mittepöördumine kui ka ravi arsti ettekirjutuseta katkestamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.