1-20-6082/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022 , Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6082 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Q.E-le täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Süüdimõistetu Q.E isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx RESOLUTSIOON Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel Q.E-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 19.10.
3. a otsusega tunnistati Q.E süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et Q.E-l tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Q.E pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg -tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Q.E ei pane 3 -aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui Q.E teeb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis peavad kinnitama, et Q.E ei liigtarvita alkoholi. Kohtuotsus jõustus 04.11.2020 ja Q.E kandis 1-kuulist šokivangistust 1 16.11.-16.12.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.10.2020 ja lõpeb 19.10.
6. Tartu Maakoht u 08.09.
7. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel Q.E-le täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ja pöörduda ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Kohus tuvastas, et Q.E 22.06.
8. a ja 20.07.
9. a vereanalüüside näidud olid lubatust suuremad. Määrus jõustus 05.10.
11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 22.11.2021 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata Q.E-le katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest Q.E 20.10.
12. a vereanalüüsi näit oli taas lubatust suurem. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmi st. 3.
13. Q.E kriminaalhooldus algas 04.11.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 13.11.
14. Kriminaalhooldusametnik on hoiatanud Q.E-d 2 korda registreerimiskohustuse rikkumise tõttu ja alates
15. a märtsist on Q.E täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Samuti läbis Q.E 29.04.-13.07.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tasub igakuiselt kohtukulusid. 3.
16. Q.E 22.06.
17. a ja 20.07.
18. a vereanalüüside näidud olid lubatust suuremad, mistõt tu pandi Tartu Maakohtu 08.09.
19. a määrusega talle lisakohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Ravikohustuse täitmiseks võttis Q.E 03.11.2021 (s.o tähtaegselt) psühhiaatriga telefonitsi ühendust. Q.E sõnul tegi ta omalt poolt täiendavaid katseid psühhiaatriga kontakti leidmiseks, kuid pole endast mitteolenevatel põhjustel haiglaravile saanud. Q.E-l on broneeritud psühhiaatri juurde järgmine aeg 10.01.
20. 3.
21. Q.E 22.10.2021 vereanalüüsi näit oli taas lubatust suurem. Q.E tunnistab vestlustes oma alkoholiprobleemi osaliselt ning on öelnud, et ta joob 3- 4 korda kuus reeglina kanget õlut korraga enamasti 1,5-3 liitrit. Vahel joob viina. Ta näeb alkoholi enda jaoks pigem positiivsena, leides, et alkohol leevendab valusid ning tekitab töötahte ja parema une. Samas tunnistab Q.E , et ta võib alkoholi tarvitanuna käituda riskeerivalt ja ärritudes ka vägivaldselt. Kriminaalhooldusametniku hinnangul pisendab Q.E oma alkoholi tarbimise harjumusi, alkohol on kujunenud tema elustiili osaks ja tal puudub tõsiseltvõetav motivatsioon muuta oma käitumist. Kuigi Q.E avaldab suuliselt soovi muutusteks, on tal tarbimisharjumus välja kujunenud ja suutlikkus järgida karsket eluviisi on vägagi küsitav. Q.E pakkus sügisel enda juures peavarju vanglast vabanenud ja alkoholiprobleemidega I. Kisseljovile ja põhjendab oktoobrikuist joomasööstu alkoholilembese majanaabriga  raske oli pakutavast alkoholist keelduda. Praeguseks on Q.E I. Kisseljovi ära saatnud, sest I. Kisseljov jõi palju ja tõi majja võõraid. 3.
22. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb Q.E-le määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Q.E puhul on kriminaalhoolduse nõuete täitmisel probleemiks alkoholi kuritarvitamine ja võimalik alkoholisõltuvus. Kuna katseaeg on pikk, võiks Q.E-le anda võimaluse tegeleda oma alkoholiprobleemiga ja muuta tarbimisharjumusi. Q.E on püüdnud oma oskuste ja võimaluste piirides katseaja tingimusi järgida, kui paraku pole sellest seni piisanud. Vangistusest perspektiivikam on toetada Q.E edasisi püüdlusi tarbimisharjumuste ja elustiili muutmiseks (sh alkoholi tarvitamise vastase raviga jätkamine). 2
23. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus määrata Q.E-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Ametnik selgitas täiendavalt, et Q.E on kohtumistel arutanud temaga, kas on mõistlikum alkoholist täielikult loobuda või asuda vanglasse karistust kandma. Q.E on kohtumistel öelnud, et ta teeb kõik endast oleneva, et ei peaks minema vanglasse, ja usub, et suudab olla kaine. Kuna katseaeg lõpeb 2023 . a oktoobris, võib juhtuda, et Q.E rikub katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, kuid Q.E-le võiks siiski selle võimaluse anda. Haiglaravi jaoks on vaja psühhiaatri suunamist ja Q.E-l on broneeritud 10.01.2022 psühhiaatri vastuvõtt. Alates erakorralise ettekande esitamisest on Q.E täitnud kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt.
24. Q.E kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige, ja selgitas, et tal on alkoholiprobleem alates
25. aastast. Q.E on proovinud minna sõltuvusravile, käis 18.08.2021 doktor R . ja ütles, et kohus saatis ta ravile, kuid arst vastas, et haiglas pole kohti ja lubas helistada, kui koht vabaneb. Hiljem ei saanud Q.E psühhiaatrit telefoni teel kätte ja kui ta lõpuks sai arsti kätte, palus Q.E ravimeid välja kirjutada. Q.E-l on suured unehäired ja alkoholiga tuleb parem uni. Kriminaalhooldaja abiga sai Q.E end 10.01.2022 psühhiaatri vastuvõtule registreerida. Q.E oleks läinud läbi EMO, kuid talle öeldi, et koroona ajal ei võeta läbi EMO vastu. Doktor Ruus soovitas Q.E-le programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid Q.E ei saa haigete jalgade tõttu programmis osaleda ja talle ka ei mõju, mida seal räägitakse, sest ei jää meelde. Q.E tahab kindlasti haiglaravile minna. Ta võttis
26. a sügisel alkoholiprobleemidega inimese enda juurde elama, kuid enam ei lase kedagi sisse. On käidud ja pakutud, kuid Q.E ütles „ei“. Praeguseks pole ta üle kuu aja alkoholi tarvitanud ega mõtle enam isegi saunaõlle peale. Sotsiaalprogrammis arutati asju, mida Q.E teab isegi, aga kui keha ei kuula pead, on rääkimine viljatu. Kui inimene tahab, siis saab. Q.E tahab kriminaalhoolduse nõudeid täita ja arvab, et suudab seda. Samuti on ta võimeline katseaja lõpuni alkoholist täielikult hoiduma. Kohtu seisukoht
27. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg- s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiri dest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. juuni
29. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg 4 alusel süüdimõistetule tema nõusolekul pandud kohustuse rikkumise puhul ja olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseajaks täiendava kohustuse määramist.
30. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja Q.E selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. SYNLAB Eesti OÜ 14.01.2021 . a vereanalüüsi vastusest nähtub, et Q.E esimene süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) näit oli 7,2% (tl 8), Tartu Maakohtu 19.10.
31. a otsuses selgitati, et kui esimeses vereanalüüsis on alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esmase analüüsi andmist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT näit peab olema väiksem kui 1,3%. Kuna 20.10.2021 oli möödunud enam kui 3 6 kuud esimese vereanalüüsi tegemisest, pidi 20.10.
32. a vereanalüüsi näit jääma normi piiresse. Vaatamata sellele, oli SYNLAB Eesti OÜ 20.10.
33. a vereanalüüsi vastuse kohaselt Q.E CDT näit 4,9% (tl 5) ehk ületas lubatud normi mitmekordselt. Lisaks oli 20.10.
34. a CDT näit ka eelmisest näidust suurem. Nimelt oli SYNLAB Eesti OÜ 20.07.
35. a vereanalüüsi vastuse kohaselt eelmine CDT näit 1,7% (tl 11).
36. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest nähtuvalt helistas Q.E 14.10.2021 kriminaalhooldusametnikule, ütles, et on tsüklis ja joob mitmendat päeva järjest, ning kahtles , kas tasub minna Synlabi analüüse tegema, sest näitajad on nagunii üle normi. Q.E lubas analüüsid määratud tähtajaks ära teha (tl 7). Kohtuistungil kinnitas Q.E, et erakorralises ettekandes märgitu on õige. Kohus leiab, et seega ületas Q.E 20.10.
37. a vereanalüüsi näit lubatud piiri alkoholi liigtarvitamise tõttu. Q.E selgitustest ei nähtu mõjuvat põhjust alkoholi liigtarvitamiseks. Kuna Q.E teadis, et vereanalüüside näidud peavad jääma lubatud piiridesse, rikkus ta KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust tahtlikult.
38. Analüüsides Q.E kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on Q.E kriminaalhooldus kestnud 1 aasta ja 2 kuud ning kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. Q.E ei ilmunud 11.01.2021 ja 16.03.2021 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust ja seejärel ca 2 kuu pärast uuesti) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 2 kirjalikku hoiatust. Alates
39. a märtsist on Q.E täitnud registreerimiskohustust korrektselt. Siiski ületasid Q.E 22.06.
40. a ja 20.07.
41. a vereanalüüside näidud ületasid lu batud piiri, mistõttu pandi Tartu Maakohtu 08.09.
42. a määrusega talle katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ja kohustati teda pöörduma ravile 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 05.10.
43. Praeguses asjas selgus, et Q.E avaldas juba 18.08.
44. a psühhiaatri vastuvõtul soovi pöörduda haiglasse sõltuvusvastasele ravile, kuid kohti polnud, ja arst lubas teatada, kui koht vabaneb. Hiljem ei saanud Q.E psühhiaatrit telefoni teel kätte ja kui ta lõpuks sai arsti kätte, palus Q.E ravimeid välja kirjutada. Kriminaalhooldaja abiga sai Q.E end 10.01.2022 psühhiaatri vastuvõtule registreerida. Q.E oleks läinud läbi EMO, kuid talle öeldi, et koroona ajal ei võeta läbi EMO vastu . Q.E 20.10.
45. a vereanalüüsi näit (s.o 2 nädalat pärast eelmise kohtumääruse jõustumist) ületas taas lubatud piiri.
46. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et Q.E on katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja tema vereanalüüside näidud on korduvalt ületanud lubatud piiri. Seega on Q.E-l tõsine alkoholiprobleem. Kuigi Q.E veeranalüüside näit ületas lubatud piiri ka pärast maakohtu eelmise määruse jõustumist, nähtub asja materjalist samas, et Q.E on teinud tõsiseltvõetavaid pingutusi, et saada haiglasse sõltuvusvastasele ravile. Arvestades, et Q.E-l pole õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel haiglasse sõltuvusravile saada, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et Q.E-le tuleb anda täiendav võimalus vabaduses kõrvalise abi toel oma käitumist muuta. Q.E selgitas kohtuistungil, et saatis alkoholiprobleemidega majanaabri ära, ei võta enam vastu pakkumisi alkoholi tarvitada ega ole kuu aega alkoholi joonud. Q.E arvas, et suudab katseaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduda. Lisaks iseloomustavad Q.E positiivselt asjaolud, et ta läbis süüdimõistva kohtuotsusega määratud sotsiaalprogrammi ja tasub igakuiselt väljamõistetud menetluskulusid.
47. Võimaldamaks Q.E-l näidata, et ta suudab vabaduses viibides oma harjumusi muuta ja edaspidi alkoholi tarvitamist kontrollida, tuleb kohtu hinnangul määrata Q.E-le KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. 4
48. Kohus märgib sedagi, et Tartu Maakohtu 19.10.
49. a otsusega määratud katseaeg kestab kuni 19.10.2023, s.o peaaegu 2 aastat. Juhul, kui Q.E tarvitab selle aja jooksul kas või ühe korra alkoholi, võib kriminaalhooldusametnik taotleda kohtult Q.E-le mõistetu d 1 aasta 4 kuu ja 27 päevase vangistuse täitmisele pööramist ning kohus võib saata Q.E vanglasse karistust kandma. Seega tuleb Q.E-l vangistuse vältimiseks oma alkoholi tarvitamise harjumusi tõsiselt ja pikaajaliselt muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 5