← Eesti

2-24-12055/5

Obsah (12)§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-12055 Tsiviilasi OK Incure

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. Hageja esitas 11.06.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 10 247,20 euro, intressi 264,83 euro, viivise 1856,35 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb Luminor Bank AS ja kostja vahel 25.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr. EXP-000719, mille alusel anti kostjale laenu 13 000 eurot. Lepingu tingimuste punktis 4.2 on pooled leppinud kokku fikseeritud intressimääras 8% aastas. Krediidikulukuse esialgne määr on lepingu lisa punktist 2 tulenevalt 10,75% aastas. Kostjal oli kohustus maksta laenu pangale tagasi ja tasuda intressi järjestikuste maksetena iga kuu
  2. kuupäeval alates 25.11.
  3. Kostja poolt on lepingu katteks maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 4159,63 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 2752,80 eurot, intressi katteks 882,79 eurot, lepingutasu katteks 520 eurot, viivise katteks 4,04 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 10 247,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress lepingu tingimuste punktis 4.2 kokkulepitud intressimääraga 8% aastas kokku summas 264,83 eurot (perioodil 25.10.2021 – 22.01.2023 kogunenud intress kokku 1147,62 eurot – kostja poolt tasutud intress kokku 882,79 eurot = 264,83 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista alates 2 2-24-12055 lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (24.01.2023 kuni 08.08.2024) viivist VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kokku summas 1856,35 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud etteantud tähtajaks, see on hiljemalt 20.01.2023 võlgnevust, olles viivituses vähemalt kolme järjestikuse, see on osaliselt 25.10.2022 ning täielikult 25.11.2022 ja 25.12.2022 makse tasumisega, luges krediidiandaja lepingu tingimuste punkti 11.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 ülesöelduks 23.01.2023 seisuga. Krediidiandaja teavitas kostjat 21.02.2023 teatega tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust EXP-000719 tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
  4. 30.08.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte e-posti aadressile XXX 06.09.

  1. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 20.09.
  2. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
  3. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
  2. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 3 2-24-12055 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 9.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.