KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 24.04.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-20690 Tsiviilasi H.A hagi Q ja W asja tag

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. 3.1. Esiteks põhjendas maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist vorminõuete rikkumise ja riigilõivu tasumata jätmisega (

§ 371lg 1 p-d 9 ja 10).

Hageja ei ole märkinud kostjate aadresse ega sidevahendite andmeid. Avalduse vormistuse kohta märkis maakohus lisaks, et menetlusdokument võib olla tõlgitud eesti keelde tõlkeprogrammi abil ja hageja ei tarvitse tegelikult teada, millele ta alla kirjutas 3.2. Teiseks takistab hagi menetlemist nõude ebaselgus ja ilmne perspektiivitus (

§ 371lg 2 p-d 1 ja 2).

Hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole hageja kunagi olnud sõiduki omanik, mistõttu ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik seeläbi, et hagejal puudub sõiduki valdus. Kuivõrd hageja ei ole olnud sõiduki omanik, ei saa hagejal olla nõuet ka sõiduki väärtuse hüvitamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kostjad tekitanud hagejale kahju 19 700 €, mis seisneb hageja laenukohustuse suurenemises ja maksehäires, eluaseme kahjus ja üürivõlas, elatise võlas, mittevaralises kahjus seoses stressiga või on seotud Nigeerias kaotatud investeeringu ja töötasu kaotusega. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi selget nõuet, siis jääb kohtule arusaamatuks ka hagihinna kujunemine. 3.3. Kokkuvõttes on avalduse puudused nii ulatuslikud, et neid ei saa kõrvaldada

§ 340¹ lg-s 1 ete nähtud korras.

Viidatud sätte eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Maakohus lähtus kohtupraktikast, mille kohaselt võib avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui selle puudused on nii ulatuslikud, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument (TlnRnK 01.10.2019, 2-19-9416, p 6).

1. Hageja esitas määruse tegemise päeval määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse või määrata tähtaeg hagi täiendamiseks, andes selleks vajalikud suunised. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja jaotas menetluskulud, ning saadab asja tühistatud osas tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Maakohtu põhjendused ei võimalda keelduda hagi menetlusse võtmisest. Eelkõige ei ole hageja nõuded tervikuna ebaselged ega asjaoludega sidumata ulatuses, mis takistab hagi menetlusse võtmist. Samuti ei ole alust hagi menetlemisest keelduda maakohtu osundatud formaalsete puuduste tõttu, sest need saab

§ 340¹ lg-s 1 ette nähtud korras kõrvaldada.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 340¹ lg 1 eesmärk ei ole täiesti uue hagiavalduse koostamine.

Käesoleval juhul sisaldab hagiavaldus hageja nõudeid (anda üle sõiduk või maksta 4000 € ja lisaks maksta 19 700 €). Hageja on toonud esile teatava hulga asjaolusid, milles ta mh väidab sõiduki endale soetamist ja seega ka talle kuulumist. Esile toodud asjaoludest on aru saada, et hageja hinnangul on sõiduk kostjate (või vähemalt ühe neist) valduses ning mõlemal kostjal on solidaarne kohustus sõiduk välja anda või hüvitada selle väärtus, samuti hüvitada kostjate tegevusest tingitud kahju. Hagi menetlusse võtmisel ei ole otstarbekas kontrollida, kas hageja on toonud esile kõik kahju hüvitamise komponendid, neid saab vajaduse korral välja selgitada eelmenetluses. 8. Kostjate aadresside ja osaliselt ka sideandmete puudumine ei takista hagi menetlusse võtmist, kui kostjate isikud on hageja märgitud andmete põhjal tuvastatavad – see tingimus on praegu täidetud. Hageja märkis kostja I telefoni numbri ja kostja II e-posti aadressi. Vähemalt hagi menetlusse võtmise etapis saab eeldada, et need on kohtu jaoks piisavad hagiavalduse kätte toimetamiseks. Ringkonnakohtu andmetel on mõlemad kostjad kantud rahvastikuregistrisse. Samuti ei takista hagi menetlemist selle tõlkimine tõlkeprogrammi või tehisintellekti abil, sest hageja kannab ise tema esitatud dokumentidest arusaamise riski. 2

§ 340¹ lg 1 alusel, see ei lähe vastuollu normi eesmärgiga.

Hageja valitud nõuete sõnastuse järgi ei ole hagihinna määramine raskendatud. Maakohus saab hageja nõuete perspektiivi asjakohases ulatuses võtta arvesse menetlusabi taotluse lahendamisel.

1. Eeltoodud kaalutlustel tuleb asi saata maakohtule uuesti hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise teha seda otsustust maakohtu asemel, mistõttu rahuldatakse kaebus osaliselt.
2. Hagi tagamata jätmist ei saa üldjuhul vaidlustada, aga erandina on kohtud koos hagi menetlusse võtmisest keeldumise tühistamisega otsustanud, et ka hagi tagamise taotlus tuleb uuesti läbi vaadata. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest hageja taotletud hagi tagamise abinõud ei ole seotud tema nõuetega.
3. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3).

13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 372lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3