← Eesti

3-26-659/3

Obsah (4)§ 121§ 207§ 201§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. L.L esitas Tallinna Halduskohtule 09.03.2026 kaebuse saamata jäänud tulu ja vabaduse kaotamise hüvitamiseks summas 34 250 eurot. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX andsid mitmed tunnistajad teadvalt valeütlusi, mis mõjutas kohtuasja tulemust negatiivselt. Kaebaja on saanud teisest kohtuasjast teada, et üks isik on tunnistanud valeütluste andmist. Valeütluste andmisega on teotatud kaebaja au ja väärikust. Kaebaja ootab kõigi valeütlusi andnud isikute poolt kirjalikku vabandamist ning süüdlaste poolt kahju täielikku hüvitamist.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 10.03.2026 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi eraõiguslike isikute vahel, vaid selline kohtuasi lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud korras maakohtus (TsMS § 1 ja § 9 lg 1). Kui kaebaja leiab, et talle tekitasid kahju eraõiguslikud isikud valeütluste andmistega, tuleb pöörduda kahjunõudega maakohtusse. Kui valeütluste andmisega seoses algatatakse kriminaalmenetlus, on kaebajal võimalik esitada selle raames tsiviilhagi. Kui kahju on tekitatud riigi poolt süüteomenetluse läbiviimisega, saab kaebaja sellise kahju hüvitamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras. 3-26-659 3. L.L palub 25.03.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 10.03.2026 määrus. Kohus ei andnud kaebajale isegi võimalust tõendada oma väiteid valeütluste andmise kohta. Lisaks on mitmed kaebaja kriminaalasjas tunnistusi andnud isikud psüühiliste häiretega ning kohus ei võinudki nende ütlusi kasutada. Kaebaja palub välja selgitada, kes vastutab teda süüstavate valeütluste kasutamise eest, s.o kas prokuratuur, kohus või valeütluste andjad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Ringkonnakohus võib määruskaebuse

§ 207

lg 2 alusel tagastada, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. 5. Ringkonnakohus leiab, et L.L määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb

§ 207lg 2 alusel tagastada.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10.03.2026 määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Kaebaja nõudeks on hüvitada saamata jäänud tulu ja mittevaraline kahju, mis on tekitatud tema kriminaalasjas väidetavalt valeütluste andmisega ja/või nende kohtumenetluses kasutamisega. Halduskohus selgitas õigesti, et olenemata sellest, kas kaebaja hinnangul on kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks väidetavate valeütluste andjad (s.o eraisikud) või kriminaalasja menetlejad (uurimisasutus, prokuratuur, kohus), ei kuuluks sedalaadi kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. 6.

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.