← Eesti

2-24-143454/18

Obsah (9)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174§ 145§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-24-143454 (menetlus nr 3) Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2025, Pärnu Tsiviilasi Eesti Vabarii

§ 661

lg 4 ja poolte kompromissi alusel ei ole määrus edasikaevatav, kuivõrd pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest. (

§ 466lg 1 ja lg 3) ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1.

Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) hagi Marjamäe osaühingu vastu rendivõla 1017 eurot, viivise 91,02 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks.

  1. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks. Kohus istungil selgitas tõendamiskoormise jaotust, määras pooltele tähtajad kompromisspakkumise esitamiseks ja sellele vastamiseks ning täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Pooled nõustusid menetluse jätkumisega kirjalikus menetluses. Hageja esitas
  2. mail 2025 kompromissettepaneku, millele kostja ei vastanud.
  3. Kohus
  4. oktoobri 2025 määrusega andis pooltele
  5. novembrini 2025 (kaasa arvatud) täiendavalt aega menetluse lõpetamiseks kompromissiga ning määras tähtajad kirjalikus menetluses lahendi tegemiseks, kui pooled kompromissile ei jõua. Kohus selgitas pooltele menetluslikku olukorda (kostja ei ole enda väidete tõendamiseks määratud tähtpäevaks midagi esitanud, hageja nõue on asjaolude ja tõenditega põhistatud), menetluskulude jaotust ning kostja kohustust hüvitada riigilõiv, mille tasumisest hageja hagiavalduse esitamisel oli vabastatud. Hageja teatas kohtule, et saatis kostjale uuesti kompromissi pakkumise, milles kostja pidi ise märkima tasumise tähtajad, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul kostja ei vastanud.
  6. novembril 2025 kostja saatis kohtule tasumise tähtpäevadega täiendatud ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu.
  8. novembril 2025 allkirjastas sama kompromisslepingu digitaalselt ka hageja volitatud esindaja Toomas Kutti ning esitas selle kohtule. Kompromisslepingu kohaselt pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava summa suuruse ning tasumise tähtpäevad ja korra, samuti menetluskulude jäämise poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus pöörduda jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri 2

(3)Tsiviilasi nr 2-24-143454 poole.
  1. Kohus selgitab, et kinnitab määrusega kokkuleppe sisulised tingimused. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte menetluslikud kinnitused ja taotlused kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadmise kohta, kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks ega kokkulepe edasikaebeõigusest loobumise kohta. Lisaks kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.
  2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid on ka kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus menetluskulusid täiendavalt ei jaota ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Kuna

§ 145

lg 1 alusel on Eesti Vabariik menetlusosalisena riigilõivu tasumisest vabastatud, siis ei tõusetu ka küsimust

§ 190lg-s 4 sätestatud riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest.

8.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa selles asjas määruse peale edasi kaevata.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.