MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-659 Haldusasi L.L (L.L) kaebus kriminaalmenetlusega tekitatud kah
§ 4lg 1).
Kohus tagastab kaebuse kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (
§ 121lg 1 p 1).
Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (
§ 121lg 3).
- Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada eraõiguslike isikute vahel tekkinud õigussuhteid, vaid eraõigussuhtest tulenev kohtuasi lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras maakohtus (TsMS § 1 ja § 9 lg 1). Seega osas, milles kaebaja leiab, et talle on kahju tekitanud eraisikud, st isikud, kes kaebuse kohaselt andsid valeütluseid, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2024 määruse nr 3-24-289 p 9). Kaebaja väidab, et üks isik on teinud valeütluste kohta ka politseile ülestunnistuse. Juhul, kui valekaebuse või valeütluste andmisega seoses algatatakse kriminaalmenetlus (KarS §-d 319 ja 320), on kaebajal võimalik sellises menetluses esitada ka tsiviilhagi. Eeltooduga ei tuvasta halduskohus kuriteo toimepanemist ega kriminaalmenetluse algatamise ajendit, vaid selgitab kaebajale üksnes tema õiguseid kaebuses toodud väidetest lähtuvalt.
- Kaebusest tuleneb ka, et kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju riigi poolt süüteomenetluse läbiviimisega. Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on teistsuguseks menetluskorraks
§ 4lg 1 mõttes. 1
(2)SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku
- või
- peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lõige 4 sätestab: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse
- peatüki
- jaos sätestatut.“ Eeltoodust tuleneb, et ka pärast kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist ei ole kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses (vt ka Riigikohtu 19.10.2023 määrus nr 3-231995 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2024 määrus nr 3-23-2933). Seega osas, milles kaebaja leiab, et talle on kahju tekitanud menetleja, s.o kohus, prokuratuur ja/või uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1), tuleb kaebajal esitada taotlus prokuratuurile (SKHS § 21 lg 4) koos tähtaja ennistamise taotlusega SKHS § 13 lg 2 järgi. Halduskohtu pädevust kaebuse lahendamiseks ei tulene asjaolust, kui kaebaja nõude esitamist takistavad SKHS §-s 21 sätestatud tähtajad. Vajadusel tuleb kaebajal taotleda võimalikus järgnevas kohtumenetluses samuti tähtaja ennistamist või normides sätestatud tähtaegade põhiseadusele vastavuse kontrolli (PS § 15 lg 1 teine lause).
- Arvestades käesoleva määruse sisus toodud asjaolusid ning üksnes viidet kriminaalmenetluse kohtuasja numbrile, piisab kaebaja eraelu kaitse ja avaliku huvi kohtupraktika avalikkuse vastu tasakaalustamiseks kaebaja nime asendamisest tähemärkidega (
§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)