) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas kuna kostja on pärast kohtumenetluse algatamist hageja nõude täitnud. Kostja ei vaidle hagist loobumisele ega menetluse lõpetamisele vastu. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt
Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda kuna kostja tasus nõude alles pärast hagi esitamist ja kohtumenetluse kestel. Kostja ei nõustu eeltooduga ning leiab, et kui talle oleks enne hagi esitamist esitatud parkimisrikkumist tõendavad fotod, ei oleks hagejal olnud vajadust kohtusse pöörduda. Kohus tuvastas, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist saatis hageja esindaja korduvalt võlateatised
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja käesoleva tsiviilasja menetlusega tekkinud menetluskulud (menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud koos hagiga). Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, millest 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt ning käesoleva hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 35 eurot. Esindustasu on summas 611,50 eurot (ilma käibemaksuta): 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (
) - 20 eurot ja 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule - 4 t/169 euro käibemaksuga. Kokku on hageja menetluskulud 711,50 eurot, mis koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest ja riigilõivust. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada Kostja palub kohtul jätta rahuldamata hageja nõue 611 euro sissenõudmiseks kostjalt. Kostja on tasunud hagejale põhivõla 80 euro ja 60 eurot kohtukulusid ( 25,22+8,12). Kohus selgitab, et 60 eurot, 25,22 eurot ja 8,12 eurot moodustavad hagi alusel nõutud summad (s.o 60 eurot sissenõudmiskulu, 25,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis ühe aasta eest 8,12 eurot), seega tegemist ei ole menetluskuludega. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu (
). Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles täitis kostja nõude pärast kohtumenetluse algatamist, milles kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standardse hagiga, siis ei ole 591,50 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus on seisukohal, et mainitud ajakulu 4 tundi ei ole põhjendatud ning kohtu hinnangul kulutas hageja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot käibemaksuga (136,29 eurot ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik ega ületa sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. Hageja esindustasu on määratud ilma käibemaksuta.
lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja väitel on hageja käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuta. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 408, 87 eurot (3 tunni tasu x 136, 29 eurot käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot (65+35) on põhjendatud üksnes osaliselt. Vastavalt
lg 2 p 2 tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega ei saa seda osa lugeda hageja kantud menetluskuluks, mida oleks võimalik kostjalt välja mõista, 4
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel. Kuna hagejal on õigus saada riigilt tagasi 50% tasutud riigilõivust, tuleb tema tegelikuks menetluskuluks lugeda üksnes see osa riigilõivust, mida riik ei tagasta.
lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse, ulatuses, milles kulud on vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt välja 50% hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Ülejäänud 50% riigilõivust on hagejal õigus saada tagasi riigilt
Pärast käesoleva määruse jõustumist võib hageja esitada kohtule taotluse menetluses tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kokku on põhjendatud menetluskulud 478,87 eurot (riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 408, 87 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 478,87 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 919005976. Kooskõlas
lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtulahendi täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.