Tsiviilasi nr: 2-13-9733 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Tallinn Tsiviilasj

§ 436lg 1 nõuetele.

1. 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamise puhul ei olnud tegemist OÜ Catmet igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga, vaid varem võetud rahalise kohustuse täitmisega. OÜ Catmet pidas majanduslikult põhjendatuks täita oma rahaline kohustus kostja ees rahalise nõude loovutamisega hageja vastu. Seeläbi toimus OÜ Catmet poolne kohustuse täitmise asendamine. Laenulepingul põhinevast võlasuhtest tuleneva võlaõigusliku kohustuse täitmine toimub iseenesest algse kokkuleppe (laenulepingu) alusel. Majandustegevuses võetud võlaõigusliku kohustuse täitmine ei kujuta endast eraldi igapäevasest majandustegevusest väljuvat tehingut, mis antud osaühingu puhul eeldanuks osanike nõusolekut.
2. 15.05.2012 laenulepingus sisaldub konstitutiivne võlatunnistus. Nõude loovutamise järgselt läks kostjale üle õigus nõuda vastava rahalise kohustuse täitmist hagejalt. 15.05.2012 laenulepinguga võttis hageja aga endale uue ja otsese rahalise kohustuse kostja ees, millist tal eelnevalt ei olnud. Kuna tegemist on uue abstraktse kohustusega VÕS § 30 mõttes, siis ei olnud antud laenulepingu puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.
3. Kostjal oli esindusõigus 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamiseks ja iseendaga tehingu tegemiseks. VS on oma 21.11.2013 e-kirjaga kinnitanud, et kostjal oli 15.05.2012 nõude loovutamiseks esindusõigus olemas ning et kostja kutsuti OÜ Catmet juhatusest tagasi pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kostja esindusõigus iseendaga tehingu tegemiseks tulenes 14.05.2012 OÜ Catmet osanike otsusest, kuna 14.05.2012 osanike otsusega anti kostjale eelnevalt volitused, heakskiit ja nõusolek endaga tehingu tegemiseks.
4. Maakohtu järeldused 14.05.2012 osanike otsuse ehtsuse osas ei ole põhjendatud. Maakohtu etteheide 14.05.2012 osanike otsuse esitamisega aja suhtes on äärmiselt ebaõiglane arvestades kostja tõendamiskoormust. Kostja ei saanud 25.11.2013 esitada 14.05.2012 osanike otsuse originaali, kuna kolmas isik Catmet AS edastas selle dokumendi kohta vaid lihtkoopia, millise kostja edastas kohtule. Kuna Catmet AS-il oli antud otsusest vaid üks originaaleksemplar, siis oli Catmet AS nõus kostjale koostama ja väljastama notariaalselt kinnitatud ärakirja originaalist, mis notariaalmärkest tulenevalt asendab originaali (tõestamisseadus (TõS) § 41 lg 1). Hageja ei ole põhistanud piisavalt 14.05.2012 osanike otsuse võltsitust. Seega ei ole põhistatud maakohtu järeldus, et dokumendi võltsitus oleks põhjendatud, mis annaks õiguse jätta antud tõendit arvestamata. Maakohtu muud etteheited kostja poolt tõendite esitamise ajastuse osas ei ole põhjendatud, kuna kostja tõendamiskoormus on otseselt sõltuv olnud kolmanda isiku Catmet AS-i tegevusest ja viimase poolt edastatud materjalidest ning tõenditest. Maakohtu seisukoht menetlustähtaegade järgimata jätmise või tõendite esitamise hilinemises osas ei ole asjakohased. 10.01.2014 Catmet AS-i tagasiulatuv heakskiit 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamiseks on kehtiv. Maakohus on tõlgendanud ja kohaldanud ebaõigesti ÄS § 322 lõikeid 1, 3 ja
5. ÄS § 322 lg 1 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu 5

) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus tuleb kaevatavas osas tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning jaotab menetluskulud.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, kas nende vahel on kehtiv võlasuhe, millest tulenevalt on põhjendatud kostja kasuks hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi säilimine. Poolte vahel 15.05.2012 sõlmitud laenulepingu (I kd, tlk 61-65) järgi omandas kostja 15.05.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga nõude hageja vastu summas 95 562,39 eurot. Laenulepinguga leppisid pooled kokku, et nad sõlmivad loovutatud nõude suhtes eraldi laenulepingu, milles lepivad kokku summa tagasimaksmise tingimustes ja korras. Laenulepingu p 2.1.2 järgi oli laenusaaja poolt laenusumma ja intresside täieliku tagasimaksmise lõpptähtaeg 31.12.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kostjale laenulepingujärgset laenusummat ja intresse maksnud ei ole. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Kuna hageja väidab käesolevas asjas, et tal kostja ees võlga ei ole, siis on hageja kohustus tõendada võla puudumist.
3. 15.05.2012 nõude loovutamise lepinguga (I kd, tlk 76-77) loovutas OÜ Catmet, keda lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige B.U, B.U-le Loo Properties OÜ vastu nõude summas 95 562,39 eurot, mis tekkis loovutaja ja võlgniku vahel 02.02.2012 sõlmitud laenulepingust. Hageja väidete kohaselt on OÜ Catmet ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping tühine, sest osanike nõusolek nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus. Kuna leping on tühine, ei olnud kostjal poolte vahel sõlmitud 6

§ 237

lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Käesolevas asjast ei nähtu, et maakohus oleks määranud

§ 237lg-s 1 nimetatud tähtaja.

Seega rikkus maakohus menetlusõiguse normi. Kuna tähtaega tõendite esitamiseks ei antud, siis on maakohtu seisukoht, et tõend esitati hilinenult, ebaõige. Asjas on esitatud 14.05.2012 osanike otsuse ärakiri, mille õigsus dokumendi originaalist on notariaalselt kinnitatud (II kd, tlk 9 ja pöördel). Seega on tõendatud, et otsuse originaal on olnud olemas.

1. TsÜS § 111 lg 1 järgi, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kuna OÜ-l Catmet oli kaks osanikku, ning üks neist oli kostja, kes samal ajal oli ka OÜ Catmet juhatuse liige, siis omab käesolevas asjas tähtsust see, kas kostjal oli OÜ Catmet teise osaniku VS nõusolek vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Kuna osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks võib olla antud nii enne tehingu tegemist, kui ka pärast ehk heakskiiduna TsÜS § 111 mõttes, siis leiab ringkonnakohus, et osaniku nõusolek vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli kostjal olemas. Nõusoleku olemasolu tehingu tegemiseks kinnitas VS täiendavalt ( II kd, tlk 35-36).
2. Asja materjalidele on lisatud ka Catmet AS 10.01.2014 nõukogu otsus, mille järgi otsustas nõukogu heaks kiita endise juhatuse liikme B.U ja OÜ Catmet vahel 15.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millega B.U omandas äriühingult nõude summas 95 562, 39 eurot Loo Properties OÜ vastu hinnaga 95 562,39 eurot, milline tasaarvestati sama suure B.U nõudega äriühingu vastu. Maakohus leidis, et viidatud nõukogu otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, seepärast, et B.U, kes oli otsuse vastuvõtmisel Catmet AS nõukogu liige, hääletas samuti otsuse vastuvõtmise poolt, samuti seetõttu, et nõukogu otsus tehingule heakskiidu andmise kohta võeti vastu enam kui aasta pärast tehingu tegemist. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis osutanud, et TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kui otsuse tegemisel hääletab isik, kes seaduse järgi ei võinud hääletada, on antud hääl tühine, kuid TsÜS § 33 lg 3 järgi saab juhul, kui hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega, kui kostja isegi hääletas nõukogu otsuse poolt, ei arvestata tema 7

§ 693

lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et Catmet AS 10.01.2014 nõukogu otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.

1. Hageja on asjas väitnud, et Catmet AS nõukogu ei olnud nõude loovutamise tehingu heakskiitmiseks pädev organ, kuna sellel ajal, kui nõukogu otsuse vastu võttis, oli nõukogu liikmeks ka B.U. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal oli B.U OÜ Catmet juhatuse liige, seega hilisemalt, kui OÜ Catmet oli ümber kujundatud AS-iks ning tal oli nõukogu, oli ÄS § 317 lg 8 järgi nõukogul õigus juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud leping heaks kiita.
2. Eelpooltooduga on tõendatud nii OÜ Catmet osaniku nõusolek ja heakskiit, kui ka Catmet AS nõukogu heakskiit vaidlusaluse nõude loovutamise tehingu tegemiseks. Hageja viited ÄS § 181 lõikele 4 ei ole põhjendatud, sest seadusest ei tulene, et vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks oleksid osanikud või nõukogu pidanud määrama äriühingule esindaja. Seega on poolte vahel võlasuhte olemasolu tõendatud ja hageja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
3. 05.03.2013 määrusega tagas maakohus hagi. Kooskõlas

§ 386lg-le 4 tuleb hagi tagamine tühistada.

Menetluskulude jaotus 32. Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis lähtudes

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud ringkonna- ja riigikohtus hageja kanda, hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna maakohus jäeti kostja vastuhagi rahuldamata, ja käesoleva otsusega jäetakse hagi rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta nenede endi kanda.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11.

veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8