← Eesti

2-14-13613/65

Obsah (7)§ 176§ 657§ 652§ 654§ 162§ 171§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-13613

§ 176lg 8 esimene lause).

Vastustaja seisukoht 28. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 6

(9)29. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

30.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus tsiviilasja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.

  1. Poolte vahel on vaidlus, kas 01.07.2009 sõlmitud töölepingus nr 1211/2007-2 sisalduv konkurentsipiirang on kehtiv ja juhul, kui on, siis kas kostja on seda rikkunud. Kostja töötas hageja juures äriüksuse juhi ametikohal ja tööleping lõppes 09.04.
  2. Töölepingu p-s 10 leppisid pooled kokku konkurentsipiirangus ning selle rikkumise eest leppetrahvi maksmise kohustuses. Konkurentsipiirang öeldi hageja poolt üles alates 09.04.2013 (I kd, tl 24).
  3. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et töölepingu konkurentsipiirangut sätestavad p 10 ja selle alapunktid on tüüptingimused ja need ei ole tühised. Kolleegium ei korda

§ 654lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

  1. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte vahel olid töölepingu konkurentsipiirangu tingimused eraldi läbi räägitud ja kostjal oli võimalus neid mõjutada ega seda, et teiste töötajatega oleksid töölepingud sõlmitud kostjast erineva konkurentsipiirangu kokkuleppega. Asjaolu, et kostja töötas hageja juures äriüksuse juhi ametikohal, ei anna alust järelduseks, et temaga on töölepingu konkurentsipiirangut puudutavad sätted eraldi läbi räägitud. Maakohus on kontrollinud õigesti tüüptingimiste kehtivust tulenevalt nii VÕS §-st 42 kui ka TLS §-st
  2. Poolte poolt esiletoodust ja töölepingu p 10 sõnastusest ei ole alust järeldada, et konkurentsipiirangu sätted ei ole lepingu osaks VÕS § 37 lg 3 järgi. Maakohus on töölepingu konkurentsipiirangu kokkuleppeid õigesti tõlgendanud VÕS § 39 lg 1 järgi.
  3. Hageja on kostjale ette heitnud töölepingu ja konkurentsipiirangu kehtivuse ajal toimunud tegevusi, mis olid väidetavalt OÜ Y huvides ja konkurentsipiirangut rikkuvad. Hageja ja OÜ Y tegutsevad samal tegevusalal, milleks on tarkvaraarendus ja sellega seonduv. Äriregistri kohaselt on mõlema äriühingu tegevusala kood EMTAK järgi 620 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) ja samuti tegutsevad nad samal kaubaturul. OÜ Y on äriregistrisse kantud 28.12.
  4. Seega on tegemist hageja ja OÜ Y puhul konkurentidega.
  5. Hageja väitel kinnitavad kostja konkurentsipiirangu rikkumist alljärgnevad asjaolud, mis on tõendatud dokumentaalsete tõenditega:  Elion Ettevõtted AS ja OÜ Y vahel 07.03.2013 sõlmitud liisingulepingule nr 396213 on e-posti aadressiks märgitud XXX(I kd, lk 106).  07.03.2013 on kostja käendanud OÜ Y kohustusi Elion Ettevõtted AS ees tulenevalt liisingulepingust
  6. 7

(9) Lenovo Arvutid poolt Elion Ettevõtted AS-le esitatud 04.03.2013 arvel nr 20155524 on OÜ Y esindajana märgitud kostja (I kd lk 109). Eeltoodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust, kuid pooled vaidlevad selles, kas need tegevused on konkurentsikeeldu rikkuvad.
  1. Maakohtu otsuse kohaselt oli tõendamata, et 03.03.2013 OÜ Y ja Elion Ettevõtted AS vahelisele seadme üleandmise-vastuvõtmise aktile (I kd, tl 127) on OÜ Y poolt alla kirjutanud kostja. Apellant vaidlustas eeltoodud asjaolu osas maakohtu poolt tõendi hindamise. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu järeldus on ebaõige. Kostja on 15.04.2014 menetlusdokumendi p-s 3.3.6 õigeks võtnud, et tema on aktile alla kirjutanud. Samas ei muuda kolleegiumi arvates eeltoodu maakohtu otsuse õiget lõppjäreldust.
  2. Hageja on esile toonud, et kostja esindas OÜ Y lepingueelsetel läbirääkimistel SaMa Varahaldusega ruumide üürimiseks OÜ-le Y. Maakohus leidis, et eeltoodud asjaolu on tõendamata. Apellant sellega ei nõustunud ja väitis, et tunnistaja Ci ütlustega on läbirääkimiste pidamine tõendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt (II kd tl 155) vestles ta kostjaga aastaid tagasi telefoni teel teemal võimalik üürisuhe aadressil Ehitajate tee
  3. Üürilepingut vahendas maakler ja lepingu sõlmis keegi teine isik. Tunnistaja täpselt ei mäletanud, millal ta kostjaga läbirääkimisi pidas. Kolleegium nõustub, et tunnistaja umbmäärastest ütlustest ei saa järeldada, et kostja oleks üürilepingu sõlmimiseks pidanud läbirääkimisi. SaMa Varahalduse ja OÜ Y vahel on sõlmitud 21.02.2013 üürileping Ehitajate tee 114 büroopinna kasutamiseks (II kd tl 5-61). Tegemist on mahuka dokumendiga, mille sõlmimisele eelnevad tavapäraselt tõenäoliselt pikemaajalised läbirääkimised. Selliste läbirääkimiste pidamist kostja ja SaMa Varahalduse vahel tunnistaja ütlustest järeldada ei saa.
  4. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas eelnevalt tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada kostja poolt konkurentsipiirangu rikkumist. Maakohus on konkurentsipiirangu kostjapoolset rikkumist hinnanud õigesti selle piirangu eesmärgist lähtudes, mis tuleneb töölepingu p-st 10.1 ja mille kohaselt on konkurentsikeelu eesmärgiks hageja ärisaladuste kaitsmine. Maakohus leidis, et hageja poolt kostjale etteheidetavad tegevused ei ole käsitletavad tegutsemisena töölepingu p-s 10.3 toodud tegevusaladel p-s 10.4 loetletud tegevustena. Töölepingu p 10 on tüüptingimus, mida tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada. Töölepingu p 10.1, 10.2, 10.3 ja 10.4 sõnastusest järeldub, et konkurentsipiirangut rikkuvad on ennekõike otseselt hageja ärisaladust kahjustavad tegevused ja hagejale konkurentsi osutavad tegevused. Kostjale etteheidetavad tegevused võivad tõenäoliselt olla seotud OÜ Y äritegevuse käivitamisele kaasaitavate tegevustena, kuid perioodil kuni töölepingu lõpetamiseni ei saa neid ka kogumis lugeda konkurentsipiirangut rikkuvaks. Hageja ei ole esile toonud, et perioodil kuni 09.04.2013 oleks kostja tegelenud tarkvaraarenduse või mõne muu hageja tegevusalaga. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et OÜ Y oleks alustanud oma äritegevust kostjaga konkureerivatel tegevusaladel enne 10.04.
  6. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti

§ 162lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda.

40. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 171lg 1 järgi menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kostja esindajate menetluskulude 8

(9)nimekirja kohaselt on nad apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tunni, ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks 0,3 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 12,8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kõneteeside koostamiseks 6 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi. Esindajate teenuse tunnihind on koos käibemaksuga 156 eurot ja taotletavad menetluskulud kokku 3447,80 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. 41.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustajat esindasid ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaadid Triin Biesinger-Jussmann ja Reesa Paatsi. Kolleegium leiab, et põhjendatud on ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund. Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on dokumentide mahtu ja sisu arvestades piisav 8 tundi. Arvestades, et pooltele on eelnevalt vaidlusalused asjaolud teada, siis kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks loeb kolleegium piisavaks 3 tundi. Ringkonnakohtu istung kestis ca 1 tunni, mis on vajalik ajakulu. Kolleegium märgib, et kahe esindaja osavõtt ei olnud asja keerukust arvestades põhjendatud ja ajakulu määramisel lähtub kolleegium sellest, kui palju kulus menetlustoimingute tegemiseks eelduslikult ühel advokaadil. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 13 tundi. Vastustaja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Taotlusest tulenevalt on vastustaja esindajate teenuse tunnihind koos käibemaksuga 156 eurot. Seega on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 2028 eurot ja kostja taotlusel tuleb välja mõista viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jääb vastustaja taotlus 1419,60 euro osas. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.