ja § 206, kohus määras:
L. suhtes.
L. tasuma 1 (ühe) kuu jooksul riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
L. tasuma 1 (ühe) kuu jooksul kannatanule K. S. (isikukood: x) 50 (viiskümmend) eurot, mis kanda K. S. arveldusarvele x. CD- ja DVD- plaat –
Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o 250 (kakssada viiskümmend) eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919900001421. Selgituseks märkida: T. L., 1-19-7271, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohus selgitab kannatanule, et kui kannatanu leiab, et 50 eurot ei ole piisav hüvitis, on kannatanul võimalik oma nõue esitada tsiviilkohtumenetluses. 1 1-19-7271 Edasikaebamise kord Tulenevalt
p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kohtumäärus saata prokurörile, kahtlustatavale ning kannatanule K. S.. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on T. L. esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o kehaline väärkohtlemine, mis seisnes selles, et tema 29.01.2019 kella 19:00 kuni 19:15 vahel sõitis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga punast värvi traktoriga x x x x hoovis ümber marjapuu põõsaste, peale vestlust kinnistu omanikega lahkusid traktoriga x hoovist, umbes 10 minuti pärast sõitsid punast värvi traktoriga uuesti x hoovi ja ümber marjapuu põõsaste. Sõnavahetuse käigus x kinnistu omaniku K. S. viskas T. L. traktoris olles klaasist õllepudeli vastu K. S. rinnapiirkonda, põhjustades oma sellise tegevusega K. S. füüsilist valu. 13.09.2019.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus T. L. suhtes
Prokurör taotleb T. L. kohustamist tasuda riigituludesse 250 eurot ning hüvitada kannatanule kahju mitte rohkem kui 50 eurot. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustustega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. L. käitumine oli ajendatud ilmselt üksteise valesti mõistmisest ning verbaalselt konfliktist, millest tekkis pinev olukord, mis päädis sellega, et T. L. viskas kannatanule K. S. õllepudeli vastu rindkere piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Käesolevaks ajaks on T. L. ka tunnistanud klaaspudeliga viskamist, kuid kahtlustatava selgituste kohaselt ei leidnud muud sündmused aset päris nii nagu kannatanu kirjeldab. T. L. on avaldanud kahetsust, et ta sündmusele sel viisil reageeris ning on aru saanud oma teo õigusvastasusest. Seega nõustub kohus prokuröriga, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et T. L. süü ei ole suur. T. L. ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Teadaolevalt ei ole T. L. pärast 29.01.2019.a juhtunut toime pannud ühtki kuritegu. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Ka ei ole kahtlustatava suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist
Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et T. L. karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. 2 1-19-7271 Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuse panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Eeltoodut arvestades ja lisaks võttes arvesse asjaolu, et T. L. on varem karistamata, tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et
L. suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega.
L. tasuma ühe kuu jooksul riigituludesse 250 eurot. Kannatanu on 05.03.2019 antud ütlustes ise tunnistanud, et kuna tal oli jope seljas, ei olnud tema suunas visatud õllepudeliga pihta saamisest temale tekkinud valu väga tugev. Tõendamist ei ole leidnud T. L. poolt noaga hirmutamine nagu märgitakse tsiviilhagis. Riigikohus on lahendis nr 3-1133-17 p 15, märkinud, et kui
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Võttes arvesse kõike eeltoodut, sh kohtupraktikat, leiab kohus, et antud juhul on kohaseks hüvitiseks 50 eurot. Lähtudes eeltoodust,
L. tasuma ühe kuu jooksul kannatanule K. S. (isikukood: x) 50 eurot, mis kanda K. S. arveldusarvele x. CD- ja DVD-plaat –
(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.