p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on tuvastatud, et R.K on A.P isa (dtl 5). Käesoleval ajal on A.P täisealine. A.P õpib XXX, „mootorsõidukitehnik“ teisel kursusel. Õppekava nominaalaeg on 3 aastat (dtl 7). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt elab A.P isast lahus. Kostja elab Soome Vabariigis.
p-s 2 sätestatu annab kuni 21-aastasele noorele võimaluse saada elatist õppimise ajaks, mis tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast ise üleval pidada. Eelviidatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda elatist õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 14.12.2027, s.o päev kui A.P saab 21-aastaseks. 8. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel lähtuda
lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise 2 ulatus on
lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada
Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb
lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 32-1- 119-15, p 11). Lapse igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hageja A.P-l on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda.
lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, s.o A M ja R.K , hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga. Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et tema igakuisteks kuludeks 631 eurot. Hagiavaldusele on hageja lisanud tõendid kulude tõendamiseks (dtl 8-30) ja 26.05.2025 täpsustas oma kulusid (dtl 189-191, 192-227). Lisaks selgitas hageja kulutusi kohtuistungil (dtl 163-165). Hageja poolt esitatud tõenditest järeldub, et eluasemekuludele kulub hagejal keskmiselt 172,31 eurot (sh elekter, vesti, prügi, puitbrikett, kodukindlustus ja Go3) (dtl 18, 20, 21, 24, 189, 192-196). Transpordikulud aastas 240 eurot, keskmiselt kuus 80 eurot (laevapiletid Soome, ühistransport Soomes (dtl 190, 199). Sidekulud 24 eurot (Tele2 teenus 13 eurot ja interneti teenus 11 eurot) (dtl 26, 23). Tervishoiukulud 22,55 eurot (sh 3,20 eurot pillid – dtl 200), valuvaigistid 5,67 eurot (dtl 11), toidulisand biotiin 5,67 (dtl 201), suuhooldus 4,39 eurot (dtl 202, 209) ning visiiditasu 3,50 eurot (5 eurot, kuid tõuseb 19.a vanuses 20 eurole). Lisaks täiendavad kulud, nt köharohi (dtl 203) ja EMO visiit Soomes (dtl 204). Hügieenikulud on hagejal keskmiselt kuus 35,75 eurot (näopesugeel, toonik, näokreem, šampoon, palsam, dušigeel, deodorant, žiletid, pesukaitsmed, sidemed – dtl 190, 205-216). Muud püsikulud keskmiselt kuus 101,60 eurot (sünnipäevafond, jõusaal, telefonikindlustus, sõpradega meelelahutus, Netflix, Disney+, bussipiletid, juuksur, lõhnaõli, ripsmetušš, meigieemaldus vahendid, vatipadjad). Sünnipäevakuludena arvestab hageja lisaks enda sünnipäeva tähistamisele ka kingitusi 4-5 lähedasele inimesele nende sünnipäeva puhul. Netflixi ja Disney+ kulu on jagatud pooleks vastavalt pereliikmete arvule (dtl 191, 218-227, 27, 29, 30). Kohtuistungil tõi hageja välja, et riietele kulub keskmiselt ühes kuus 50 eurot (dtl 164). Eeltoodust tulenevalt kulub keskmiselt hagejal ühes kuus 646,21 eurot. Arvestades, et vanemad vastutavad A.P ülalpidamise eest osavõlgnikena, peaks kulutustest kostja panuseks olema keskmiselt 323,11 eurot (s.o pool hageja kuludest). 9. Hageja nõuab kostjalt elatist summas 275 eurot. Kohus ei nõustu sellega, et kostja peaks eelnimetatud summas elatist tasuma. Kohus leiab, et täisealine laps saab elatist nõuda vanematelt üksnes ulatuses, mis hagejal jääb igakuiste kulude katmisel puudu tema enda sissetulekust ja mida vanem on võimeline täisealisele lapsele andma, arvestades vanema enda sissetulekut, varalist seisundit ja muid kohustusi.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 3 Kuigi nimetatud säte näeb ette reeglid eelkõige alaealise lapse miinimumelatise arvestamiseks, tuleb kohtu hinnangul rakendada sätet ka lapsetoetust saava täisealise lapse puhul, sest lapsetoetuse maksmise eesmärk alaealise ja täisealise lapse puhul on sama. Seega tuleb ka käesoleval juhul arvestada sellega, et A.P saab lapsetoetust. PHS § 17 lg 1 kohaselt makstakse lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 järgi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Käesolevalt on lapsetoetuse suuruseks 80 eurot (PHS § 17 lg 3). Arvestades, et A.P saab lapsetoetust, ei saa kohtu arvates kostja panus olla igal juhul suurem kui 243,11 eurot (323,11-80). 10. Kostja on vaielnud vastu elatise nõudele, tuginedes enda majanduslikule seisundile. Kostja on tõendanud, et detsembris 2024 tasus ta elatist 75 eurot ja jaanuarist aprillini 2025 tasus igakuiselt 150 eurot (dtl 59-63). Kostja leiab, et see on piisav ning rohkem tal võimalik maksta ei ole. Täisealise lapse ülalpidamiskohustuse määramisel tuleb arvestada ka vanema enda kulutusi ja muid kohustusi. Samuti on kohtu arvates oluline asjaolu, et kostja perekonda on septembris 2025 sündimas teine alaealine laps.
lg 1 järgi on alaealise lapse ülalpidamiskohustus primaarne, olukorras, kus ülalpidamist tuleks anda mitmele lapsele ja kohustatud isik ei ole suuteline kõigile vajalikku ülalpidamist tagama. Kostja on esitanud tõendid enda kulude kohta ja selgitanud, elab oma naise ja naise alaealise lapsega, neil on ühine majapidamine. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema töötasu suuruseks on 2200–2500 eurot. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et detsembris 2024 oli töötasu suuruseks 2520,46 eurot, jaanuaris 2025 oli töötasu suuruseks 2658,21 eurot, veebruaris 2025 töötasu 2376,04 eurot, märtsis 2025 töötasu 2309,19 eurot, aprillis 2025 töötasu 2658,21eurot (dtl 181-186). Peamisteks püsikuludeks on kostjal eluasemekulud (elekter, vesi), laenud (sh eluasemelaen ja järelmaksud), autode kindlustus ja hooldus, tööle sõitmiseks kuluv kütuse kulu (ca 100-150 eurot), toidule ja muud kulud (200-250 eurot) (dtl 178). Muude kulude osas ei ole kostja välja toonud, kui suures summas tal igakuiselt raha kulub. Esitatud tõenditest nähtub, et laenu tasub kuu lõikes kostja 295 eurot (dtl 314), sidekulusid 104,19 eurot (dtl 325), kuid kostja ei ole välja toonud, mis osas on sidekulu kostja kuluks (perekond on vähemalt 3-liikmeline). Masinate kindlustus 408,19 eurot (dtl 315), autopesu kulu 24,90 eurot (dtl 305), kütuse kulu 79,45 eurot (dtl 334). Kostja on esitanud kohtule hulganisti arveid, kuid ei ole välja toonud, mis osas on arvel näidatud summa tema kuluks (arvestades perekond koosneb vähemalt 3liikmest). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole tuvastatud, et kostja ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma. Küll peab kohtu hinnangul arvestama, et kostja perekonda sünnib alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustus samuti kostjal lasub. Kohus, arvestades hageja vajadusi ja kostja kulusid, aga ka asjaolu, et kostja perekonda sünnib alaealine laps, leiab, et õiglaseks elatise suuruseks oma täisealisele tütrele oleks 200 eurot kuus. 4 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostja R.K-lt hageja A.P kasuks välja igakuise elatise summas 200 eurot kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 14.12.2027. Kuna kostja on hagejale igakuiselt tasunud 150 eurot, tuleb seda kohtuotsuse täitmisel arvestada. Lisaks selgitab kohus, et kui hageja töötab (nt suvekuudel või praktika ajal) ja saab töötasu, tuleb selle võrra samuti vanematel (sh kostjal) lasuvat ülalpidamiskohustust vähendada. Menetluskulud 12. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosalisteks on selles asjas isa ja tütar ning tegemist on ülalpidamisnõudega. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 ja kooskõlas TsMS § 164 lg-gs 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.