2-23-11384 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtukonsultant Kelli Krüüger Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2023, Narva Tsiviilasja number 2-23-11384 Tsiviilasi J V avald
) § 613 lg 1 p-le 4 vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses.
§ 477
lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
- Pooltel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:
- a. Avaldajale kuulub korter aadressil XXX (dtl 115) ja avaldaja on puudutatud isiku liige; b. Avaldaja on palunud 10.06.2023 esitada 2022 aasta majandusaasta aruanne oma epostile (dtl 16, 17). Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (
§ 477
lg 5), aga ka üldisemalt pole kohtul takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (vt nt Riigikohtu 5.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-16-19017, p 17.1). Neil kaalutlustel tuleks alustada avalduse lahendamist kontrollist, kas vaidlusalune otsus on tühine. Kui tühisuse alus esineb, siis pole kehtetust vaja enam kontrollida, st avaldaja saavutab niigi juba avaldusega taotletud tulemuse. 12.06.2023 üldkoosoleku päevakorra punkt üks 9. Esmalt analüüsib kohus, kas puudutatud isikul oli kohustus edastada KrtS § 20 lg 3 dokumendid avaldaja e-posti aadressile ja kas puudutatud isik seda tegi. KrtS § 20 lg 4 kohaselt, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Puudutatud isik on väitnud, et päevakorras oli juhatuse tegevusaruande 3
(5)2-23-11384 kinnitamine ja selle vastuvõtmisel peeti kinni seaduses sätestatud korrast (dtl 74). Kohus tuvastas, et puudutatud isik on 20.06.2023 registrile esitanud siiski majandusaasta aruande (dtl 121), seega on kohtu jaoks ebausutav, et koosolekul oleks olnud jutt millestki muust kui majandusaasta aruande kinnitamisest. Puudutatud isik oleks pidanud majandusaasta aruande saatma enne koosolekut avaldajale tutvumiseks. Puudutatud isik on viidanud oma 31.05.2023 kirjale ja selgitanud, et ta on dokumendid saatnud (dtl 77). Avaldaja väidab, et ta ei ole dokumente saanud. Puudutatud isiku 31.05.2023 e-kiri sisaldab küll päevakorda, kuid kohus ei suuda tuvastada 31.05.2023 e-kirjas lisatud manuseid. Need kajastuvad küll puudutatud isiku esindajale edastatud e-kirjas, kuid mitte originaalkirjas. Kuna puudutatud isiku esindaja nimetatud küsimust kohtuistungil kommenteerida ei osanud (kohtu küsimusele: „Teil on päevakord seal. Kust ma peaks aru saama, et olete dokumente saatnud?“ vastab esindaja „Ma ei suuda rohkem millelgi viidata“), siis leiab kohus, et dokumentide saatmine ei ole tõendatud.
- Tuvastatud on, et avaldaja on puudutatud isikule oma e-posti aadressi edastanud. Puudutatud isiku 31.05.2023 e-kirjas on avaldaja rahvastikuregistris olev aadress adressaatide hulgas olemas. KrtS-s ei ole v.a KrtS § 20 lg 4 reguleeritud, millisel viisil peab üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajalikud kutsed olema korteriühistu liikmetele edastatud. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et korteriomanikud on oma kontaktandmed korteriühistule teatanud. Seega leiab kohus, et korteriühistu liikmetele, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb saata üldkoosoleku kokkukutsumise teated KrtS 20 lg 4 sätestatud viisil. Seega pidi puudutatud isik saatma avaldajale üldkoosoleku ettevalmistavad materjalid ja teate e-postiga.
- Järgmiseks analüüsib kohus seda, kas nimetatud rikkumine saab kaasa tuua üldkoosoleku otsuse tühisuse. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on oma 3.03.2021 tsiviilasjas nr 2-17-133391 tehtud otsuse p 37 asunud seisukohale: „Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu
- novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11;
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4417, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel.“ Sätted dokumentide ja üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättetoimetamise korra osas peavad tagama isikule võimaluse oma otsustusõigust teostada. Juhul, kui otsustusõiguse teostamist ei ole tagatud ning toime on pandud oluline rikkumine, siis saab tagajärjeks olla otsuse tühisus. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik kuidagi tõendanud, et avaldaja oleks materjalid saanud enne koosolekut ja tal oleks olnud võimalik teha informeeritud otsus, seega on puudutatud isiku 12.06.2023 üldkoosoleku esimene otsus – kinnitada juhatuse 2022 aasta aruanne – tühine. 12.06.2023 üldkoosoleku päevakorra punkt kaks 4
(5)2-23-11384
- 12.06.2023 üldkoosoleku päevakorra teiseks punktiks oli põhikirja uue redaktsiooni (dtl 18) kinnitamine (dtl 63). Vastavalt puudutatud isiku põhikirja punktile 6.4 (dtl 11) kutsub korralise üldkoosoleku kokku juhatus. Mittetulundusühingute seaduse § 201 lg 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et juhatus on oma päevakorra määramise otsustust rakendanud ning 12.06.2023 üldkoosoleku otsusest nähtub, et päevakorra punkt 2 osas on päevakorda muudetud - „kuna põhikirja uue redaktsiooni edastamisel ei peetud tähtaegadest kinni, otsustas juhatus lükata küsimuse edasi järgmisele KÜ Vestervalli 6 üldkoosolekule. Seda põhikirja punkti juhatus ei kohalda. Kõik L. Bogdanova esitatud märkused on kontrollitud ja põhikirja uus redaktsioon vastab seaduse nõuetele.“ Kohus leiab, et arvestades nimetatud otsust tuleb asuda seisukohale, et päevakorra punkti 2 osas otsust ei tehtud, mille tõttu ei saa selle tühisust tuvastada ega seda ka kehtetuks tunnistada. Seega jätab kohus selles osas avalduse rahuldamata.
- Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hääletamise tulemusi ega anda hinnangut väidetele, mis puudutab isikuid, kellel oli õigus hääletada (dtl 115) ja kellel mitte, kuna sellel ei ole asja lahendamise seisukohalt olulisust. MENETLUSKULUD 14.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 15.
§ 172
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis leiab kohus, et õiglane on iga osapoole kulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5
(5)